Tere. Küsimus selline, et kui olen läinud laste(3a ja 1.5a)isast lahku ja tema ei ole nõus lastele maksma elatis( olen arvutanud elatiskalkulaatorist) tema ütleb, et ei pea maksma minu kulusid kinni, ning vaadaku ise kuidas ma hakkama saan. Käib tööl mitteametlikult kuna tal on peal kohtutäitur.Ja kuna elame lastega üürikorteris, siis kas need kulud tuleb maksta ainult minul või peaks need pooleks tegema? Olen hetkel 1.5 kuuse lapsega kodune ning ei saa hetkel tööle minna kuna laps saab lasteaeda alles uuest õppeaastast. Saan aru, et lapse toidukulud, riidekulud, tervishoiukulud, lasteaiatasud, trennide tasud, sidekulud, transpordikulud lähevad elatise alla, aga just eluase ja sellega seotud kulud?

Lapse ülalpidamiskulud, mis tuleb lapsest lahus elaval vanemal pooles ulatuses elatise tasumise teel kanda, koosnevad kõigist lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavatest kulutustest. Sinna hulka kuuluvad nii lapse toidu-, riide kui tervisekulud aga ka eluasemekulud, lapse osa koduses majapidamises, alaealise ülalpeetava puhul ka tema hoidmise ja kasvatamisega seotud kulud. Sõnaga, kõik, mida Teie laps vajab, on tema kulu ja isal tuleb see talle langevas osas elatise maksmise teel hüvitada. Kui isa vabatahtlikult elatist ei anna, soovitan pöörduda kohtusse ja esitada koos hagiavaldusega ka taotlus elatise määramiseks juba kohtumenetluse ajaks. Selleks soovitan kasutada õigusabiteenust. Sellisel juhul on Teil võimalik saada, juhul kui isa kohtumenetluse ajal ise elatist maksma ei hakka, sotsiaalkindlustusametilt kohtumenetlusaegset elatisabi (praegu kuni 200 eurot kummalegi lapsele).

Lisaks on 1,5 aastase lapsega kodus olemise ajal isa kohustatud ülal pidama ka Teid. Nimelt on PKS § 111 lg 2 sätestatud, et kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes.

Tere! Lapse isa igakuiselt teeb samaväärsed ülekanned lapse isiklikule arvele, märgega “raha lapsele”, kas seda loetakse elatiseks? Lapse ema seda raha ei julge kulutada. Üks kord ema otsustas sealt arvelt osta lapsele riideid, peale seda lapseisa küsitles last, kuhu oli raha kulutatud? Aitäh.

Elatis tuleb üldjuhul tasuda lapsega koos elava vanema kontole või kontole, mille lapsega koos elav vanem on elatist tasuma kohustatud vanemale teada andnud. Kui elatist tasuma kohustatud vanem sellist kirjalikku korraldust eirab, elatist edasi lapse arvele kannab ja emal seda kasutada keelab, ei saa tehtud makseid käsitleda elatise tasumisena. Soovitan pöörduda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lapse isa poole ja anda talle teada, millisele kontole tuleb elatis edaspidi tasuda ning ühtlasi hoiatada, et kõik edaspidi lapse kontole laekuvad rahalised vahendid loetakse lapse taskurahaks või isa kingituseks lapsele ja olukorra jätkumisel ollakse valmis lapse igapäevaste vajaduste katmiseks elatise saamiseks pöörduma nõudega kohtusse.

Tere. Millist elatiskalkulaatorit peaksin kasutama, et saada õige summa? Hetkel vaatan justdigi.ee lehet ja alimendid.ee Andmed samad kuid elatise summa erinev. Kumba usaldada?

Kontrollisin ka ise mõlema lehe kalkulaatorit ja ei täheldanud tulemuses erinevust. Veebilehe alimendid.ee haldaja ja usaldusväärsuse kohta ei oska ma seisukohta võtta, ent Justiits- ja Digiministeeriumi lehel avaldatud kalkulaatorit (https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/) haldab ministeerium ja eelduslikult töötab see õigesti.

Tere. Küsimus on täiskasvanud lapse elatise kohta. Kui laps sai 2024 aastal täisealiseks ja õppis sellel ajal kutseõppe asutuses siis ma tean, et peab elatist maksma. Aga 2024 aasta sügisel jättis ta kooli pooleli. Nüüd ta arvab et läheb täiskasvanute gümnaasiumi 12 klassi. Kas tal on õigus elatist nõuda kuigi vahepeal jättis õpingud pooleli?

Kui alaealise lapse puhul eeldatakse, et tal puuduvad võimalused ise end üleval pidada, siis täisealise lapse puhul tuleb arvestada ka tema enda võimalusi elatusvahendeid teenida.
1. Elatist saab nõuda kõigi eluvajaduste katmiseks (peaksid olema tõendatavad) kui täisealine laps õpingute tõttu ei saa ise endale ülalpidamist teenida. Perioodil, mil laps ei õpi, on tal tõenäoliselt võimalik ise enda elatusvahendite hankimise eest hoolitseda. Seega, kui puuduvad asjaolud, mis tal seda teha ei võimalda, vanematelt elatist nõuda ei saa. 
2. Seadus sätestab ülemiseks vanusepiiriks 21 eluaastat, mil on õppimise tõttu võimalik elatist nõuda. Kui õpingud lõppevad varem, lõppeb ka kohustus varem.
3. Täiealise lapse puhul seadusjärgset miinimummäära ei ole. See kehtib alaealise lapse puhul. Täisealise ülalpidamisvajaduse kindlaks määramisel lähtutakse tema vajadustest ning võetakse arvesse kohustatud isiku võimalusi. Kui isa ülalpidamisel on teisi isikuid, võetakse ka seda arvesse, kui isa peaks sellele menetluses tuginema. Seejuures eelistatakse alaealisi lapse täisealistele. 

Täiskasvanute gümnaasium on üldreeglina mõeldud õppimiseks töö kõrvalt, seega ei tohiks olla õpingud sellises õppeasutuses takistuseks ise endale ülalpidamise hankimisel.

Kas lahus elav vanem peab maksma elatist kui vanemad on abielus aga elavad eraldi? Üks vanem kolis lastega alalisest elukohast välja ning lahus elav vanem on vaid maksimaalselt 10% ajast ühte last näha soovinud ja temaga aega veetnud. Kas ja millised on võimalused lahult elavalt vanemalt elatise välja mõistmiseks tagasiulatuvalt kui sel perioodil oldi veel abielus?

Lastele elatise nõudmise võimalikkus ei sõltu sellest kas vanemad on abielus. Oluline on, et elatist maksma kohustatud vanem ei ela lapsega koos ega anna talle ülalpidamist vahetult. Ülalpidamiskohustuse suuruse välja selgitamiseks soovitan kasutada elatiskalkulaatorit  ja teha lahuselavale vanemale ettepanek elatise tasumiseks. Kui vanem siiski oma kohustust ei täida, saavad lapsed elatist nõuda kohtu kaudu hagimenetluses või esitades avalduse maksekäsu kiirmenetlusse.

Elatise väljamõistime nõude alusel pean esitama dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta. Kas viimane tähendab ka autot? Samas auto on mulle oluline tööl käimiseks.

Kui kohus on kohustanud teid andma teavet Teie varalise seisundi kohta, tuleb seda teha. Varalist seisundit peegeldab nii sissetuleku suurus kui ka vara, mida Te omate, sealhulgas auto. Perekonnaseaduse kohaselt on otsejoones sugulased kohustatud sellekohase nõude esitamise korral andma üksteisele teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks. Sissetulekute suuruse kohta tuleb nõudmise korral esitada tööandja tõendid ja muud asjakohased dokumendid. Selle järgi hinnatakse, kas vanemate varanduslik seisund on võrdne ja kas ei esine aluseid lapse ülalpidamiskulude jaotamisel vanemate võrdsuse printsiibist kõrvale kaldumiseks.

Mure selline, olen väike lapse(3a) isa ja taotlen hagimenetlusega elatist lapse emalt, kes ei osale lapse kasvatamises. Ja seda miinimummääral. Kostja ehk lapse ema esitas kohtule küsimusi mis ei puuduta otseselt teemat, ehk minu sissetuleku kontroll ja kus kohast on võetud hagiavalduses kulutuste summad. Kuidas olen võimeline selliseid summasid kulutama mitte tööl käies? Kas pean sellistele küsimustele mida kostja esitab vastama? Või esitab kohus mulle lisaküsimusi? Kui küsib? Ei teagi kas vastata sellistele küsimustele või mitte. Hagiavalduses lapse kulu on suurem kui elatismiinimum mida taotlen kui kaheks võrdseks osaks jagada kulud. Kuidas peaksin käituma?

Perekonnaseaduse kohaselt on otsejoones sugulased kohustatud sellekohase nõude esitamise korral andma üksteisele teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks. Sissetulekute suuruse kohta tuleb nõudmise korral esitada tööandja tõendid ja muud asjakohased dokumendid. Varasemalt on Riigikohus selgitanud, et kui ka elatist nõutakse seadusjärgses määras, ent lapse vajadused on hagiavalduses suuremad kui kahekordne nõutav elatis koos peretoetustega, ei ole tegemist tavapärase seadusjärgse elatise nõudega, mis loetakse tõendatuks seadusega vaid lapse suuremaid vajadusi tuleb sellisel juhul tõendada. Siiski ei pruugi Te teise vanema nõudmisele ilma kohtu vastava korralduseta vastata.

Kui käimas on kohtumenetlus ja iseseisvalt osalemine muutub keerukaks, soovitan pöörduda õigusabi saamiseks individuaalsele nõustamisele.

Tere Minul on saadud elatise määrus 2022 september. Määruses on arvutuskäik perehüvitise maha arvutamisel: – kolmandik poolest perehüvitiste seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud lasterikka pere toetuse määrast, s.o 50 eurot, – pool perehüvitiste seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud pere esimese ja teise lapse lapsetoetuse määrast, s.o 30 eurot). Internetis kasutatav justiitsministeeriumi lehel oleva arvutuskäigu järgi on hetkel elatise summa kahe lapse pealt 490,44€ ja sealne arvutuskäik: Lasterikka pere toetust saab elatise nõudja. Lasterikka pere toetust arvestatakse elatise arvestamisel pooles ulatuses. Laps #1 Eemaldame lapse elatise summast pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust: 327,71999999999997 - (225/2)/3 = 290,22 Kohtumääruses on kirjas, et tasumisele kuuluvat igakuise elatise summat muudetakse iga-aastaselt perekonnaseaduse § 101 lõigetes 3 ja 4 sätestatud indekseerimist ja sama paragrahvi lõikes 5 sätestatud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse määrade muutusi arvestades. Laste isa aga seda määrust täies mahus ei täida ja pöördusin kohtutäituri poole. Nemad kasutavad kohtumäärusel olnud arvutuskäiku ja saavad elatise suuruseks lapse pealt palju väiksema summa. Milline arvutuskäik on õige, sest minule on mõistuse vastane miks kohus on arusaamatul põhjusel kasutanud arvutuskäiku mis vähendab elatise suurust võrreldes elatismiinimumiga. Vastust ootama jäädes ja ette tänades!

Kui kohtumääruses on elatise arvutuskäik erinev elatiskalkulaatori arvutusest, tuleb lähtuda kohtumääruses märgitust. Kuna kirjutate, et elatis on välja mõistetud määrusega, viitab see menetluse lõpetamisele kompromissiga. Kompromisskokkuleppega võivadki vanemad seaduses sätestatud arvutuskäigust kokkuleppel kõrvale kalduda ja seda ongi tehtud. Kui seadusjärgselt võetakse elatise vähendamisel arvesse poolt lasterikka pere toetust, millest kolme lapse puhul on iga lapse ülalpidamiseks 1/3, mis omakorda jaguneb vanemate vahel võrdselt siis teie olete kokku leppinud, et arvesse võetakse kogu lasterikka pere toetust. Kui Te olete selliselt kokku leppinud, ei ole see keelatud ja kohus on teie kokkuleppe määrusega kinnitanud. Kui kokkulepitud elatis ei kata lapse vajadusi (arvestades ka teie enda samasuurt panust) ja asjaolud on muutunud, saate esitada kohtusse uue hagiavalduse elatise suurendamiseks.

Tere! Küsimus, et kui laps ei tule isalt tuleva elatisrahaga kuus välja, kas siis on võimalik nõuda rohkem ja kui palju? Praegu maksab isa lapsele 250€ kuus, aga lapsel kulub kuus palju rohkem , kui isa kannab. Kulutused (trenn,transport, riided ja muud kulutused). Laps elab ainult emaga ja ema panustab palju rohkem, kui isa. Lisaks on isa sissetulek üle Eesti keskmise palga ja lõikas hiljuti ka metsa. Mis oleks lahendus ja mis peaks olema see õiglane elatisraha suurus?

Elatise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Seadusjärgse elatise (niinimetatud miinimumelatis) suurus ei ole enam kindel summa vaid arvutatakse perekonnaseadus § 101 alusel. See võib olla igal lapsel erinev ja sõltuda laste arvust perest ja päevade hulgast, mis laps veedab elatist maksma kohustatud vanemaga. Samuti sellest, kui suur on kahe lapse vanusevahe. Soovitan elatiskalkulaatorisse (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) sisestada laste sünniajad, päevade arvu, mis nad viibivad koos isaga ja kui peres on veel lapsi, laste arvu ning lasterikka pere toetuse suuruse. Kohustatud isiku sissetuleku suurust ei tohi muuta. Seejärel kalkuleerib süsteem Teile õige Teie lapsele ette nähtud elatise summa. Elatise nõudmisel seadusjärgses määras ei pea lapse vajadusi tõendama. Kui lapse vajadused on suuremad kui seadusjärgne elatise summa, tuleb lapsega kooselaval vanemal lapse vajadusi tõendada.

Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla elatise miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selliste asjolude esinemise tõendamise kohustus on elatist maksma kohustatud isikul.

Mida teha, kui elatist maksma kohustatud lapsevanem lihtsalt ei maksa õigel ajal? Pean tema käest iga kuu küsima, et millal laekub. Rahaprobleemi tal kindlasti ei ole. Lahkuminnes sõlmisime notaris elatise maksmise kohta lepingu. Lisaks olen olnud sunnitud maksekäsu kiirmenetluse tegema. Kas tõesti ei ole mingil moel seaduslikult võimalik inimest maksma panna?

Kuna mainite, et olete pöördunud maksekäsu kiirmenenetluses kohtusse elatise saamiseks, on Teil tõenäoliselt olemas elatise tasumiseks kohustav kohtumäärus ehk täitedokument. Kui elatist ei tasuta õigeaegselt, saate esitada kohtumääruse kohtutäiturile sundtäitmiseks. Kui elatise tasumise tähtpäevaks on kohtuotsuses märgitud näiteks 10. kuupäev, muutub selle tähtpäeva saabudes nõue sissenõutavaks ja 11. kuupäeval saate juba elatisvõlgnevuse anda sundtäitmiseks kohtutäiturile. Edaspidi on siis maksma kohustatud vanemal võimalik tasuda vabatahtlikult 10. kuupäevaks või sundtäidab kohtutäitur peale 10. kuupäeva möödumist vastava summa, ent siis juba koos kohtutäituri tasuda. Ebaregulaarseid elatise maksjaid aitab täitemenetluse alustamine vahel distsiplineerida.