Tere, mul on alimendi võlg,poeg on juba kohe 21 ja käib tööl jne, aga ema nõuab siiamaani, tegemist on puhtalt vihaga, korra ta keeras juba Eestis mul kõik peapeale,pannes kõik 8 aastat lapse sünnist saati mulle alimente, ja kätte oleks saanud selle aja pool miinimumpalka ehk 223 eurot midagi, nyyd olen soomes juba varsti 10aastat ja ta saadab siia ka raudselt selle,sest julgesin küsida et kaua see kestab, eelmise aasta maksin igakuiselt poisile ja kohtutäiturile nii kuidas sain. Sellest situatsioonist vist pole väljapääsu? 

Teine küsimus,kas see ei oleks pidanud juba ammu aeguma... Võla jääk1398.16 € Staatus Nõue kohtu- või täitemenetluses Tegemist on minu arust aasta 2002 võlaga aga kohtuotsus jõustus 2017 Kohtuotsuse aeg07.03.2017 Täitemenetluse algus06.08.2024 

Lapse ülalpidamise kohustuse nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (TsÜS § 157 lg 5). Vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni (TsÜS § 164 lg 2). Aegumise peatumise aega ei arvestata aegumistähtaja hulka (TsÜS § 168 lg 1).

Teine nõue, mille kohta küsisite, ei saa olla aegunud. Küsimusest nähtub, et nõue on tunnustatud kohtulahendiga ja sundtäitmisel täitemenetluses. Kohtulahendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat selle sissenõutavaks muutumisest ehk jõustumisest. Kui aga nõue esitatakse täitemenetlusse, aegumine katkeb ja hakkab uuesti kulgema selle esmakordsest täitemenetlusse esitamisest. Seega saab nõue aeguda 10 aasta möödumisel täitemenetluse algusest. Kirjutate, et nõue on aastal 2002 tekkinud võlanõue, mille suhtes tegi kohus otsuse alles 2017. aastal. Kuivõrd lepingust tulenev nõue aegub 3 aasta möödumisel selle sissenõutavaks muutumisest, võis nõue olla aegunud kohtusse pöördumisel. Kohus ei kohalda aegumist automaatselt vaid kostja taotlusel. Kuna Teie ilmselt nõudele kohtus aegumise vastuväidet ei esitanud, mõistis kohus võlgnevuse välja ja kulgema hakkasid uued aegumistähtajad, mida eespool nimetasin.

sain teada et mul on mingid makse häired ... 1 on aastast 2012 kas ma saaks uurida või taotelda aegumist? mõlemad on julianuus inkassos tervitades 

Olukorras, kus võlg jäi tasumata, kuid nõue aegus kolme aasta jooksul, on võlaandmeid IKS § 10 kohaselt õigustatud avalikustada aegumise tähtaja jooksul, millele võib IKS § 10 lg 2 p 5 kohaselt lisanduda maksimaalselt viis aastat (nn 3 + 5 reegel).  Seega on Teil õigus nõuda aegunud nõude maksehäire avaldamise lõpetamist nii maksehäire avaldajalt kui seda avaldavalt keskkonnalt (Maksehäireregister, Taust.ee jne)

Tere. Ilmselt paljudel ette tulnud probleem. Küsimus oleks selline. Isik A teeb esimesel päeval isikule B pangaülekande, kuna soovib isikule B hobuuseostuks raha anda. Mingeid lepinguid ega dokumente ei tehta, ka mitte suusõnalisi. Selgituses on vaid "hobuse ost".Isik B ostab oma nimele hobuse. Teisel päeval teeb isik A isikule B pangaülekande ja saadab isiku B poodi endale hobust ostma. Isik B läheb poodi ja ostab isikule A hobuse.Hobune kirjutatakse volitusega isik A nimele. Kolmandal päeval teeb isik A isikule B pangaülekande ja palub poest kartuleid ja kapsaid osta. Ja jällegi on selgistuses ebamäärane lause "porgandid Toomasele". Paari aasta pärast ütleb isik A et kõik need ostud on nüüd isik B talle võlgu. Isik B nimetab neid tagantjärgi "määramata tähtajaga laenudeks". Mida peaks antud olukorras isik B tegema, kuna tegu tundub reaalselt väljapressimisena. Kuidas selliseid olukordasi lahendatakse. Millist seadust, määrust jne tuleks uurida antud olukorras? Tänan

Suhetele kohaldatakse võlaõigusseadust. Milliseid sätteid just, sõltub lepingute ja kokkulepete iseloomust. Kui A nõuab B-lt raha ja väidab, et tegemist on laenulepingutega, tuleb tal seda ka tõendada. Samuti tuleb tõendada, millised olid lepingu tingimused, sealhulgas tagasimakse tähtaeg. Ülekannete selgitustes viitab vaid esimene ülekanne "hobuse ost" võimalikule laenule (kui tegemist ei olnud kingitusega), kuna hobune soetati A raha eest B-le. Kui teise ostu puhul on soetatud hobuse omanikuks A ja see nähtub ka registritest, ei saa olla tegemist laenuga. Samuti viitab kolmanda ülekande selgitus asjaolule, et raha tuli kasutada kolmanda isiku kasuks. Kui seda tehti, ei saa olla tegemist täitmata kohustusega.

Kokkuvõtlikult. Kui üks isik nõuab teiselt võlgnevuse tasumist, on temal kohustus tõendada, et võlg on olemas, et see on sissenõutavaks muutunud ja tasumata. 

Kas soome inkasso saab nõuda Eestis elava isikult? Kunagi aidati maksta ja nüüd nõutakse sisse! Vana gmailile häkiti sisse ja sealt kinnitati! Mis teha saab sellises olukorras?

Kui võlgnevus on ettevõttele loovutatud või kui ettevõtet on volitatud võlgnevuse tasumist nõudma, võib seda teha mistahes riigis. Kui aga soovitakse nõuet sundtäita, tuleb ka inkassoettevõttel selleks eelnevalt läbida kohtumenetlus ja alles seejärel saab kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel alustada täitemenetlust ning pöörata sissenõude nii võlgniku pangakontodele, sissetulekutele kui muule varale. Kui isik elab Eestis saab seda teha tema elukohajärgne Eesti kohtutäitur.

Tere! Mul on selline küsimus, kui hetkel on käimas eraisiku pankrotimenetlus ja arvelduskonto koos varaga on arestitud, kas sellel ajal saab laenuandja anda mind maksehäiresse tasumata arvete eest?

IKS § 10 lg 1 sätestab, et võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse.

Seega ei ole ega tohi olla maksehäire avaldamine võlgniku karistus vaid maksehäire avaldatakse andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil. Krediidivõime hindamise kaudu kaitstakse ka võlgnikku ennast liigseid kohustusi võtmast. 

Maksehäirete avaldamisel ja kolmandatele isikutele edastamisel tuleb iga kord hinnata võlgniku õiguste ja vabaduste kahjustamist. Hinnata tuleb isiku õigustatud huvide kahjustamise määra ehk iga kord konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes kaaluda, kas vajadus isiku nõusolekuta isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele kaalub üles isiku õiguste ja huvide riive. Selle aluseks võib olla nii võla tekkimise aeg, võlgnevuse suurus jne. Olukorras, kus võlg on tinginud pankrotimenetluse ja sellele järgneva kohustustest vabastamise menetluse, mis päädis võlgniku vabastamisega temal lasuvatest kohustustest, võib tõenäoliselt võimalikul krediidiandjal olla õigustatud huvi võlgniku maksekäitumise kohta ja andmete avaldamine on pigem lubatud.

Nimelt avaldati minuga seotud maksehäiret ca 4 aasta perioodil aktiivse maksehäirena kahes krediidiinfo portaalis kolmandatele isikutele, kuigi maksehäire oleks tulnud märkida lõppenuks 4 aastat tagasi ehk 2020 aastal. Kirje oli aktiivne mitu mitu aastat kauem, kui pidi. Kas mul on õigus sellisel puhul saada kahjuhüvitist või mis õigused mul üldse sellisel juhul on, kui minu suhtes on ebaõiget infot esitatud kolmandatele osapooltele ning sellest tulenevalt on ka minu elu mingil määral sellest mõjutatud olnud.

Tehingukäibe usaldusväärsuse huvides lubab isikuandmete kaitse seadus maksehäire – ehk võlaandmete avaldamist teistele isikutele ilma inimese enda nõusolekuta. Teiste isikute kaitset halbade tehingute tegemise eest loetakse kaalukamaks kui võlgniku eraelu kaitset.

Maksehäireid võib isiku kohta maksimaalselt avalikustada kuni 5 aastat pärast võla tasumist (vastava märkega nõude tasumise kohta) või pärast kohustuse aegumist. Kui tegemist on ebaõigete andmetega, võib nõuda ebaõigete andmete parandamist, nõuda oma isikuandmete töötlemise piiramist, nõuda oma isikuandmete kustutamist ja esitada enda andmete töötlemise osas vastuväide. 

Kuna maksehäirete avalikustamine toimub seaduse alusel, siis kustutada saab vaid sellist maksehäireinfot, mis on muutunud isikut ülemääraselt kahjustavaks või mille avaldamine ei ole olnud algusest peale lubatud.

Esmalt tuleks pöörduda võlausaldaja poole ning taotleda andmete avaldamise lõpetamist. Samuti võib maksehäire kustutamine toimuda vaide esitamisega maksehäireregistri pidajale. Tihti nõutakse andmete kustutamist kohtutäituri käest, kuid kohtutäiturid ei lisa infot maksehäirete registritesse, seda teevad sissenõudjad.

Võib pöörduda ka Andmekaitse Inspektsiooni poole. AKI siiski aegumist ei tuvasta ega kohalda. Aegumist tuvastab vaid kohus. Võlgnikul on õigus ka taotleda andmete avaldamise lõpetamist. 

Kui isiku andmeid on ebaõigesti avaldatud, võib ta nõuda mittevaralise kahju hüvitamist tema õigustatud huvide ülemäärase kahjustamise eest. Kohtud on varasemalt 200-1000 eurot välja mõistnud mittevaralise kahju hüvitist võlainfo avaldamise eest (pluss menetluskulud).

Tere, mul on mure seoses sellega, et selle aasta alguses tegi ema minu nimele kinkelepingu, et kirjutada talle kuulunud põllumaa päranduseks mulle. Kuid nüüd on tal tekkinud võlgnevus laenuettevõttega. Mina sellest eelnevalt teadlik ei olnud, kuid ühel päeval tuli ta nuttes minu juurde ma üritasin teda igast küljest aidata aga lootusetu. Võlausaldaja ei ole nõus ühegi kompromissiga nad soovivad poole võlgnevuse tasumist (4800€ kogu võlgnevus) ta ise on aga pensionär ja sellist raha tal ei ole. Kahjuks ei ole seda ka mul. Võlausaldaja vastas, et pole nende asi ja nemad pöörduvad kohtu poole. Ma viisin ema ka võlanõustaja poole, kes ütles, et maa mille ema mulle kirjutas võib olla ohus. Kuna see maa on minu isast mulle ainuke mälestus ja tegelen ka ise põllumajandusega siis oleks see valus hoop. Mida ma saaksin siin kohal teha, et kohus maa kallale ei läheks? Nagu ma aru sain siis saab kohus kinkelepingu ära tühistada. Mida ma peaksin siinkohal tegema? Kas kohtus on võimalik sõlmida kohtunikuga maksegraafik, et võlgnevust tasuda? Mida saaksin maa kaitseks teha? Ma tänan teid vastamast!

Tekkinud olukorras soovitan kohtumenetluses kindlasti osaleda. Kohtule tuleb esitada vastuväited nõudele (kui neid on), näiteks kui nõutav summa on õigusvastaselt suur. Samuti saab esitada taotluse määrata nõude rahuldamiseks maksegraafik, mis on laenuvõtjale jõukohane. 

Kui jätta menetluses osalemata, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses (TsMS § 407 lg 1) ja kui kohtulahend antakse kohtutäiturile sundtäitmiseks, võib olla võimalik kinkelepingu tagasipööramine.

Tere! Olin 6 kuud töötuna ja tekkisid makseraskused. Maksmata jäid nii väike- kui ka kodulaen, mõlemad samast pangast. Maksin ära kodulaenu võlgnevuse, selgitusse märkisin kodulenu lepingu numbri. Aga kuna väikelaenul kui ka kodulaenul on üks konto, siis need maksed jaotuvad. Ehk siis võlg on ikkagi justkui maksmata. Panga vastus : esmalt loetakse tasutuks poolte vahel sõlmitud krediidilepingute järgsed sissenõudmiskulud vastavalt nende sissenõutavaks muutumise järjekorrale, seejärel krediidilepingute järgsed krediidisumma võlgnevused vastavalt nende sissenõutavaks muutumise järjekorrale jne. Seoses sellega, et nii väikelaenul kui ka kodulaenul on üks konto, siis ka edaspidi need maksed jaotuvad. Kuna väikelaenu võlgnevus on tasumata ja mul ei ole ka võimalik seda lähi ajal ära maksta, sest minu sissetulek on oluliselt langenud. Kas pangal on siis ikkagi õigus panna korter sundmüüki, kuigi tegelikult olen ma ju kodulaenu võlgnevuse tasunud? 

Kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud ent kui võlgniku kohustused ei ole võrdselt tagatud, ei või võlgnik määrata, et ta täidab paremini tagatud kohustuse. Tõenäoliselt on kodulaen tagatud hüpoteegiga väikelaen aga mitte, seega ei saa Te määrata, et tasute vaid kodulaenu maksed. Seega olete tõenäoliselt võlgnevuses nii väike- kui kodulaenu maksetega ja hüpoteegiga koormatud korter võib olla ohus.

Kui olete sattunud ootamatult makseraskustesse, soovitan pidada nõu pangaga maksepuhkuse osas. Head nõu makseraskustes käitumise korral leiate ka Maksejõuetuse veebilehelt.

Tere.Paluks abi ja nõustamist kui isik on võlgu ,, ignoreerib ja ainult lubab tagasi maksta,ette tänades.

Kirjeldatud olukorras on kindlasti soovitatav sõlmida laenu tagastamiseks kirjalik kokkulepe. Kokkuleppes peaks sisalduma laenu summa, kuidas (ülekanne või sularaha) ja millal (kuupäevad) on laenuraha selle saajale üle antud, millal ja kuhu on laenusaaja kohustatud raha tagastama. Kui laenu kokku lepitud kuupäevaks ei tagastata, saate oma nõude maksma panna kohtus. Kui nõue kokku ei ületa 8000 eurot, saab selle maksma panna maksekäsukiirmenetluses, kui nõue on suurem või kui võlgnik makseettepanekule vastuväite esitab, hagimenetluses maakohtus.

Kui aga kokkulepet vormistada ei õnnestu ja ka varasemalt ei ole laenu andmist kirjalikult kinnitatud, võib raha tagasi saamine osutuda keeruliseks. Soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, et koostöös juristiga raha tagasi saamise perspektiiv ja otstarbekaim tegutsemine välja selgitada.

Tere. Küsimus selline, et eraisik esitas kahjunõude ja kohus mõistis mind süüdi ja pidin tagasi tasuma peaaegu 5000 eurot(mul olid tõendid ka et ebaausal viisil nõuab ja ta enda allkirjad all aga ma ei saanud kohtu minna niiet mu tõendeid ei arvestatud). Aga võlanõudja kahjuks lahkus meie ilmast ja ei teinud kellegi teisega lepingut ega midagi, et keegi selle nõude endale võtaks edasi. Kas siis võlg kustunud mida ma teha saan või kelle poole pöörduda et konto aresti alt nüüd vabaneks?

Kui võlausaldaja, kelle kasuks on kohus lahendi teinud, on surnud, kuulub nõue Teie vastu pärandvara hulka ja läheb üle surnud isiku pärijatele, kes astuvad surnud sissenõudja asemele täitemenetluses pärimistunnistuse alusel.