Tere. Üks klassiposs ütles kodus oma vanemale, et sai verbaalse solvangu teise poissi poolt. Vanem nägi siis järmisel päeval seda teist poisi koduteel koolist. Tuli juurde ja ropendas ta peale. Laps hirmus selgelt ära. Seda nägid ja kuulsid veel kaks klassisõbra. Vanem ise kohtumise fakti ei eita. Väidab, aga et oli viisakas ja hooliv (mida eitavad kõik kolm last). Kuidas saaks seda kurivanema sundida niiviisi mitte käituda? Kuhu pöörduda abi saamiseks? Laps kardab nüüd, et see kordub vaatamata ka faktile, et ta pole seda esimest poissi tegelikult solvanudki. Esimene poiss mõtles seda välja ilmselt endale tähelepanu tõmbamiseks.

Õpilase ja kaasõpilase vanema vaheline vaidlus lahendatakse kas:

1. Maakohtus tsiviilkohtumenetluse korras, kui tegemist on eraõigusliku vaidlusega (TsMS § 1, TsMS § 11 lg 1).
2. Halduskohtus, kui tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega (HKMS § 4 lg 1, HKMS § 3).
3. Kooli siseselt tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise või hoolekogu kaudu (PGS § 58 lg 1, PGS § 73 lg 11).

Soovitan alustada probleemi vanematevahelisest lahendamisest, seejärel võiks proovida olukorda lahendada koolisiseselt. Asja koolisiseseks lahendamiseks on asjakohased järgmised meetmed ja organid:

• Tugi- ja mõjutusmeetmed: Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada tugi- ja mõjutusmeetmeid (PGS § 58 lg 1). Mõjutusmeetmete hulka kuulub näiteks õpilase käitumise arutamine seadusliku esindajaga (PGS § 58 lg 3 p 1) ja konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks (PGS § 58 lg 3 p 8).
• Hoolekogu: Õpilasel ja seaduslikul esindajal on õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral (PGS § 73 lg 11). Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, mille ülesanne on õppe ja kasvatuse suunamine, planeerimine ja jälgimine (PGS § 73 lg 1).
• Kooli kohustus tagada turvalisus: Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse (PGS § 44 lg 1).

Kohtumenetlust ja nõudekirju soovitaksin kujunenud olukorras kaaluda viimaste abinõudena.

Tere! Ma üürin juba 1,5 aastat Endoveril äripinda, aga nüüd on tekkinud probleemid. Minu firma tegeleb iluteenusega. Esiteks, ma pidin 2 kuud nendele tõestama, et õhufiltrite vahetamine on nende kohustus, lõpuks need vahetati ära. Teiseks, See ettevõte on kogunud 2024. aasta elektriarve võlgu. Raamatupidaja kirjutas mulle e-maili, kus ütles, et ta lihtsalt unustasid ära selliseid arved saata mulle, ja ma pidin neid nüüd maksma. Mina ei ole teadnud, mis summad pidid olema, sest see on täiesti uus maja, ja ennem arveid ei olnud. Kolmeks, need ei ole teavitanud mind, et need pesevad terve hoones aknaid ja siis pean maksma jälle mina, aga minu arvates see on tavaline ruumi hooldus, nagu filtrite vahetamine, kuna palju aknaid ei saa lahti teha ja ma pesta neid ise ei saa. Neljaks, hoones kindlasti 2 korda nädalas toimub tulekahju valehäireid, mis segavad isiklikult minu tööle, ja sellest ma ei saa oma ruumid edasi üürile anda. Näiteks massöörijale või ripsmetehnikule ja nii edasi. Ruumides peab olema vaikne ja turvaline klientide jaoks. Praegu need saavad ainult paanika attack. Lõpetada nad minu leping ei taha ja ütlevad mulle selline : “Hetkel on üürnik ilmselgelt asunud otsima põhjuseid ja etteheiteid leidmaks võimalusi üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks.” Mis ma võin sellega teha?

Üürniku õigused ja kohustused tulenevad üürilepingust. Lepingus peab olema kirjas, mille eest tasub üürnik ja lepingus nimetamata kulud on üürileandja kanda. 

Üüritud asja kasutamise takistuse korral on üürnikul õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, mis on sätestatud võlaõigusseaduse § 278 Nimetatud paragrahvis on sätestatud:

 Kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik:
  1) nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 279 sätestatule;
  2) nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist;
  3) nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist;
  4) alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule;
  5) hoiustada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 298 sätestatule.

Kui üürileandja nimetatud puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral (VÕS § 279 lg 1).

Tere! Olen silmaiirise fotograaf ja teen fotosid klientidele. Soovin jagada oma töid sotsiaalmeedias, näitustel ja kasutada reklaamis ning olen mures autoriõiguste ja klientide kasutusõiguse pärast. Küsimused on järgmised: Kui mina olen fotode autor, kas autoriõigused kuuluvad seaduse järgi automaatselt mulle, isegi kui klient on fotode eest tasunud? Kui klient maksab fotode eest, kas ta saab ainult kasutusõiguse või ka autoriõiguse, kui me pole eraldi kokku leppinud? Kui fotodel kujutatud ainult inimese silmaiiris ja teda ei saa otseselt tuvastada (ilma nime, näo või muu tunnuseta), kas nende avaldamine sotsiaalmeedias võib rikkuda isikuandmete kaitset või privaatsust? Kuidas oleks kõige turvalisem oma töid jagada, et autoriõigused jääksid mulle ja klient saaks neid kasutada kokkulepitud eesmärgil? Hetkel olen küsinud kõikidelt nõusolekut nende fotode kasutamiseks. 

Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele (AutÕS § 4 lg 1). Fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed on loetletud teostena, millele tekib autoriõigus (AutÕS § 4 lg 3 p 17). Autori isiklikud õigused ja varalised õigused kuuluvad algselt teose autorile. Kui autor võõrandab oma teose originaali või koopia (antud juhul fotod), ei tähenda see tema varaliste õiguste üleandmist või loa andmist teose kasutamiseks, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti (AutÕS § 57 lg 2). Seega, tellitud fotode (kui uue teose) loomisel tekib autoriõigus algselt fotode autorile (AutÕS § 28 lg 1). Varalised õigused lähevad tellijale üle ainult juhul, kui see on autorilepinguga (millele kohaldatakse töövõtu sätteid) ette nähtud (AutÕS § 48 lg 4, AutÕS § 48 lg 1, AutÕS § 57 lg 2).

Fotod on kaitstud isikuandmete kaitse sätetega, kui need kujutavad endast isikuandmeid, mille töötlemist reguleerivad IKS ja isikuandmete kaitse üldmäärus. Kaitse ulatus sõltub töötlemise eesmärgist (nt ajakirjanduslik, kunstiline, avalikus kohas jäädvustamine) ja sellest, kas tegemist on eriliiki isikuandmetega.Isikuandmeteks on igasugune teave, mis võimaldab otse või kaude inimest tuvastada: nimi, pilt, sõrmejäljed, perekonna andmed, elu- ja töökoht jne. Eriliiki isikuandmeteks loetakse usulised ja poliitilised veendumused, tervise ja seksuaalelu andmed, biomeetrilised andmed jne. Isikuandmete töötlemiseks peab alati olema õiguslik alus – kas nõusolek, leping, õigusaktist tulenev ülesanne, õigustatud huvi.

Fotol kujutatud isiku kirjalikul nõusolekul võib aga fotosid igal juhul kasutada viisil, milleks on nõusolek antud. Nõusoleku andmine teatud liiki kasutamiseks võiks olla juba kliendiga sõlmitava lepingu osa.

Olen sundüürnik ja elan linna poolt antud asenduspinnal, kus olen endiselt üürnik mitte omanik. Kas üürnik peab vahetama üürikorteris enda kuludega akendel ja välisuksel tihendeid, mis aja jooksul väsinud ja tuult ning vihma korralikult enam ei pea. 20a pole tihendeid (maja ehitamisest saadik) vahetatud ja loomulik väsimus tihenditel ammu tekkinud. Nüüd nõutakse, et mina kui üürnik peaksin neid vahetama oma kulu ja kirjadega. Kas ikka on nii? Minu teha on aknaid pesta ja igal sügisel silikooniga tihendeid määrida, see arusaadav ja loomulik aga mitte oma kuludega tihendeid vahetada. Kas olen õigesti aru saanud, et tihendite vahetus on üürileandja kohustus.

Üürnik peab üldjuhul oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega (VÕS § 280). Üürnik peab üürileandjale viivitamata teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama (VÕS § 282 lg 1 p 1). Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega (VÕS § 334 lg 2).

Eluruumi üürilepingu korral võivad pooled aga lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida, et pärast lepingu lõppemist tagastab üürnik eluruumi sellises seisundis, et sellelt on kõrvaldatud hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud kulumine või halvenemine, või kannab sellega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud (VÕS § 334 lg 2¹). Seega sõltub ka Teie lepingus kokkulepitust, kas aknatihendid tuleb vahetada loomuliku kulumise tõttu Teil või üürileandjal.

Lõpetasin erakorraliselt usalduse kaotuse põhjusega VÕS § 196 lg 1 alusel veetorustiku vahetuseks ning vannitoa seadmete ja mööbli paigalduseks sõlmitud lepingu, kuna töö oli tehtud ebakvaliteetselt ja kahe päeva jooksul vigade paranduse käigus tekitati oht alumiste naabrite uputamiseks. VÕS § 116 lg 2. Kas mul on nüüd mingi võimalus saada tasutud raha tööde eest tagasi? Mis alusel saab nõuda ja mis suuruses tagasimakset, kui üldse?

Küsimusest võib mõista, et leping on Teie taganemise tõttu lõppenud - õigus lepingust taganeda VÕS § 116 lg 2 p 2 alusel. Sel juhul tuleb teisel lepingupoolel tagastada lepingu alusel saadu VÕS § 189 lg 1 alusel.

Tere. Soovin tühistada notariaalselt kinnitatud volikirja. Ei mäleta millise notari juures volikiri tehti. On teada volikirja nr.

Notariaalse volikirja kehtetuks kuulutamise erikord on sätestatud Tõestamisseaduses. Volitaja tahteavaldus volikirja kehtetuks kuulutamiseks tõestatakse tehingu tõestamise sätete kohaselt (TõS § 37¹ lg 1). Kui notar tõestab volitaja tahteavalduse volikirja kehtetuks kuulutamiseks, avaldab ta volikirja kehtetuks kuulutamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (TõS § 37¹ lg 2). Volikiri muutub kehtetuks kümne päeva möödumisel teate avaldamisest (TõS § 37¹ lg 3). Volikirja kehtetuks tunnistamiseks võite pöörduda selle tõestanud notari poole (notariaalsed dokumendid, millelt nähtuvad ka notari andmed, on leitavad riigiportaalis eesti.ee) või mistahes muu notari poole.

Tere. Mis on õiguslikud võimalused pideva öörahu rikkumise korral naaberkorterist? Kas ma saan kohtusse anda ja valuraha nõuda müra tekitajalt naaberkorterist? Kui ma olen pidanud enamuse ööst üleval olema ja pole võimeline tööle minema? 

Korrakaitseseaduse kohaselt on mujal kui avalikus kohas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte (KorS § 56 lg 2). Käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest (KorS § 57). Rikkumiste korral saab soovitada need fikseerida (näiteks politsei väljakutsetega)

Võlaõigusseaduse kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7) või heade kommete vastase tahtliku käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist (VÕS § 1055 lg 1). Käitumise lõpetamist või sellest hoidumist ei ole õigust nõuda, kui seda tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 1055 lg 2).

Korteriühistu oluliste küsimustega seotud kirjalikus arutelus heas usus tegutseva teema algataja poole suunatakse raskelt talutavad ütlemised. Näiteks "Miks sa valetad? Sa oled ainus, kes vaidlusi ja probleeme tekitab; Palun lõpeta selline käitumine, sest see kahjustab ühistut; Oled jauranud seda; Tekitad segadust, ei selgita enda nõudmist, äärmiselt ebaprofessionaalne lahmimine, piinlik lugeda seda; Sind ei huvita mitte midagi muud kui sinu enda kasu; Sinu jutt käib isiklikust vaenust juhautuse liikme vastu, mitte tegelikust probleemist; Sinu isekus on tõendatud; Lõpeta see tarbetu vee segamine." Kas ja millist kirjaliku arutelu algataja õigust rikutakse?

Keelatud on avaldada põhjendamatuid väärtushinnanguid ja ebaõigeid faktiväiteid. Tavaliselt võetakse arvesse ka negatiivselt kujutatud isiku enda panust sündmuste käiku, st seda, kas isik andis ise selliseks hinnanguks põhjuse. Avaldamise all mõistetakse kolmandatele isikutele teatavakstegemist, st info jagamist avalikkusega. Avaldajaks võib olla nii meediaväljaanne, artikli autor, blogija, sotsiaalmeedias postitaja kui ka kommenteerija ent avaldamise kohaks võib olla hoopis koosolek või videokõne. Oluline on faktiväite või väärtushinnangu teatavakstegemine just kolmandale isikule ehk sisuliselt kõrvalseisjale. Au teotavate andmete või väärtushinnangute avaldamist peab kannatanu ise tõendama. Kui au on siiski teotataud saab esmalt nõuda tegevuse lõpetamist ja edaspidi sellest hoidumist. Samuti on võimalik esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue, vajadusel kohtu kaudu. Samas on rõhutanud riigikohus, et meil kõigil on teatud taluvuskohustus ning iga avaldatud kommentaar ei peaks kohtuveskeid jahvatama panema. Ent au teotamist ei pea meist siiski keegi taluma.

Tere! Mis õigused ja võimalused mul on saada tagasi makstud raha ebaprofessionaalselt tehtud santehnilise töö eest? Tööks oli tänapäeva standartidele vastav torustiku vahetus korteris, boileri vahetus, dušikabiini vahetus, valamu, kraani ja valamukapi vahetus, wc-potti vahetus, köögi kraani ja valamu vahetus, ühendus kanalisatsiooniga. Kanalisatsiooni torustik jäi vahetamata, pidid tegema läbipesu, kuid see jäi tegemata. Torutöö on tehtud räpakalt, pidevad lekked. Viimati üks ühendus lagunes, et pidin kiirelt abi otsima teise tegija käest. On olemas allkirjastatud tööleping ja garantii, kuid ma keeldusin edasisest koostööst.

Teotatud tööd peavad olema tellija poolt vastu võetud või tellija peab olema kohustatud need vastu võtma. Selleks, et tellijal selline kohustus tekiks, peavad tööd olema teostatud vähemalt keskmise kvaliteediga. Kui tööd on vastu võtmata ja tellija ei peagi neid vastu võtma, puudub tööde teostajal tasunõue kuni puuduste kõrvaldamiseni. Kui puudusi ei kõrvaldata, on õigus tellida puuduste kõrvaldamine teiselt tööde teostajalt ning nõuda puuduste kõrvaldamisega/asja parandamisega seotud kulu ebakvaliteetselt töid teostanud isikult.

Продали щенка через сайт окидоки как частное лицо. Через два дня щенка вернули. Сказали шенок болеет.Деньги мы им вернули тоже. Но они хотят плату за медецинские услуги. Должны ли мы оплатить их затраты на ветелинара.

Esmalt on oluline, kas kutsikal olid terviseprobleemid, kui Te ta müüsite. Kui ei olnud, puudub Teil kohustus kulude hüvitamiseks. Kui kutsikal aga olid probleemid ja müüja neist ostjale teada ei andnd, on ostjal õigus probleemide kindlaks tegemiseks tehtud kulud müüjalt välja nõuda. Seejuures on Teil õigus küsida nii veterinaari hinnangut (kirjalikku) kui ka arveid, mis kulusid tõendavad.