Tarbijakaitseseaduses sätestatud tarbija kaebuste lahendamise üldine kord nõuab, et enne kaebuse esitamist tarbijakaitseametile tuleb esmalt esitada pretensioon kauplejale ning oodata ära viimase vastus. Tarbija võib kaebuse esitada ise või esindaja kaudu mistahes vormis, sh suuliselt. Kui kaebus esitatakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, peab tarbija  pretensioonis välja tooma vähemalt järgmised asjaolud:

Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib tarbija nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Arvestama peab muu hulgas ka asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning tarbija võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt.

Tarbijakaitseseaduse kohaselt on tootjal kohustus anda:

Tarbijale müügi puhul on tarbija põhiliseks ootuseks, et müüdud asjal on kokkulepitud omadused ja seda saab kasutada sihtotstarbeliselt.

Ostjale üleantav asi peab vastama kõigile tingimustele, sealhulgas koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse, dokumentide ja pakendi osas.

Asi peab olema kasutatav selleks otstarbeks, milleks seda tavaliselt kasutatakse. Nii peab akutrell võimaldama aukude puurimist, pesumasin pesu puhtaks pesema jne.

Kaup peab sihipärasel kasutamisel olema ohutu ka tarbija elule, tervisele ja varale. .

Kauplejal on kohustus kauba/teenuse müümise korral anda ostjale  maksmist tõendav dokument (ostutšekk, arve või muu nimetusega dokument), kus peavad olema märgitud vähemalt järgmised andmed:

1. kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress;
2. müügikuupäev;
3. iga kauba või teenuse hind ja tasutud summa.

Kaupleja tegevuskohaks on hulgikaubandus-, jaekaubandus-, toitlustus- või teenindusettevõtte koosseisu kuuluv kaupleja müügikoht.

Kui kaup ei vasta kokkulepitud tingimustele, on tarbijal õigus esitada müüjale pretensioon nende puuduste suhtes, mis avalduvad asjal pretensiooni esitamise tähtaja ehk kahe aasta jooksul.

Võlaõigusseaduse müügilepingu sätete kohaselt eeldatakse, et kui asjapuudus ilmnes esimese kuue kuu jooksul, siis oli see olemas juba asja üleandmise hetkel tarbijale, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega.