Pärandajal on tehtud notariaalne testament. Selles on üks pärija ja üks annakusaaja. Millised on sellisel juhul pärimismenetlusega seotud kulud? Kas riigilõivu tasub üksinda menetluse algataja või see jagatakse kuidagi pärijate vahel?

Pärimismenetluses tehtud notariaaltoimingute eest on kohustatud notari tasu maksma pärija (NotTS § 38 lg 3). Kaaspärijad vastutavad tasu maksmise eest solidaarselt (NotTS § 38 lg 2, lg 3).

Erandid kohustatud isiku määramisel:

• Annaku- või sundosasaaja tunnistuse tõestamise eest (NotTS § 29 lg 1 p 1¹, § 31 p 30–32 ja 35–38) on kohustatud tasu maksma isik, kelle taotlusel notariaaltoiming tehti (NotTS § 38 lg 3).
• Kui pärimismenetluse algatamise avalduse on esitanud üks kaaspärija, vastutavad kõik kaaspärijad NotTS § 31 punktis 32 sätestatud tasu maksmise eest solidaarselt (NotTS § 38 lg 3).

Isa suri 19 mai ja ma ei tea kas keegi on pärimismenetlust algatanud ja kas minul on õigus pärida majaosa või on nii,et kui oli ema nimel kuulub kõik temale.Ema sellel teemal ei räägi.Kas minul on põhjust alustada pärimismenetlust

Pärimismenetluse algatamiseks tuleb pöörduda mistahes notari poole. Notar alustab menetlust, kui keegi on selleks soovi avaldanud, mitte omaalgatuslikult. Menetluse algatamise avalduse saab esitada eeldatav pärija, pärandaja võlausaldaja või muu isik, kellel on põhjendatud huvi teada saada, kes on pärija (näiteks kinnistu kaasomanik). Kuna pärandajaks on Teie isa, on Teil kui tema alanejal sugulasel eeldatavasti pärimisõigus ja seega ka õigus pärimismenetluse algatamise avalduse esitamiseks.

Seadus ei sätesta, mis aja jooksul pärast isiku surma tuleks notari poole pöörduda, kuid esmalt tuleb arvestada, et seni, kuni menetlust ei ole läbi viidud ei saa teada, kas eeldatav pärija on osutunud pärijaks ehk kas ta on pärandvara omandanud.

Tere selline küsimus kas notar saab lisada mõne punkti juurde kui pärija selleks enne teada annab ühest soovist või siis mitte

Notar saab lisada dokumenti vaid neid punkte, mille on tehingu pool või pooled avaldanud. Kui küsimus puudutab testamenti tingimuse lisamist, on see võimalik, kui seda soovib pärandaja. Pärimistunnistusele märgib notar need andmed, mis on pärimismenetluse käigus välja selgitatud. Pärija soovil ei ole võimalik lisada midagi testamenti ega väljastatavasse pärimistunnistusse.

Minu ema suri 2018-aastal, aga pärimismenetlust pole siiamaani lõpetatud ning me vendande-õdedega pole saanud pärandit vastu võtta. Omaaegsed juristid ja notarid, kes meie juhtumiga tegelesid väitsid, et probleem seisneb selles, et emal on esimesest abielust laps, kes sündis Kanadas ning seetõttu ei saa menetlust enne läbi viia, kui ta on esitanud oma sünnitunnistuse Eesti Vabariigile. Ta esitas matuste järel oma sünnitunnistuse koopia, aga talle öeldi, et sellest ei piisa. Me oleme oodanud peaaegu 8 aastat ja menetlust pole ikka läbi viidud. Meie poolvend pole saatnud oma uut sünnitunnistust Kanadast ja ta pole juba aastaid vastanud meie kirjadele, sõnumitele ega kõnedele. Notar loobus juba paar kuud pärast ema surma asjaga tegelemisest ja me ei tea, mida nüüd teha. Kuna meie poolvend ei tahtnud isegi pärandit vastu võtta, siis on lugu eriti absurdne, aga notar ütles meile, et ilma tema sünnitunnistuseta ei saa ta isegi pärandist loobuda. Me ei tea, kuhu pöörduda ega mida teha. Kaua peavad teised lapsed, kes võtsid pärandi juba 2018-aastal vastu, ootama? Kolm meist elavad 8 aastat edasi oma lapsepõlvekodus, aga ametlikult on korter ikka meie surnud ema nimel, me ei saa isegi osaleda ühistu koosolekutel ega vajadusel välja üürida või müüa. Kas seadus tõesti ei luba pärandimenetlust lõpetada, kui üks lastest ei edasta oma infot ega dokumente isegi 8 aasta jooksul?

Notar tõestab pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud, kuid mitte enne ühe kuu möödumist teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (PärS § 171 lg 1, PärS § 168 lg 1).

Kui pärija ei ole teada või tema elukoha kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, viib notar läbi pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluse (PärS § 169 lg 1). Notar avaldab üleskutse pärija väljaselgitamiseks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (PärS § 169 lg 2).Kui mõistliku aja jooksul pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluses üleskutse avaldamisest arvates ei ole pärija pärimisõigus või selle ulatus pärimistunnistuse tõestamiseks piisavalt tõendatud, tõestab notar pärimistunnistuse, milles märgib talle pärimismenetluses teatavaks saanud andmed isikute kohta, kes on pärandi vastu võtnud, samuti võimaluse korral andmed isikute kohta, kellel võib selleks õigus olla (PärS § 171 lg 6).

Kui notar keeldub pärimistunnistuse väljastamisest eelkirjeldatud viisil ehk ametitoimingu tegemisest, võib toimingu taotleja nõuda notarilt kirjalikku õiendit keeldumise põhjuste kohta. Notar annab sellise õiendi kolme tööpäeva jooksul õiendi nõudmisest arvates (NotS § 41 lg 4). Isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, võib nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses (NotS § 41 lg 5). Kui notar keeldus ametitoimingu tegemisest, peab ta taotlejale selgitama tema õigusi, mis tulenevad NotS § 41 lõigetest 4 ja 5 (NotS § 41 lg 6).

Tere. Minu isa suri mõned kuud tagasi. Kõikidele teadaolevalt olen pärija, sest olen laps ehk esimene pärija ja isal testamenti ei olnud. pärimismenetlust ei ole alustatud ja riigiportaalist selle kohta infot ei ole. Palju läheb maksma pärandi avamine ja kogu sellega seonduv?

Pärimismenetluset alustatakse võimaliku pärija või muu asjast huvitatud isiku notarile esitatud avalduse alusel. Avalduse tõestamise tasu tuleb notarile maksta selle esitajal, muud pärimismenetlusega kaasnevad notaritasud maksab pärija. Notari tasud on kehtestatud notari tasu seadusega. Notari tasude kalkulaator aitab saada ülevaadet toimingutega kaasnevatest kuludest. Nii on näiteks notaritasu pärimismenetluse algatamise avalduselt 79,24 eurot, tasu pärimistunnistuse väljastamise eest 126,79 eurot. Teatud juhtudel on võimalik taotleda ka notaritasust vabastamist. Rohkem notaritasudest saate lugeda Notarite koja veebilehelt. Samuti annab konkreetse pärimisega seotud tasude osas informatsiooni notar, kes pärimismenetlust läbi viima hakkab.

Kas minul on isa suri 2 nädalat tagas midagi pärida?

Kui isal ei olnud tehtud testamenti, toimub pärimine seaduse järgi ja pärijateks on lapsed ning abikaasa. Kui oli koostatud testament, on pärijaks testamendis pärijana nimetatud isik. Soovitan pöörduda notaribüroosse ja teha avaldus pärimismenetluse alustamiseks. Seejärel selgitab notar välja nii pärijad kui ka pärandvara võimaliku koosseisu.

Tere küsimus selline et meil emal oli 2 toaline korter ja tal 3 last,vend ühe isaga ja meie kaksik õega teise isaga mõlemald poolt on vanemad kõik surnud ema ka, korter oli ema nimel ja ta polnud abielus ja pole teinud ei testamendi ega kingelepingut.ema surmast möödas juba 19 aastad nüüd arutasime õe ja vennaga et oleks vaja korter ümber vormistada kellegi nimele.Õde ja vend on elanud eluaeg seal sees,nüüd küsimus et kust otsast oleks vaja alustada ja mis oleks esimene samm.Ei tea kuhu peab pöörduma esimesena kas peab tegema pärimis menetlust või võib minna kohe notarisse ja vormistada ümber kui kõik on nõus.ette tänades .

Kui ema pärandi osas ei ole pärimismenetlust läbi viidud, tuleb esmalt pöörduda notaribüroosse pärimismenetluse algatamiseks. Pärimismenetlus lõpeb pärimistunnistuse väljastamisega, kuhu on märgitud, kes on pärijad ja kui suures mõttelises osas kogu pärandvarast. Pärimistunnistuse väljastamisega samaaegselt on võimalik Teil pärandvara jagada vastavalt kokkuleppele. Sellest tuleb notarile teada anda.

Tere Pöördun teie poole abi saamiseks seoses sellega, et notariaalse lepingu kohaselt leppisid kaks isikut (elukaaslased), et kogu vara läheb isikule, kes elab kauem ja kui teine lahkub, siis pärivad mehe lapsed ja naise lapselaps. Probleem on selles, et kõik pärijad elavad välismaal, ehk Venemaal. Selle aasta alguses on naisterahvas lahkunud ja meesterahvas 82 aastane on pärinud vara. Ta on kuidagi väga alla andnud, meeleolu ja tervislik seisund annab soovida. Kuigi ta on täiesti teovõimeline kuid ei saa üldse iseseisvalt hakkama maksudega, internetiga (omab ainult nuputelefoni), arsti juurde aja broneerimisega jms. Igal pool käib temaga tema noorem vend. Küsimus on selles, et kui peaks temaga midagi juhtuma: Kuidas Venemaal asuvad pärijad saavad algatada pärimismenetlust. Ja kas oleks mingi soovitus, mida oleks tark eelnevalt ette võtta (leping, volitus vms) et hiljem pärimismenetlus Venemaa kodanikuga oleks lihtsam. Tänud juba ette.

Välismaal elavad pärijad saavad anda notariaalse volikirja pärimismenetluse algatamiseks ja selles osalemiseks kellelegi, kellel on võimalik neid notari juures esindada. Volikiri peab olema koostatud notariaalses vormis.

13.juuli 2023aasta suri minu isa. Hakkati tegelema pärandi välja selgitamisega. Pärijateks olid, ema 2 täiskasvanud last ning 7 alaealist last. Ema käis üksi notaribüroos. Minul oli tihe töögraafik ja ema tahtis kiirelt pärimisega ühele poole saada. Mina büroos ei käinud, kordagi notariga ei suhelnud. Kui pärijateks on 2 täisealist last, kas siis ei peaks notar ka meiega suhtlema, meili teel ja samamoodi detailselt ära selgitama mis pärimisega kaasneb, pärimis seadused jne, kui meil ei ole võimalik koha peale minna? Selgitas ainult minu emale asju aga mida täpselt mina ei tea, mina pidin ainult saatma notarile kinnitamiseks meili et võtan pärandi vastu. Kuidas saab notar olla nii kindel selles, et ema oma täisealiste lastega suhtleb? Kas seaduse kohaselt oleks ta pidanud ka meiega suhtlem meili teel? Ema sõnu ei saa uskuda, sest ta ei ole vaimselt stabiilne. Tegematta jäi meil pärandvara inventuur, notar ütleb, et ema ei soovinud seda aga kirjavahetust kus ta seda ütleb ei eksisteeri. Väidetavalt oli ta seda koha peal öelnud, minu vanaema ehk tema ema käis kaasas ja nemad ei tea midagi sellest. Büroos olles, nema notarit ei näinudki, nendega tegeleski ainult notari abi. Mida me saaksime antud olukorras teha? Pärandiga kaasnesid suured võlgnevused ja notar ajab ainult enda 3 kuud taga.

Kui olete pärandi juba kord vastu võtnud, sellest enam loobuda ei saa. Kuivõrd saatsite notarile e-kirja pärandi vastu võtmise kohta ja ise kohale ei läinud, ei saa notarile ka otseselt midagi ette heita. Pärijal on õigus esitada pärimismenetluses küsimusi ja saada selgitusi. Samas ei saa kellelegi midagi vägisi selgitada ja pärijal peaks olema endal huvi selgituste vastu. Kuipärandi hulgas on kohustusi rohkem, kui vara on väärt, tuleks kaaluda pärandvara pankrotiavalduse esitamist kohtusse.

Ehkki pärija teavitas kohtutäiturit pärandaja kõigist võlgadest, ei lisanud kohtutäitur neid kõiki pärandvara inventuuri. Kas see tähendab, et pärast pärandvara pankroti väljakuulutamist võivad võlausaldajad, kelle võlg ei ole kaasatud pärandvara inventuuri, esitada võlanõude pärija vastu ja pärija peab selle tasuma?

Kui inventuur on läbi viidud, tuleb pärandvaraga seotud kohustused täita seaduses sätestatud järjekorras. Kui on selge, et pärandvarast ei jätku nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus neid ise tasuma, on ta kohustatud viivitamata esitama kohtule avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. PankrS § 9 lg 2 kohaselt võib võlgniku surma korral pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut.

Pärandvara pankrotiavaldus on mõistlik esitada siis, kui pärandvara inventuurist nähtub, et pärandvaral lasuvad kohustused on suuremad kui pärandvaras oleva vara väärtus.

PankrS § 13 lg 2 kohaselt peab pankrotiavaldusele lisama võlanimekirja, kus on märgitud võlausaldajate nimed, nende elu- või asukohad ning nõuete suurused, samuti andmed võlgniku vara kohta.

Tavaliselt piisab, kui pankrotiavaldusele lisatakse pärimistunnistus ja pärandvara inventuur, kuid kindluse mõttes ja eriti, kui inventuur kõiki kohustusi ei sisalda, võib koostada pankrotiavalduse lisana vara ja võlgade nimekirja. Inventuuri läbiviimisel ja pärandvara pankroti väljakuulutamise tulemusel vastutab pärija pärandaja kohustuste eest vaid pärandvara ulatuses. Inventuur ja pärandvara pankrot ei vabasta aga võlgade tasumisest, vaid üksnes piirab pärija vastutuse pärandvara väärtusega.