Elatis täisealisele lapsele
Tere. Vanemad lahutatud 9aastat, peres 3 last. 6aastat elasid kõik 3 isaga, ema ei toetanud, on siiani elatisvõlglane. 3aastat tagasi kolisid 2last ema juurde. Kehtib selline kohtumäärus. Kinnitada tsiviilasjas hageja ja kostja (edaspidi pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: Hageja ema ja kostja lepivad kokku, et nende ühise tütre (1.laps)kasvatamisega seonduvad kulud kannab täielikult temaga kooselav vanem – ema. Hageja ema ja kostja lepivad kokku, et nende ühise poja (2.laps) kasvatamisega seonduvad kulud kannab täielikult temaga kooselav vanem – isa . Pooled lepivad kokku, kostja tasub hagejale (3.laps) elatist alates 1. septembrist 2024. a igakuiselt 180 eurot kuus kuni täisealiseks saamiseni, s.o kuni 05.04.2029. a. Kostja tasub igakuise elatise hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks hageja esindaja arvelduskontole selgitusega „Marta elatis“. Seoses asjaoluga, et alates septembrist 2021 on hagejat ülal pidanud ainuisikuliselt tema ema on pooled kokku leppinud, et edasine sundtäitmine täiteasjas nr ..... (3.lapse avalduse alusel alustatud täiteasi) on täies ulatuses lubamatu. Ühtlasi on pooled kompromissina kokku leppinud, et kompromissi kinnitamise määrusega määratakse viivitamatu sundtäitmise lõpetamine täiteasjas nr ..... Laps nr.1 on saanud täisealiseks ja nõuab nüüd isa käest elatist. Kas tal on selleks õigus ja kui isa soovib teda toetada, kas siis saab loobuda 3,lapsele elatise maksmisest? Mida peab selleks tegema?
Lapse täisealiseks saades lõpeb tema vanemate seadusest tulenev esindusõigus ja õigus nõuda elatist on lapsel endal, kui esinevad elatise nõudmist õigustavad asjaolud. Kui alaealise lapse puhul eeldatakse, et tal puuduvad võimalused ise end üleval pidada, siis täisealise lapse puhul tuleb arvestada ka tema enda võimalusi elatusvahendeid teenida.
1. Elatist saab nõuda kõigi eluvajaduste katmiseks (peaksid olema tõendatavad) kui täisealine laps õpingute tõttu ei saa ise endale ülalpidamist teenida. Perioodil, mil laps ei õpi, on tal tõenäoliselt võimalik ise enda elatusvahendite hankimise eest hoolitseda. Seega, kui puuduvad asjaolud, mis tal seda teha ei võimalda, vanematelt elatist nõuda ei saa. Vanemad vastutavad lapse toimetuleku eest üldjuhul võrdselt, seega saab isalt nõuda poole lapse vajaduste katmist.
2. Seadus sätestab ülemiseks vanusepiiriks 21 eluaastat, mil on õppimise tõttu võimalik elatist nõuda. Kui õpingud lõppevad varem, lõppeb ka kohustus varem.
3. Täiealise lapse puhul seadusjärgset miinimummäära ei ole. See kehtib alaealise lapse puhul. Täisealise ülalpidamisvajaduse kindlaks määramisel lähtutakse tema vajadustest ning võetakse arvesse kohustatud isiku võimalusi. Kui isa ülalpidamisel on teisi isikuid, võetakse ka seda arvesse, kui isa peaks sellele menetluses tuginema. Seejuures eelistatakse alaealisi lapse täisealistele.