Võtsin laenu. Jäin tasumisega hätta. Tegin maksekäsu menetluse raames kokkuleppe. Tekkis ootamatu moment, kus ei saanud kokkulepitud ajaks makset tehtud. Teavitasin sissenõudjat ja andsin ka kuupäeva, kui raha laekub. Ei sobinud see variant ja nüüd asi kohtutäituri käes ning sissenõudja nõuab kinnisvara müüki. Kahtlustan, et laen võis olla antud eirates vastutustundliku laenamise põhimõtet ja viimase aja agressiivne käik sissenõudja poolt võib olla teguviis survestamiseks ja hirmutamiseks. Mida edasi teha, et saada selgust ja et kinnisvara 1/2 osa müüki ei pandaks? Kas taotleda kohtult täitementluse peatamine ja selguse saamine vastutustundliku laenamis printsiipide jälgimise osas?

Kui olete maksekäsu kiirmenetluses kokkuleppe teinud ja kohus on selle määrusega kinnitanud, ei ole Teil enam võimalust vastutustundliku laenamise põhimõtete kontrollimiseks. Seda tulnuks teha menetluses, millega võlausaldaja kohtus oma nõude maksma pani.

Teie olukorras võib olla võimalik kinnisasja müüki vältida võlgade ümberkujundamise teel esitades kohtule maksejõuetusavalduse, mille kohta saab rohkem lugeda https://www.justdigi.ee/maksejouetus

Sai sôlmitud panga ja kohtutäituriga maksegraafik Teatud summa kuus kus siis palgast x summa ja töövôimetoetusest x summa Lisaks sain x panka arestivabastuse mida siis kasutada. Palgast siis laks x summa maha ja töövoimest samuti aga oh üllatust kohtutäitur vôttis arestivabastatud kontolt väga suure summa pani aresti peale ja vastu ütles maksegraafik on kehtetu kuna see ei hakanudki umbes kehtima Raha keeldub tagastamast 2 paeva hiljem nôudis konto vv ja ütles te olete liiga palju raha saanud KUS ON ÔIGUSED USALDUS Mille pärast on vaja maksegraafikuid sôlmida kui need ei hakkagi kehtima?

Tere

Täname pöördumast! 

Kohtutäitur ei otsusta maksegraafikute osas, otsustab sissenõudja, kui sissenõudja pole nõus, siis kohtutäitur ei saa teiega migagi sõlmida.

Lugupidamisega

Tere! Minul selline küsimus. Laenuandja andis võlgnevuse sissenõudmiseks kohtusse. Kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja tegi ettepaneku kõrvalnõuded kustutada, tehtud maksed arvestada põhiosast maha ja sõlmida kompromiss. Kahjuks kompromiss läbirääkimised ebaõnnestusid, kuna laenuandja soovis suuremat summat, kui kohus oli välja pakkunud. Mille alusel saan kohtule edastada taotluse maksegraafiku sõlmimiseks, enne kui kohus teeb kohtulahendi? Ilma maksegraafikuta pean sisuliselt kohe esitama kohtusse pankrotiavalduse. Kas on mingit seadust, millele kohtuliku maksegraafiku taotlusel tugineda? Kõikke kaunist.

Tere

Täname pöördumast! 

Tuleb teha avaldus vabas vormis, kus märgite esimese kuumakse kuupäeva, summat ja mitmeks kuuks soovite graafikut. Võib põhjenduseks lisada kuumakse suuruse selgitust, miks ei saa rohkem iga kuu tasuda.

Lugupidamisega

On kuskilt välja ilmunud mulle võlad soomest, mida nõuab sisse inkasso. Tegemist on kahe erineva võlaga,kuid samal põhjusel (üürivõlg) ja sama firma, perioodi ning kohaga, millega ka tegelevad kaks eri inimest. Küsisin ka inkasso firmalt alusdokumente, ühelt neist sain inkasso korralduse vms. ja üürilepingu, millel puudub minu allkiri, kuid on märgitud et allkirjastatud on läbi panga. Mina ise pole ühtegi korterit üürinud. Teiselt sain aga täielikult soome keelse kohtu otsuse kus on välja toodud mingid summad ja viivised. Kuidas oleks õige edasi tegutseda?

Tere

Täname pöördumast! 

Kindlasti tuleb nõuda alusdokumendid, vaadata, kas kohtuotsust saab veel vaidlustada. Soovitan küsida juristi abi, kes nendega suhtleks teie esindajana. 

Lugupidamisega

Tere. Kohtutäitur arestis mu haigushüvitise tervisekassas ja mind sellest ei teavitanud. Märkasin seda 7 päeva hiljem ja vastulause jaoks oli 3 päeva. Ja nyyd ytleb et enam ei tagasta ja kõik. Mida teha?

Tere

Täname pöördumast! 

Tagamaks, et Teile peale täitmisteate kätte saamist kohaldatakse seaduses ettenähtud miinimum, tuleb kohtutäiturile anda täielik ülevaade enda sissetulekutest, lisades juurde vastavad tõendid (pangakonto väljavõte, ajutise töövõimetuse leht jne). Kui Teil on tulevikus laekumas sissetulekud, mida arestida ei tohi (täitemenetluse seadustik § 131 toetused, töötasu, hüvitis, pension), siis tuleb sellest teada anda ning esitada selle kohta ka vastavad tõendid. Kui Teil on võimalik enne summa laekumist saada asutusest tõend laekuva summa suuruse kohta (tööle asumisel töölepingu koopia), siis saab muudatuse teha enne laekumist, kui ei, siis tuleks oodata kuna laekub kontole ning siis esitada konto väljavõte ja vajadusel taotleda raha tagasi.  Raha saab tagasi taotleda, kui avaldus on esitatud 3 tööpäeva jooksul alates arestimisest

Lugupidamisega

Olen töötav inimene, kellel on varasemalt võetud laenud. Praegu on laenumaksed nii suured, et olen neist 2-3 kuud maha jäänud ning mul on tekkinud võlad. Seetõttu on oht, et laenulepingud lõpetatakse ja algatatakse pankrotimenetlus. Minu sissetulek katab küll laenumakseid, kuid võlgade tõttu on nende tasumine raskendatud. Kui võlgu poleks või kui igakuised maksed oleksid natuke väiksemad, saaksin laene tasuda. Probleem on aga selles, et laenuandjad ei ole nõus maksetingimusi muutma, kuna mul on tekkinud võlad ning laenud on juba võetud maksimaalse perioodi peale. Soovin teada, mis oleks kõige mõistlikum lahendus selles olukorras. Kas peaksin ootama ja laskma laenudel minna pankrotimenetlusse, või on olemas mõni teine variant, mis aitaks olukorda paremini lahendada?

Tere

Täname pöördumast! 

Eraisiku pankroti saab taotleda, kui juba pikemat aega ei saa kohustustega hakkama. Kui tekkivad võlad, siis sissenõudjad pöörduvad kohtusse ja edasi juba algatavad täitemenetlused kohtutäiturite juures, võimalik, et seal saate sõlmida maksegraafikut, kui sissenõudjad on nõus.

Lugupidamisega

tere, kas kohtutäitur saab sisse nõuda tulumaksu, kui on kehtestatud miinimum?Kirjutage mulle, mida saab teha ning millal ja kuidas kohtutäiturile avaldust esitada?

Tere

Täname pöördumast! 

Tuludeklaratsiooni tagastatud raha saab kohtutäitur kinni pidada, kui on olemas kehtiv võlgnevus. Kui võlgnikul on ka muid sissetulekuid, lisaks tulumaksu tagastusele, nt töötasu, siis arestivaba miinimumi jäetakse töötasu pealt ja tulumaksu tagastus saab arestida kas osaliselt või täies ulatuses. Kui tulumaksu tagastus on selles kuus võlgniku ainsaks sissetulekuks, saab seda arestida, kuid sellest summast peab võlgnikule jääma kätte arestivabaks jäetud miinimum. Ülejäänud osa tulumaksu tagastusest saab arestida. Avaldus kohtutäiturile tuleb esitada viivitamatult peale seda, kui saadi teada.

Lugupidamisega

Tere! Kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja kõrvalnõuded tuleb tühistada, aga enne kohtulahendi kuulutamist pakkus osapooltele aega 14 päeva kompromissi sõlmimiseks. Kas laenuandja võib kogu summa korraga välja nõuda või peab taastama laenulepingu uutel tingimustel? Seda kohtu kirjast välja ei loe ja ei tea mida oodata ja millele vastu vaielda. Kas pean kogu summa korraga tagastama või peab laenuandja tegema uue lepingu, uutel tingimustel?

Kui laenuleping on üles öeldud ja laen on muutunud sissenõutavaks kogu ulatuses, tuleb üldjuhul tasuda välja nõutav summa ühe maksena. Siiski on võimalik esitada taotlus maksegraafiku koostamiseks nii kompromissi korras kui selle ebaõnnestumisel ka kohtumenetluses.

Tere. Olen võlanõudjale võlgu. Oli nõue 522 euri ,nelja päevpärast kasvas nõue 753 euroni. Millest selline juurde kirjutamine.

Kui esitatud nõue on ebaselge, on Teil õigus küsida ja nõude esitaja on kohustatud esitama nõude aluseks olevad dokumendid ning kui nõudele on lisatud arusaamatud kõrvalkulud, ka selgituse ja arvutuskäigu nende kujunemise kohta. Seejärel saate, lähtudes lepinguga kokku lepitust, hinnata, kas lisandunud kõrvalnõuded vastavad kokkulepitule või pöörduda hinnangu saamiseks juristi poole.

Maksan ühele ettevõttele võlgnevust kohtu poolt koostatud maksegraafiku alusel. Igakuiste maksete summa on 67 eurot, mida olen järjepidevalt tasunud. Selle kuu makset tehes kandsin aga kogemata ettevõttele 367 eurot, mis tähendab, et ülekanne oli 300 eurot suurem. Pöördusin ettevõtte poole, et enammakstud summa tagasi saada. Minu arvates ei ole mul kohustust maksta rohkem, kui kohtu poolt määratud summat. Ettevõte teatas aga, et neil ei ole võimalik seda summat tagastada ja et see jääb ettemaksuks. Mina ei soovi ega pea ettemaksu tegema, kuna vajan seda summat teiste kohustuste tasumiseks. Kas tõesti on nii, et kui ma ekslikult suurema summa kannan, siis seda enam tagasi ei saa? Kuidas peaksin sellises olukorras käituma?

Siinkohal ei pruugigi olla midagi teha. Võlgnevus on Teil kirjelduse kohaselt suurem, kui tehtud makse, seega ei ole te tasunud enam. Kohus on võimaldanud tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel ja graafikus märgitud osamaksete suurus on Teie minimaalne kohustus. Vaatamata maksegraafikule on lubatud igal ajal, kui selleks on võimalus, tasuda ära kogu võlgnevus. Ehk siis ei ole Te teinud ettemaksu vaid tasunud võlgnevust ühel kuul rohkem kui maksegraafikus ette nähtud ja selle võrra lüheneb kogu summa tagasimakse periood. Sellist enammaksu, kui see ei ületa kogu võlgnetavat summat, tagasi nõuda ei saa.