Töötasin Eesti ettevõtte jaoks ümbrikupalgal nii kui ka Soomes. Võlgu ollakse ikka veel ligi 3000€. Kõik sellest rahast on teenitud Soomes. Soomes mulle lubati et tehtakse leping ja võetakse ametlikult tööle aga seda ei juhtunud. 10 kuud on möödas nüüd viimasest töötamisest seal. Mul on palju pilte, videosid, salvestisi kõigest mille vastu seal Soome objektil eksiti + palju inimesi kellel on/oli sama situatsioon. Kuidas tegeleda sellega nii et rahad kätte saab või tööandja karistada saab?

Saamata jäänud ümbrikupalga nõudmiseks tuleks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse, esitades nõude nelja kuu jooksul alates õiguse rikkumisest teadasaamisest (TLS § 3¹). Töötasu nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TLS § 29 lg 9). Samuti on võimalik, et Maksu- ja Tolliamet saab aidata töötamise tuvastamisel ja maksukohustuste täitmise kontrollimisel.

Ümbrikupalgast, selle maksmise ja vastuvõtmisega seotud riskidest saab rohkem lugeda Tööinspektsiooni Tööelu veebilehelt.

reaalselt kelle juurde sellise asjaga minna kui tööjuures iga pisi asja eest näritakse, näidatakse näpuga minu peale. ülemusest loomakasvatusjuht karjus tööjuures lõunasöögi lauas näkku 2023a sügise paiku mulle "ma oleks sind maha löönud kui seda näinud oleksin" ja siis 2024a novembri paiku laseb mind "mida v#ttu" ütlemise eest paugupealt lahti (mind see ülemus ei saanud jõulupeole kutsuda kuna lasi mind nii absurdse asjaeest lahti). 2025a koristas endine farmijuhataja koos ülemuse õega söögitoa põrandat laudas ja siis ütles täiesti viisakalt mitte karjudes ega ka negatiivsel toonil mulle midagi sarnast nagu "sina sinna söögituppa lauda kummikutega ei lähe muidu ma annan peksa sulle" (see oli see aeg kui ma üliharvaüldse süüa võtsin ning tol ajal kui ta ütles seda mulle siis ma pole vist juba 1 kuu seal ruumis söömas käinud). pmst selle 2023a juhtumi kohta on mul 2 tunnistajat (traktorist kellele ma olen sellest rääkinud peale seda kui mind lasti ropu väljendi kasutamise eest lahti ning tal midagi oli meeles sellest ja siis agronoom ka kes läks suht kähku sealt laudast minema kuid agronoomiga mina ei suhelnud, agronoom noor naisterahvas 30ndates eluaastates ja usun, et tal teravalt meeles nii nagu minul aga ma ei tea kui head sõbrannad nad ülemusega on) ja ainus võimalus seda tõestada oleks olnud kaamera abil. seal firmas on selle nais ülemusest loomakasvataja ametisoleku ajast tehtud soodustuspettust millest tegi ka saarte hääl uudise. et selliseid inimesi võimukuritarvitamise ja alavääristamisega vahele võtta on ainus võimalus kasutada salaja kehakaamerat. 2023a sügise kanti süüdistati mind auto lõhkumises ja siis olin koos uue töölisega autos......... pole sõnu ei oska kirjeldada aga see pole ainus selline alusetu süüdistus ning peale seda ütlesin ühe traktoristile et siin laudas töötades peaks advokaat ja bodycam olema et läbi lüüa. Tohib tööline kehakaamerat kasutada enda huvides?(kellelegi.teisele.ei.näita.neid.videosid.vaid.enda.kaitseks.kui.ülemus.proovib. alavääristada.ja.enesehinnangut.alla.suruda.sest.muudmoodi.ei.saa.selliste.inimeste.eest.end.kaitsta.kui.ainult.töölt.ära.tulemisega.ja.sellisel.juhul.on.ülemuse.võit.)joodikust.50aastane. töökaaslane.pidi.maksma.800+euri.kuna.sõitis.jootja.4kinnituspolti.puruks.ja.ma.vatrasin. sellest.igale.viimasele.inimesele.kes.minu.teele.sattus.ning.ülemusele.ei.meeldi.see.anuh.nad.said.tema.käest.arvatavasti.selle.summa.kätte.

Töökiusamine saab tihti alguse omavahelisest võimuvõitlusest ning muutub kiusamiseks siis, kui üks pooltest on teise vastu nõrgemasse positsiooni pandud. Positsiooni nõrgestamise eesmärk on jätta ohver ilma sotsiaalsetest kontaktidest teiste kaastöötajatega ning lõpuks ta täielikult töökeskkonnast tõrjuda. Tööinspektsioon on veebilehel Tööelu andnud juhised töötajale töökiusamise korral tegutsemiseks.

Kes vastutab - kas töötaja või tööandja -, et töö oleks juriidiliselt korrektne, kui töötaja peab paljudest sammudest koosneva tööülesande lahendama detailselt oma peaga?

Kui tööülesande täitmise tulemusel valmib mingi toode või teenus, mida tööandja oma majandustegevuses müüb, vastutab toote või teenuse mittevastavuse eest ostja ees tööandja. Tööandjal võib aga olla võimalik nõuda töötajalt tööandjale tekkinud kahju hüvitamist kui kahju on tekkinud selle tõttu, et töötaja rikkus oma töökohustusi.

Meil on firmas vaidlus, kas välislähetuse päevaraha alammǎär tõsteti 22.37€ pealt 40€ peale. Minule väideti, et see pole jõustunud ja kui jõustub siis ainult riigitöötajat esialgu. Kuid riigiteatajast leidsin, et see võeti vastu 26.06.2025 kõikidele. Panen ka selle lingi: https://www.riigiteataja.ee/akt/102072025014

  Välislähetuse päevaraha alammäär on kuni 04.07.2025 kehtinud seaduse järgi 22,37 eurot päevas Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord § 3. 05.07.2025 jõustus Teie poolt viidatud muudatus ja nüüd on § 3 sõnastatud: Välislähetuse päevaraha alammäär on 40 eurot päevas https://www.riigiteataja.ee/akt/129122015048?leiaKehtiv#para3

Tere! Olen õpetaja. Töötanud samas koolis üle 20 aasta. Mul on tähtajatu tööleping ( lepingu lisa) , mille lisas on kokku lepitud minu töötasu aga pole koormust, ega ka kontakttundide arvu. Koolijuht soovib senise 18 tunni asemel mulle pakkuda 5 ainetundi. Küsimused: Kas tööleping võib olla selline, kus pole ei koormust ega kontakttundide arvu? Koolijuht soovib jagada seni minu antud tunnid teistele ja kuigi hetkel otsitakse kooli uusi õpetajaid, siis mulle pole neid tunde pakutud. Oman kvalifikatsiooni kolme erineva õppeaine õpetamiseks. Kas see on õiguspärane? Ja viimane küsimus - millised on koolijuhi võimalused, kui ta saavib ühepoolselt lepingut muuta?

Töölepingu seaduse § 5 kohaselt peab kirjalikus töölepingudokumendis sisalduma muuhulgas aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg). Seega peab olema ka Teie töölepingus kokku lepitud tööaeg (koormus) ja seda saab muuta vaid poolte kokkuleppel. Kui tööandja teeb ettepaneku koormuse muutmiseks ja töötaja sellega ei nõustu, tuleb töölepingut täita seni kehtinud tingimustel või kui see ei ole võimalik, võib olla tegemist koondamissituatsiooniga.

Tere! Soovin aru saada, kuidas töötava tulevase emana võtta emapuhkust. 100 päevase vanemahüvitise ajal peaks juurde tekkima 6 n-ö tavalist puhkusepäeva. Kas mul on õigus need ette ära kasutada? Ehk siis näiteks, kui muidu tekib õigus vanemahüvitisele (ja emapihkusele jäämiseks) alates 20.08, siis kas saan need 6 tavalist puhkusepäeva ette ära kasutada ja jääda emapuhkusele alates 27.08?

Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvatakse:

1. töötatud aeg;
2. ajutise töövõimetuse aeg;
3. puhkuse aeg;
4. aeg, mil töötajate esindaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid;
5. muu aeg, milles pooled on kokku leppinud.

Vanemapuhkuse ja tasustamata puhkuse aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni, kuid ülejäänud puhkuste aeg võetakse puhkuse arvestamisel arvesse, näiteks põhipuhkus, isapuhkus, õppepuhkus jne.

Tervist! Kuidas mõista määruse Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord, §38 (2)? Olen olnud 6 kuud seisva laeva peal ja laevakapten arvab, et mul ei ole juriidiliselt õigust saada 30 päeva meresõidustaaži.

Sätet tuleb mõista selliselt, et kui laev seisis 6 kuud sadamas või remondis, on laevapere liikmel õigus saada 30 päeva meresõidustaaži ja  meresõidustaaži hulka ei arvata seisuaja osa, mis ületab 30 päeva. Staaži ei ole õigust saada kui isik ei täitnud laeval töötades ettenähtud teenistusülesandeid või kui isikul ei olnud õigust täita temale antud teenistusülesandeid. Vastaja hinnangul on Teil õigus 30 päevale meresõidustaažile kui ei esine eelnimetatud välistusi.  Soovitan küsida kaptenilt põhjendust ja konkreetset õiguslikku alust tema seisukohale. 

Tere, tööleping on sõlmitud põhikoha (pedagoog) tähtajatult, lisad on sõlmitud tähtajaliselt, (ringi juhendamine). Nüüd soovib see töötaja puhkuse katkestamist (kolmeks päevaks), et minna ringis käivate lastega võistlustele. Aga ringijuhendamine oli ju tähtajaline ja on selleks ajaks lõppenud, kui nad soovivad võistlustele minna. Kuidas pean nüüd vormistama puhkuse katkemise, kuna pedagoogina ta seda tööd seal ei tee, vaid teeb seda tööd ringijuhendajana. Kas on õige nii, et ainult ringijuhendaja töötasu maksta nendel päevadel? Või peab lepingu järgselt pedagoogi puhkuse ka katkestama? Lugupidamisega,

Kui tähtajaline tööleping on lõppenud ei saa töötajat sellest lepingust tulenevaid töökohustusi täitma saata, kui kehtiv leping ei sisalda ringi juhendamist. Kokkuleppel töötajaga on võimalik töötajat võistlustele saata, ent siis tuleks maksta talle selle eest lisatasu. Kui töötaja ei täida ülesandeid kehtiva pedagoogilepingu alusel vaid selleks ajaks sõlmitakse uus tähtajaline leping, ei ole vaja puhkust katkestada. Kui aga uut lepingut ei sõlmita ja töötajale määratakse ühekordsed lisaülesanded koos lisatasuga kehtiva lepingu alusel, tuleb puhkus katkestada ja maksta talle kokku lepitud tasu.

Töötan R Lasteaias. alates 12.03 24- 01,08.24 töötasin assistendina .Puhkus töölepingu järgi 35 päeva 01.08.24 -05.05.25 töötasin pedagoogina .Puhkus töölepingu järgi 42 päeva 05.05.25 kuni tänase päevani töötan assistenina. Mitu puhkusepäeva on minul 2025 aasta lõpuni ettenähtud?

Kuivõrd puhkust antakse töötatud kalendriaasta eest, on täpse arvutuse jaoks vajalik teada, kas ja kui palju kasutati puhkust 2024.aastal. Silmas tuleb pidada, et puhkust antakse jooksva aasta eest ja võimalik on kasutada ka eelmise kalendriaasta kasutamata puhkust. Üle-eelmise kalendriaasta puhkust kasutada ei saa, see on aegunud. Kuna kõiki andmeid ei ole küsimuses avaldatud, siis täpset arvutust teha ei saa ja esitan arvutuskäigu, mille alusel saate ise puhkusepäevad välja arvutada. Välja teenitud puhkus leitakse järgmiselt:

• aasta puhkus 35 ja 42 kalendripäeva (iga lepingu kohta eraldi) jagatakse aasta kalendripäevadega 365 (liigaastal 366) ning korrutatakse töötatud perioodi kalendripäevadega (mitte ainult tööpäevadega), mis võrdub välja teenitud puhkus.

Tere! Olen töötanud õpetajana tähtajalise lepinguga ühes kohas viis aastat, kusjuures seda on igal õppeaastal korra pikendatud. Kas see tähtajaline leping ei oleks pidanud muutuma mingil ajal tähtajatuks lepinguks? Aitäh!

Kui töötaja ja tööandja on Töölepingu seaduse § 9 lõike 1 alusel sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või tähtajalist lepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, loetakse töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud.