Ettevõttel tekkis võlgnevus, mis läks edasi kohtutäiturile. Ajal mil veel ettevõte eksisteeris arestiti ära ettevõtte esindaja isiklik pangakonto. Mõnda aega hiljem kustutati ettevõte majandusaasta aruande mitte esitamise tõttu, kuid eraisiku konto on siiski arestiall. Kas ettevõtte võlgnevust kannab eraisik edasi?

Kui ettevõttel oli võlgnevus ja täitemenetluses arestiti ettevõtte esindaja konto, tähendab see, et kohtus mõisteti võlgnevus välja ka esindajalt. Võlgnikuks mitteoleva isiku (kelle suhtes ei ole võlgnevuse tasumiseks kohustavat täitedokumenti) varale ega sissetulekutele ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Kui võlgnevus ongi mõistetud välja nii ettevõttelt kui füüsiliselt isikult ja ettevõte on likvideeritud või registrist kustutatud, tuleb kohustus täita füüsilisel isikul.

Tere! Minul järgmine mure. PlusPlus Capital AS edastas 2021 aastal maksekäsu kiirmenetluse kohtule, millele ma kahjuks ei vaidlenud vastu oma teadmatuse pärast. 2021 aasta lõpus läks nõue kohtutäiturile üle. Tänaseks on selgunud, et kuna ma olen aastast 2007 sisuliselt maksejõuetu ja sellest hetkest on mul üle 15 erineva aktiivse täitemenetluse ja 2021 aastal oli mul ca viis aktiivset maksehäiret ning olen aastast 2007 sisuliselt töötu olnud, siis on tekkinud küsimus - kuidas minust üldse võlglane sai? Kas mul on täna võimalik algatada kohtumenetlust, et nõue tühiseks tunnistada? PlusPlus Capital AS keeldub lepinguid ja dokumente minule edastamast, mille alusel nõude kohtule edastasid. Millised on juriidilised võimalused nõude tühiseks tunnistamiseks? Kas üldse on? Aitäh Teile!

Kahjuks tuleb tõdeda, et olete oma tegevusetusega ennast suuresti kahjustanud. Ilma kõiki asjaolusid teadmata on põhjendatud arvata, et igasugused määruskaebuste tähtajad on juba ammu ületatud. Foorumi tingimustes saan vaid selgitada, et ka Teie viidatud laenuandjapoolse vastustundliku laenamise põhimõtete järgimata jätmise alusel ei ole võimalik vabaneda võetud laenu tagasimaksmisest täielikult ent võib olla võimalik vabaneda ülemäära suurest intressi ja viiviste kohustusest.

Teie olukorra anlüüsimiseks ja asjaoludest lähtuva hinnangu saamiseks selle lahendamise võimalustele soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

P.S.Может,в моем случае,стоит подать заявление в суд о банкротстве?

Hindamaks, kas Teie juhtumil on pankrotiavaldus asjakohane, soovitan pöörduda võlanõustaja poole. Mida võiks Teie olukorras ette võtta ja kust abi saada on võimalik, saate lugeda vene keeles aadressilt https://www.eesti.ee/eraisik/ru/artikkel/dengi-i-sobstvennost/konsultirovanie-po-dolgovym-obazatelstvam/esli-vy-v-dolgah

Здравствуйте.В зтом (2025)году попал в сложную финансовую ситуацию: В 2020 году взял малый кредит на сумму 6 000 евро в Swedbank с золотой карты.До окончания прошлого (2024)года не смог погасить кредит.В настоящее время банк заблокировал все операции по дебетовой карте.Любые положенные деньги на дебетовую карту сразу уходят на погашение кредита.Всвязи с этим не имею возможность оплачивать имеющиеся услуги через банк.Связывался с банком по поводу графика по оплате кредита.Так как в данное время у меня нет официального дохода,банк не может предоставить мне график по погашению кредита.По словам работника банка,если я не смогу иметь официального дохода и не оплачу кредит,банк передаст это дело в суд. От вас хочеться знать чем для меня может закончиться такая ситуация? Сейчас трудно устроиться официально.И если я встану на биржу труда,как зто повлияет на решение суда?Какой приговор может быть в моем случае?Какой-то одекватный выход должен быть.

Kui Teile maksegraafikut ei koostata ja Te kogu võlgnevust korraga tasuda ei suuda, võib pank pöörduda Teie vastu kohtusse. Kohus mõistab välja võlgnevuse ja kohutab seda tasuma. Kui te kohtumenetluses osalete ja kohtule vastava põhjendatud taotluse teete, võib kohus otsustada, et võlg tuleb tasuda osade kaupa ja määrata selleks graafiku. Kui ka kohus maksegraafikut ei määra ja mõistab võlgnevuse välja kindla summana, saab pank anda kohtuotsuse täitmiseks kohtutäiturile. 

Tere, olen pankrotti kuulutanud ennast(menetlus käib). Andsin ülesse kõik oma võlad. Inimene kellele võlgu olen seda aga ei teinud ja nüüd tahab menetluse väliselt raha saada ja pani mu võlglasena igale poole ülesse, kas tal on õigus seda teha??

Teise isiku andmeid on õigus avaldada ainult nõusolekul. Kui Te ei ole sellist nõusolekut andnud, on füüsilisest isikust võlausaldajal keelatud sotsiaalmeedias Teie andmeid avaldada ja saate nõuda nende eemaldamist.

Tere.Andsin korteri suusõnaliselt töökaaslasele üürile.Töökaaslane jäi haigeks ja sõitis kodukohta tagasi.Kuid ei tagastanud mulle korteri võtmeid ja ei vabastanud ka korterit oma asjadest.Telefonile ka ei vastanud.Nii hoidis ta korterit kinni 2 kuud.2 kuu pärast õnnestus mul saada töökaaslasega kontakt kolmandate isikute abiga ja õnnestus tagasi saada korteri võtmed ja inimene korterist välja tõsta.Kuid inimene ei maksnud ära korteri üüri selle aja eest,mis ta korterit kinni hoidis.Väitis,et ,tal pole raha.Nüüd on inimene tööl tagasi ja mul silma all.Kuid keeldub võlgu olevat üüri maksmast.Siit küsimus;kas tööandjal on õigus palgast kinni pidada selllises olukorras tekkinud võlgu,kui tööandjale lugu ära rääkida.Mul on olemas ka tunnistajad,kes teavad ,et inimene on mulle üüri raha võlgu ja ka on kuulnud inimese suusõnalist lubadust võlg ära maksta.Või mida teha sellises olukorras?

Tegemist on rahalise nõudega, mida saate maksma panna kohtus. Nõude esitamisel on oluline, et suudate tõendada, et oli sõlmitud suuline üürileping, millise tähtajaga ja millised olid lepingu tingimused, sealhulgas kokku lepitud üüri suurus. Kuna suulise lepingu tõendamine ei pruugi olla lihtne, soovitan isikuga läbi rääkida ja sõlmida kirjalikult kokkulepe üürivõla tasumise kohta kasvõi osade kaupa. Tööandja saab töötaja palgast kinni pidada mistahes summasid vaid töötaja nõusolekul. Seega võib võlgnik anda ise tööandjale kirjaliku nõusoleku enda palgast vajalike summade kinni pidamiseks. Sel juhul on kinnipidamised võimalikud, muidu mitte.

Tere. Kohus on teinud maksekäsu milles põhinoude summaks on 715eurot Viivis päevas kuni põhinõude tasumiseni on 0,0658eurot Küsimus siis selline, et kui tasun ära võlgnevusest 300 eurot, kas siis edasine viivise arvutamine käib siis 415 euro pealt või arvestatakse ikka viivist täis nõudelt kuni võlgnevuse tasumiseni. Tänan

Viivist arvestatakse tasumata kohustuse jäägilt. Kui võlgnevus on 715 eurot ja sellest tasutakse 300 eurot, arvestatakse viivist 715 eurolt kuni 300 euro tasumiseni ja alates 300 euro tasumisest arvestatakse viivist 415-lt eurolt.

Tere, Olen kahjuks jäänud ühele hoiu-laenuühistule võlgu summa, mida nõuab minu käest kohtutäitur nüüd. Küsimus - kas teatud ühistu võib minu nime ja sünniaega + isikukoodi avalikult oma lehele ülesse panna " võlglaste " rubriiki , kui nüüd juba kohtutäitur nõuab võlgnevust ja sinna tasun. Avalikult tähendab, et nime sisse lüües Google'is tuleb võlgnevuse viide nende leheküljele ja minu nimele. Tänan ette vastuse eest!

Tehingukäibe usaldusväärsuse huvides lubab isikuandmete kaitse seadus maksehäire- ehk võlaandmete avaldamist teistele isikutele ilma inimese enda nõusolekuta. Teiste isikute kaitset halbade tehingute tegemise eest loetakse kaalukamaks kui võlgniku eraelu kaitset. 
Siiski püüab seadus ära hoida ka võlgnike üleliigset kahjustamist. Andmekaitseinspektsioon on töötanud välja maksehäirete avaldamise juhendi, mis  on suunatud nii maksehäireandmete avaldajatele, maksehäireandmete küsijatele-saajatele kui ka inimestele, kelle andmeid avaldatakse. Juhend selgitab maksehäireandmete avaldamisega seotud õigusi ja kohustusi, mis tulenevad isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) ja isikuandmete kaitse seadusest (IKS). 

Tere Mul on küsimus viiviste osas. Olen jäänud võlgu ning sain teada võla nõudest alates hetkest kui inkasso võttis ühendust ehk teisisõnu sellest eelnevalt pole endine võlausaldaja mitte ühtegi meeldetuletust saatnud 1.5 aasta jooksul. Kas sellisel juhul on õigus viivist nõuda mis ulatub 1.5 aastat tagasi? Lisaks veel on kulutatud 2 kuud inkassoga suhtlemisele, et nõuda võlga tõendavad dokumendid ning likvideerida võla nõudest summad mis olid ebaseaduslikud/lepingu vastased. Kas selle 2 kuu kestnud info pärimise ja vaidlustamiseks kulunud aja kestel võib inkasso küsida viivist või peaks olema külmutatud esimese kontakti peale, alates millal inkasso on ühendust võtnud? Hetkel kahjuks selline olukord kus võla nõudest vaidlustatud summa mis lõpuks nõudest eemaldatud on sama suur kui on juurde lisandunud viivis 2 kuu jooksul.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kuid viivise suurus peab olema seaduspärane.  Kuigi seadus eraõiguslikes suhetes lubatud kokkuleppeliste intressi- ja viivisemäärade ülempiiri ei sätesta, saab hinnangu andmisel võtta arvesse Riigikohtu praktikast tulenevad piirid. Riigikohtu tsiviilkolleegium on varasemalt leidnud, et tühine on tarbijaga sõlmitud võlaõigusliku kokkuleppe puhul viivisemäär, mis ületab seadusest tulenevat viivisemäära kolm korda

Kas viivise summa on õige, ei ole kahjuks võimalik foorumis hinnata. Selleks tuleb vaadata võlgnevuse suurust, viivituses olnud päevade arvu ja lepingus kokku lepitud viivise määra. Abiks võib olla viivisekalkulaator, mis on leitav https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt

Tere Mureks on Julianus Inkasso poolne parkimistrahvi nõue aastast 2019 ja see on saadud Soomes. Tean, et see on aegunud, aga nad ei ole nõus seda ära kustutama. Kuidas sellega edasi minna? Asi isegi ei ole summas vaid põhimõttes. Tean 100% kindlalt, et mina seda autot sinna ei parkinud, sest sõidukit kasutasid teised inimesed.

Soomes tehtud  parkimistrahvide aegumisele ei kohaldu Eesti õigus vaid Soome Vabariigi õigus: Soome Vabariigi võlgade aegumise seadus (Laki velan vanhetumisesta) § 14 sätestab, et võlgniku tasumise kohustus lõpeb, kui nõue on aegunud (Velallisen velvollisuus suorittaa velka lakkaa, kun velka vanhentuu). Soomes on seega erinevalt Eestist aegumine absoluutne ja pärast 3 aasta möödumist inimesi sellise võla või trahviga enam mingil juhul tülitada ei tohi. Sarnases olukorras on varem saadud abi Tarbijavaidluste komisjoni pöördudes. Õigusliku aluseta võlaandmete avaldamisel aga Andmekaitse inspektsioonist.