Tere Kas ühistu juhatusel on voli teha väljaminekuid parkla projekti projekteerimiseks, ilma, et sellega kaasneks täna veel otseseid muudatusi (st ehitust), edastades vaid teavitus ja koosolekut kokku kutsumata ning hääletust tegemata? Kui KÜ põhikirjast tulenev väide on: Üldkoosolekuga otsuste vastu võtmine - Kaasomandi eseme ajakohastamine ja laen. Üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest, võib otsustada: a) kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, selliste vajalike muudatuste tegemise, millega ei muudeta korteriomandi reaalosa otstarvet ega kahjustata muul viisil ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve; b) laenukohustuse võtmise.

KÜ juhatusel ei ole õigust teha mistahes kulutusi ilma et need oleksid üldkoosolekul otsustatud ja sisalduks majanduskavas. Kui majandusaasta jooksul ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust, on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks.

Tere Probleem on selles, et revidendi arvamuses on: Senikaua kuni põhikirjas ei ole toodud vastavaid erisusi, lähtuda kulude jaotamisel ainult korteriomandi üldpinna suurusest (!), v.a väga otseselt konkreetse korteriomandi tarbimisest sõltuvate teenuste osas (nagu seda on külma ja sooja vee tarbimine; vee soojendamine ja E-arve edastusteenus). KÜ põhikirjas on täpselt näidatud kuidas käituda veega (kasutada näidud), soojusega (kasutada köetav pind), kuidas käituda kommunaalkuludega pole määratud. On üldine lause: maksete tasumise alused otsustab üldkoosolek. Kas revidendi nõue on põhjendatud? Kunagi varem oli otsustatud maksta prügi eest kasutades mõõtühik "korter" ja remondifondi maksmisel 2 pinda. Lugupidamisega

Kui põhikirjas on nähtud ette seadusega sätestatust erinev kulude jaotus, jaotatakse kulud selle järgi. Kui mõne kulu osas ei ole konkreetset jaotust ette nähtud, tuleb nende kulude osas lähtuda seadusest e jaotada vastavalt kaasomandi osa suurusele. Kui jaotust soovitakse muuta, tuleb põhikirja muuta ja konkreetne jaotus ette näha. 

Kui KÜ liige soovib Elektrilevil lasta suurendada korteriomandi amperraaži, kas selleks on vajalik eelnev kokkulepe ühistu teiste liikmetega?

Teie korteri sisesed elektrijuhtmed kuuluvad Teile, ent elekter jõuab Teie korteri liitumispunktini korteriomanike ühise süsteemi (juhtmestiku) kaudu. Sellised ühised kommunikatsioonid kuuluvad korteriomanike kaasomandi koosseisu. Oluline on põhimõte, et korteriomanik saab üksinda otsustada küsimuste üle, mis teisi kaasomanikke kuidagi ei puuduta ja nende õigusi ei riiva. Kuna Teie kavandatav muudatus puudutab tõenäoliselt ka teisi korteriomanikke (näiteks võib vähendada nende võimalust samasuguseks lepingumuudatuseks), tuleks kindlasti sõlmida kaasomanike kokkulepe. 

Tere Palun selgitada, kas võib kasutada mõõtühik KÜ korteri arvel ? § 40. Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel (1) Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. [RT I, 23.12.2022, 1 - jõust. 01.02.2023] (2) Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Seaduses on: võib olla erinev kohustuse jaotuse alus,... kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. See ju ei tähenda, et on ainult üks võimalus (tarbitud teenuse mahule). Tähtsad sõnad on MÕISTLIK JA EI KAHJUSTA. Kas on nii? Tavaliselt, majas on erinevad korterid (1,2,3 toalised). Prügi summa ei sõltu pinnast ja tarbimise maht võimatu arvestada, seoses sellega üldkoosolek otsustas ei õiglane lahendus on jagada korteri peale. See oli omanike nõue. Sama luga on üldelektriga (koridori ja keldri kulu) ja üldveega (koristaja vee kulu, kastmine jne). KÜ põhikirjas on : maksete tasumise alused otsustab üldkoosolek. Maja renoveerimise käigus oli tehtud tööd logžadel. Need korteriomanikud, kellel ei olnud lodžat, olid vastu, et nemad peavad maksma selle eest, mis nendel ei ole. Üldkoosolek otsustas, et korjame raha remondifondi kasutades erinevad pinnad, kellel olid lodžad, pind oli suurendatud. Lodža pinna suurus võtsime maja dokumentidest. Kas võib kasutada erinevad pinnad remondifondi raha korjamisel? Lugupidamisega

Seadusest tulenev üldpõhimõte on, et  kulud jaotuvad vastavalt kaasomandi osa suurustele. Samas näeb seadus ette, et põhikirjaga võib sellest põhimõttest kõrvale kalduda ja teisiti määrata. Kui Teie põhikirjas sisaldub võimalus kulude teistsuguseks jaotamiseks, saab üldkoosolek otsustada, et kulud jaotuvad teisiti. Kui selline võimalus Teie põhikirjas on olemas ja vastu on võetud üldkoosoleku otsus kulude teistsugusel jaotamisel, tuleb kulud jaotada otsuses oleval viisil.

2007 aastal tuli meie kaasomandis olevasse majja uus omanik.Seni kasutuskord puudus.Kiiruga sai koostatud kasutuskord,mis muutus notariaalseks.Nüüd omanik soovib majaosa müüa,selgus,et tema osa on koguni 12 m2 suurem,tema ainukasutusse on sattunud ka ühisesiku ülemine osa,tema korterist teisel korrusel on saanud privastkorter,minu oasast läbikäidav majaosa.Korterid müües oleks väga erineva hinnaga.Kuidas saab kasutuskorda muuta ?Soov muuta kinni ehitatud esik ikka ühisesikuks,saada juurdepääs korstnale,katusele,antennidele.

Kasutuskorra kokkulepe ei muuda omandi suurust vaid määrab ainult ära, milline osa kinnisasjast on millise kaasomaniku ainukasutuses. Müüa saab igaüks siiski ainult talle kuuluvat mõttelist osa kaasomandist vastavalt kinnistusraamatu omanikukandele. Tavalises kaasomandis (mitte korteriühistu) ei saa rääkida korteritest vaid tuleb rääkida mõttelisest osast kogu kinnisasjast. Kasutuskorra kokkulepet saab muuta uue kokkuleppe sõlmimisega. Kuna kokkulepe on sõlmitud notariaalses vormis, peab ka seda muutev kokkulepe olema notariaalne.

Juurdepääsu ühistele kommunikatsioonidele peab võimaldama kaasomanik ka siis, kui ainus juurdepääs on läbi tema ainukasutuses oleva majaosa.

Korteriühistu juhatus kavatseb muuta üldkoosoleku poolt majanduskavaga kinnitatud vee soojendamise koefitsienti oma äranägemise järgi ilma üldkoosoleku loata. Kas selline käitumine on vastuolus seadusega? Selguse mõttes täpsustused: vee soojendamise koefitsient on numbriline kordaja, mida kasutatakse vee soojendamiseks kuluva soojuse hinna arvutuseks (vee soojendamise maksumus = tarbitud m3 x koefitsient x soojuse hind); korteriühistu põhikiri ei käsitle vee soojendamise koefitsienti.

Kui majandusaasta jooksul ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust, on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks. Kuni majanduskava on muutmata, peab toimima kinnitatud kehtiva majanduskava kohaselt. Majanduskavas kehtestatust erinev käitumine on õigusvastane.

Tere, küsimus pärimise kohta. Ehitame elukaaslasega maja, mille ta, ühist kodulaenu võttes, minuga notariaalselt, kinkelepingu alusel, ära jagas. Meil kummalgi on laps eelmistest eludest - kui emma-kummaga peaks midagi juhtuma, siis kas lapsel (üks saab varsti 18, teine saab 7) või lapse teisel vanemal, on õigust ühe surma korral, oma osa nö välja nõuda - nt, maja maha müües, kui ei ole seda 50% pangakontol kohe kanda? Kas meie tuleviku abielu ja ühine laps muudaks midagi? Või kuidas kaitsta teist poolt, et pärimine toimuks alles peale allesjäänud elukaaslase surma?

Kui kinnisasi on kaasomandis, kuulub kummalegi vastav mõtteline osa ja mõlemad saavad talle kuuluvat mõttelist osa nii müüa, kinkida kui ka pärandada. Seega pärib kummagi kaasomaniku järelt talle kuuluva mõttelise osa tema lihane laps. Ühine laps ei välistaks teiste laste pärimist vaid lisaks pärijate ringi veel ühe isiku, kellel on õigus pärida oma poolõe või -venna kõrval surnud vanemale kuulunud mõttelise osa.Testamendiga on võimalik kummalgi määrata pärijad. Samuti võib testamendis määrata, et teatava tähtpäeva või edasilükkava tingimuse saabumise korral läheb kogu pärand või osa sellest üle pärijalt järelpärijale. Abielus olles on võimalik teha abikaasade vastastikune testament, millega abikaasad määravad üksühte oma pärijateks ja teevad korralduse ka selleks puhuks, kui algselt üleelanud abikaasa sureb. Kui eesmärgiks on kauem elanud elukaaslasele eluaseme kindlustamine elu lõpuni, võib olla seda võimalik lahendada vastastiku isikliku kasutusõiguse seadmisega teise elukaaslase kasuks.

Soovitan konsulteerida notariga, selgitada millist tulemust soovite saavutada ja lasta notaril soovitada selle saavutamiseks sobivaim tehing.

Kaasomandi lõpetamine kortermajas 4 korteriga maja on kaasomandis ja kolm omanikku neljast soovivad kaasomandi lõpetamist. Maja laguneb kiiresti ja oleks vaja ruttu moodustada ühine remondifond+ ühistu, et renoveerimiseks laenu saada. Üks omanik pole nõus rahaliselt panustama. Maja renoveeris seest ca 20 aastat tagasi ehitusettevõte, kes jättis tollel ajal kõik dokumendid ajamata, samuti pole säilinud projekt. Selleks tuleb teha kõikvõimalikud auditid ja potentsiaalselt ehitustöid puuduste likvideerimiseks. Kunas üks omanikest ei ole nõus rahaliselt panustama, siis oleme seda sunnitud kinni maksma kolmekesi. 1. Kas korteriomandit on võimalik moodustada nii, et EHRis pole andmed korrektsed? (Kui läheksime kohtusse, et soovime kaasomandi lõpetamist) 2. Kas tagant järele oleks võimalik kohtu teel sellelt ühelt kaasomanikult audititele ja seadustamisele kulunud summa välja nõuda? Teeme seda eelkõige selleks, et saaksime olemasolevat vara säilitada nii, et igaüks ei peaks isiklikku laenu võtma fassaadi renoveerimiseks.

Korteriomandid ja korteriühistu luuakse kaasomanike vahel sõlmitud eriomandi loomise kokkuleppega või kinnisasja omaniku jagamisavaldusega (KrtS § 2). Seega saab korteriühistu moodustada ainult koos korteriomandite moodustamisega, tavalise kaasomandis kinnisasja kaasomanikud korteriühistut moodustada ei saa. Samas ei ole korteriomandite moodustamise eelduseks kasutusloa olemasolu, piisab, et hoone ehitamiseks on antud ehitusluba (KrtS § 7 lg 1 p 1). Kinnistamisavaldusele tuleb lisaks kinnistusraamatuseaduse § 35 lõikes 1 sätestatule lisada:

1) ehitusloa andmiseks pädeva ametiasutuse ametlikult kinnitatud ärakiri korteriomanditeks jagatava hoone ehitisregistrisse kantud plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja numbriga või muul viisil tähistatud iga eriomandi esemeks olevad ruumid (edaspidi hoonejaotusplaan);

  2) projekteerimiseks või ehitusprojektide ekspertiisi tegemiseks pädeva isiku kinnitus, et eriomandite loomine hoonejaotusplaanil kujutatud viisil vastab käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud nõuetele.

 Kinnistamisavalduses eriomandi eseme tähistamiseks kasutatavad numbrid või muud tähised peavad kokku langema hoonejaotusplaanil kasutatavate tähistega.

Korteriühistu Lisa's eelmise aasta oktoobris arvele 1756 eurot, märkides "pelletikatel" eest. Palusin kohe korteriühistu üldkoosoleku protokolli, kuid seda ei edastatud. Mainin, et 10 aasta jooksul pole ühtegi dokumenti saanud. Suvel Palusin uuesti dokumente, kuid ka seekord ei saanud midagi. Soovin vaidlustada arvet, eesmärgina saada maksegraafiku alusel tasuda katla eest. Kuidas pean tegutsema.

Korteriomanikul on seadusest tulenev õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Kui teave on olemas elektrooniliselt, on korteriomanikul õigus nõuda, et talle saadetakse dokumentidest elektroonilised ärakirjad korteriomandi ja korteriühistuseaduse § 46 lõike 1 kohaselt teatatud elektronposti aadressil või tehakse muul viisil kättesaadavaks.Korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või kuue nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus ei ole sellele nelja nädala jooksul vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Dokumentidega tutvumise järgselt saate otsustda kas ja millistel alustel nõuet vaidlustada.

Kui maja on kaasomandis. 3/4 kuulub ühele isikule. 1/4 on pärand,mis on vastu võtmata (jagatud 4 inimese vahel). Kas 3/4 omanik saab maja müüa ja sundida ka 1/4 omanikke müüma või talle välja maksma tema osa? Pärandit pole vastu võetud.

Esmalt on vaja täpsustada, mis tähendab, "pärandit pole vastu võetud". Eesti pärimissüsteemi kohaselt ei peagi pärijad pärandit vastu võtma vaid need pärijad, kes pärandit vastu võtta ei soovi, peavad määratud tähtaja jooksul pärandist loobuma. Kes notarile loobumisavaldust ei esita, on pärandi vastu võtnud.

Tõenäoliselt puudutab Teie küsimus kaasomandi lõpetamist viisil, et kaasomandis olev ese müüakse ja raha jagatakse vastavalt kaasomandi osa suurusele. Kaasomandi lõpetamist on võimalik igal ajal nõuda, muuhulgas ka Teie soovitud viisil. Selleks tuleb aga välja selgitada, kes on teised kaasomanikud (soovitan vaadata e-kinnistusraamatust) ja esitada nõue kaasomanikele.