Võlasuhted

Tere. Ilmselt paljudel ette tulnud probleem. Küsimus oleks selline. Isik A teeb esimesel päeval isikule B pangaülekande, kuna soovib isikule B hobuuseostuks raha anda. Mingeid lepinguid ega dokumente ei tehta, ka mitte suusõnalisi. Selgituses on vaid "hobuse ost".Isik B ostab oma nimele hobuse. Teisel päeval teeb isik A isikule B pangaülekande ja saadab isiku B poodi endale hobust ostma. Isik B läheb poodi ja ostab isikule A hobuse.Hobune kirjutatakse volitusega isik A nimele. Kolmandal päeval teeb isik A isikule B pangaülekande ja palub poest kartuleid ja kapsaid osta. Ja jällegi on selgistuses ebamäärane lause "porgandid Toomasele". Paari aasta pärast ütleb isik A et kõik need ostud on nüüd isik B talle võlgu. Isik B nimetab neid tagantjärgi "määramata tähtajaga laenudeks". Mida peaks antud olukorras isik B tegema, kuna tegu tundub reaalselt väljapressimisena. Kuidas selliseid olukordasi lahendatakse. Millist seadust, määrust jne tuleks uurida antud olukorras? Tänan

Suhetele kohaldatakse võlaõigusseadust. Milliseid sätteid just, sõltub lepingute ja kokkulepete iseloomust. Kui A nõuab B-lt raha ja väidab, et tegemist on laenulepingutega, tuleb tal seda ka tõendada. Samuti tuleb tõendada, millised olid lepingu tingimused, sealhulgas tagasimakse tähtaeg. Ülekannete selgitustes viitab vaid esimene ülekanne "hobuse ost" võimalikule laenule (kui tegemist ei olnud kingitusega), kuna hobune soetati A raha eest B-le. Kui teise ostu puhul on soetatud hobuse omanikuks A ja see nähtub ka registritest, ei saa olla tegemist laenuga. Samuti viitab kolmanda ülekande selgitus asjaolule, et raha tuli kasutada kolmanda isiku kasuks. Kui seda tehti, ei saa olla tegemist täitmata kohustusega.

Kokkuvõtlikult. Kui üks isik nõuab teiselt võlgnevuse tasumist, on temal kohustus tõendada, et võlg on olemas, et see on sissenõutavaks muutunud ja tasumata.