Tere, eile olin saanud trahvi. Aga parkimine.ee seda trahvi ei näita, leppetrahvi ei anna ka vaidlustada, ja süsteemis seda üldse ei ole. Kas ma ikka pean seda trahvi tasuma või kuidas ma seda vaidlustan kui ei ole sellega nõus ja seda pole e-portaalis vaid on ainult paberil

Esmalt soovitan vaadata leppetrahvi teatiselt, kes on selle välja kirjutanud ja kuidas toimub vaidlustamine. Igal parkimiskorraldajal on tavaliselt oma iseteeninduskeskkond, mille kaudu saab näha nii määratud leppetrahvi kui seda vaidlustada. Lihtsalt tasumata jätta siiski ei soovita, küll aga soovitan selgitada välja, milline parkimise korraldaja teate väljastas ja suhelda vastava korraldajaga. Samuti tuleb välja selgitada, kas parkisite eramaal ja Teile määrati leppetrahv või parkisite linna tasulise parkimise alal ja tegemist on viivistasu otsusega. Näiteks AS Ühisteenused on oma veebilehel avaldanud järgmise info: Alates 2. septembrist 2025 ei ole AS Ühisteenused iseteeninduses võimalik:

• taotleda parkimisluba Tallinna avalikule tasulisele parkimisalale;
• taotleda elaniku maksusoodustust;
• tutvuda, tasuda ega esitada vaideid viivistasu otsuste peale;
• taotleda sissesõidulubasid Tallinna vanalinna;
• taotleda parkimiskaarti erivajadustega inimesele.

Täpsema info saamiseks külastage Tallinna linna ametlikku veebilehte: www.tallinn.ee/parkimine

Kui mul on tähtajaline üürileping, aga soovin siit välja kolida varem, siis mis õigused mul on? Meil on ka korteris hiired ning omanikku mitu korda teavitanud, aga ta pole siiani midagi ette võtnud , peale selle et ma paneks korterisse hiirelõksud, aga see on kõigest ajutine lahendus.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 309 lg 1 sätestab, et tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Seega üldjuhul kehtib tähtajaline üürileping kuni tähtaja lõppemiseni. Tähtajalise üürilepingu võib vaid erandlikult üles öelda.

Üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks peab esinema õiguslik alus. Vastav õiguslik alus võib tuleneda seadusest, samuti võivad üürilepingu pooled erakorralise ülesütlemise alused ka lepingus määratleda. Kui pooled ei ole lepingus üürilepingu erakorralise ülesütlemise eraldi aluseid kokku leppinud, siis tuleb lähtuda eelkõige VÕS §-dest 314-319. Lisaks annab ka VÕS § 313 lg 1 üürilepingu erakorralise ülesütlemise jaoks eraldi, iseseisva aluse.

VÕS § 313 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Sama sätte lg 2 kohaselt on erakorraline ülesütlemine lubatud eelkõige (ent mitte ainult) VÕS §-des 314-319 nimetatud asjaoludel.

Hiired korteris pigem ei ole selline mõjuv põhjus, ent koosmõjus teiste asjaoludega võib siiski ka olla. 

Alati on võimalik nii tähtajalist kui tähtajatut lepingut lõpetada poole kokkuleppel. Kokkulepe tähendab, et pooled jõuavad konsensusele lepingu lõpetamise osas. Kokkuleppe soovitan vormistada kirjalikult.

Tere! Sõlmisin tähtajatu üürilepingu rendini keskkonnas ja lepingu järgi on üürilepingu lõpetamise etteteatamiseaeg 3 kuud. Võlaõigusseaduse kohaselt on eluruumide etteteatamise aeg üks kuu ja kinnisasja, äripinna puhul on etteteatamisaeg 3 kuud. Kas minul, üürnikul, on õigus üürileping lõpetada ühe kuu etteteatamisega, nagu seaduses on kirjas, või pean 3 kuu etteteatamisest kinni pidama? Mulle jääb selgusetuks, kas 3-kuuline etteteatamise nõue on üürniku suhtes seadusega vastuolus või mitte, kuna see piirab seadusest tulenevat õigust lõpetada tähtajatu eluruumi üürileping ühekuulise etteteatamisega.

Võlaõigusseaduse § 312 lg 1 kohaselt võib elu- või äriruumi üürimise puhul kumbki lepingupool tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud. Seega on leping kooskõlas seadusega ja kui tegemist on korralise ülesütlemisega, tuleb ette teatada 3 kuud. Erakorralisest ülesütlemisest võib ette teatada vähem, teatud juhtudel ka etteteatamata, ent selleks peavad esinema kaalukad ja olulised teisest lepingupoolest tulenevad põhjused.

18.03.25 süüdati mu elamuhoone kuuriosa tagasein. Sain nüüd lahti krüpteeritud selle sündmuse väärteomenetluse lõpetamise määrused väärteoasjas nr. 2590,25,000874, kus süütaja xx, esindaja yx ja yy, esindaja xy. Kuidas on võimalik, vanemad ei vastuta oma laste tekitatud kuritegude kahjude eest ? Rakvere kohus saatis kohusse pöördumise selle süütamise eest, kus kostjaks panin ppa esindaja, kes saatis e - maili, teab süütajaid, kuid mulle ei avaldanud andmeid. Nüüd saan edasi kaevata, kuidas te soovitate?

Politsei ei mõista välja vääteoga tekitatud kahju, vaid karistab süüdlasi väärteo toimepanemise eest. Kahju hüvitamise nõue on tsiviilnõue, mille saab maksma panna tsiviilkohtus. Selles menetluses olete hagejaks Teie ja kostjateks teo toime pannud isikud. Väärteomenetluses välja selgitatud asjaolud nagu näiteks teo toimepanijate isikud ja võimalik, et ka kahju ulatus on tõendatud väärteomenetluses koostatud menetlusdokumentidega. Kahju rahalise suuruse kindlaks määramine ja tõendamine on Teie kohustus. 

Kas ja milliseid tõendeid on veel vaja koguda ning kuidas hagiavaldust koostada, soovitan välja selgitada individuaalsel õigusnõustamisel.

Tere! Tarbijakaitsest soovitati pöörduda teie poole. Hakkasi 9. aprillil rumalusest liituma portaaliga kohtingud40pluss.ee ja ja hakkasin tegema ka esimesi kolme kuu eest nõutavat ülekannet. Nähes aga kuhu minu ülekanne läheb, tahtsin loobuda. Raha minu kontolt kadus kuigi ma smart id pin 2 ei sisestanud. Asi tundus kahtlane ja ma sulgesin oma Swedbank kaardi ja kandsin kontol oleva raha ühelt kontolt teisele. Võtsin ühendust ka Swedbankiga kes rahustas mind,et kaardi blokeerimine minu kontot edaspidi kaitseb. Ma pole sellesse portaali rohkem sisse loginud kuigi emaile mulle saadeti, sisuga et ma pole oma liitumist lõpule viinud. Mitu kuud oli vaikus, aga sain 19. septembril kirja kus minult nõutakse 81.02, 47 eur. juuli, augusti ja septembri eest pluss advokaadi tasu. Kusjuures advokaat pole oma täisnime lisanud, ainult allkirja. Kiri on saadetud 08.09 Münchenist. Tarbijakaitsest sain teada, et portaal on registreeritud Sveitsis ja mina pole esimene sellega hädasolija. Kirjast nähtub, et ettevõtte nimi on Dateblaster. Minul olevat tasulise liikmesuse broneering. Ma pole kordagi peale 09.04 sellesse portaali loginud, sest jätsin liikmestaatuse lõpule viimata. Kas ma peaks seda kirja ignoreerima ja nende meilid blokeerima.

Nudekirjast peab nähtuma kes, mille eest ja mille alusel raha nõuab. Soovitan esialgu vastata, et Te ei ole liitunud ning lisada tõendina nende saadetud sõnum liitumise lõpuleviimise meeldetuletusega. Kui sellest ei piisa ja nõuded jätkuvad, soovitan pöörduda õigusliku hinnangu saamiseks individuaalsele õigusnõustamisele.

Tere Lapsel oli põhikooli arvutiklassis tund, paroolide taastamiseks palus õpetaja lapsel kasutada lapse isiklikku telefoni. Seejärel paluti lapsel telefon kotti panna, sellel ajal aga libises lapsel telefon käest ja kukkus nurgaga vastu arvutiekraani nurka. Kool väidab, et seda ei ole võimalik paranda ja koolil puudub ka finantsiline võimekus uus arvuti soetada. Sama väidab ka vallavalitsus kelle poole kool pöördus ja nüüd nõutakse uue arvuti maksumus välja lapsevanemalt. Kui tegemist on täieliku õnnetusjuhtumiga, mida nägi pealt ka õpetaja ja selle kohta on antud ka seletus, kas saab nõuda kahju hüvitamist lapsevanemalt? Seda enam, et õnnetuse toimumise ajal ei teavitatud lapsevanemat hüvitise kohustusest, seda teavitati koos poest võetud pakkumusega nädal hiljem. Samuti ei ole ma näinud isiklikult ei arvutit ega pole saadetud mulle pakkumust ka e-posti teel. Kas tõesti lasub lapsevanemal kohustus soetada uus arvuti?

Teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4).

Seega ei saa lapsevanemalt kahju hüvitamist nõuda, kui kahju tekkis küll lapse tõttu ent laps ei rikkunud mingeid kohustusi, sealhulgas hoolsuskohustust ja puuduvad asjaolud, millal saaks lapse vastutus põhineda.

Millal hakkab kehtima uus arenduse garantii? Elamul puudub endiselt kasutus luba

Garantiitähtaeg algab asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud hilisemat algust. Kui müüjal on kohustus asi ostjale saata, ei hakka garantiitähtaeg kulgema enne asja ostjale üleandmist (VÕS § 230 lg 2). Garantii tingimused on seega kokku lepitud garantiikirjas või -lepingus. Vaatamata garantii puudumisele või olemasolule vastutab müüja ostja ees peale tehingut ilmnenud puuduste eest, kui need olid olemas juba tehingu tegemise ja asja ostjale üle andmise ajal, isegi kui need avaldusid hiljem.

Tere, oleksin teile väga tänulik kui saaksite nõu anda, kuidas ma saaks enda õigusi järgmisel juhul kaitsta ja kuidas saaks probleemi lahendada. Olen ostnud Läti kauplusest pesumasinat, millist tellisin internetist, kuid järele olin ise käinud ja maksin selle eest kohapeal. Koju saabumisel ja pakendi lahti tegemisel avastasin et masina kerel oli väike mõlk ja luugi tihendi sees purunenud plastiktükid. Tegin kohe pilte ja saatsin müügiesindajale kirjaga, et mida see võis tähendada. Järgmisel päeval proovisime masinat tööle panna ja selgus ikka praak - vee leke. Pöördusin müüa poole pretentsiooniga ja sooviga kaupa tagastada. Müüa pakkus pöörduda brändi esindaja poole Eestis ja taotleda garantiiteenust. Minu seisukoht on et kui asi polnud kasutusel oldud ja juba müügi hetkel oli puudustega, peaks sel juhul müüa kaupa tagasi võtma ja raha kliendile tagastama. Pesumasina pakend oli terve, kusjuures, kaupluses klienditeenindaja keeldus mulle masinat näidata, kui mina seda küsisin. Kuna pakend oli visuaalselt korras, lootsin ma müüa kõrge reitungule klientide seas ja ostsin masinat ära. Lugu käib juba 2 nädalat. Viimati pakus müüa viia masinat mingi nende Lätis kauplusse tagasi, seejärel saadavad nad seda tootjale, kust siis peaks selguma, kas läheb see kahjustus nende garantii alla. Aga kui mitte? Ühesõnaga, tundub see lugu lõputu olla, otsides kes siis peaks selle praaki eest vastutama. Pesumasinat on vaja, olen ilma selle ja rahata ning närve ja aega kulutanud. Pöördusin paralleelselt asja tootja Eestis garantii osutamise firma poole, ootan hetkel nendelt infot, kas võivad nad selle masinale garantiitöid teha või mitte. Samas, kui heal juhul saavad nad garantiit pakkuda, ma ju maksin täishinnas eeldatavasti kvaliteetse ja terve asja eest, mitte remonditud ja kes teab, mis veel peidetud vigadega asja eest. Ehk palun teie nõustamisabi! Teid ette tänades, 

Tootja garantii võib hõlmata veeleket, kui see on tingitud tootja praagist. Kui aga pakendis oli purunenud toode, tootja garantii seda tõenäoliselt ei hõlma. Teie küsimusest võib mõista, et tegu ei olnud ka klassikalise sidevahendi abil sõlmitud tarbijale müügiga, kuna käisite tootel ise järel ja tasusite kohapeal. Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega (VÕS § 214 lg 2). Asi anti üle Teile kaupleja kauplemiskohas. Kui asi hävib või kahjustub enne riisiko üleminekut ostjale, on tegemist müüja kohustuse rikkumisega (VÕS § 100). Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem (VÕS § 218 lg 1). Kui Te olete veendunud ja suudate tõendada, et pesumasin oli kahjustatud Teile üleandmisel, on kauplejal kohustus võtta vastutus. Kuna tegemist on piiriülese vaidlusega (Teie kui tarbija elukoht on liikmesriigis, mis ei ole kaupleja asukohariik) , abistab tarbijat kaebuse lahendamisel teises liikmesriigis tegutseva kaupleja suhtes Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutsev Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus. Nimetatud nõustamiskeskus aitab tarbijal esitada kaebust teises liikmesriigis tegutsevale kauplejale ja avaldust kaupleja asukohaks olevas liikmesriigis tegutsevale vaidluste kohtuvälise lahendamise üksusele.

Tere, Olen hetkel töötuna arvel ning sain kuu aega tagasi pakkumise teha kaks ühepäevast projekti. Töötukassa lubab ühekordseid töid, kuid nüüd teenust kasutanud firma keeldub maksmast kuna ma ei ole FIE või ettevõtjana registreeritud. Esialgses kirjavahetuses seda ei mainitud ning samuti ei küsitud minu staatust. Kuidas saavad mulle korrektselt teenuse eest maksta? Firma on kliendi käest juba teenuse eest raha kätte saanud, tõenäoliselt koos KM-ga.

Kohustus tehtud töö eest tasuda on reguleeritud erinevates seadustes sõltuvalt õigussuhte liigist (tööleping, avalik teenistus, võlaõiguslikud lepingud). Lepinguliik määratakse kindlaks töö iseloomust ja alluvussuhtest tulenevalt ehk lepingu sisu järgi. Lepinguliikide ja konkreetsele lepingule liigi määramisest saab lugeda Tööinspektsiooni veebilehel.

Kui tegemist oli töölepingulise suhtega tuleb maksta töötasu töölepingu seaduse järgi. Töötasu maksmise kohustus tekib, kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest (TLS § 29 lg 1). Tasu mittemaksmisel saab selle välja nõuda avalduse esitamisega töövaidluskomisjoni. Seejuures tuleb silmas pidada alljärgnevat:

• Kui töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu (TLS § 29 lg 2).
• Töötasu makstakse rahas (TLS § 29 lg 3).
• Tööandja maksab töötasu üks kord kuus, kui ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega (TLS § 33 lg 1).
• Tööandja peab kandma töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti (TLS § 33 lg 4).
• Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta (TLS § 29 lg 6).

Kui tegemist oli võlaõigusliku lepinguga, eeldatakse, et majandus või kutsetegavuses sõlmitud lepingud on tasulised (VÕS § 28 lg 1). Kui hinda või selle määramise viisi ei ole määratud ega see ei tulene lepingu olemusest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind (VÕS § 28 lg 2). Tasu maksmise kohustus muutub sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest või kauba/teenuse saamisest (VÕS § 82¹ lg 1). Tasu maksmata jätmisel ja kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse kohus. Seadusandlikult on võlaõiguslike töö tegemise lepingute osas eristatud töövõtuleping ja käsundusleping.

Töövõtuleping:

• Kui tasus või selle suuruses ei ole kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu (VÕS § 637 lg 1).
• Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3).
• Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine, muutub tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4).
• Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust (VÕS § 637 lg 5).

Käsundusleping:

• Tasu kuulub maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses (VÕS § 627 lg 1).
• Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu (VÕS § 627 lg 2).
• Kui tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb see maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Tehingu tegemise puhul eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist (VÕS § 628 lg 1).
• Kui leping lõpeb enne käsundi täitmist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Kogu tasu on õigus saada üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on õiglane (VÕS § 629 lg 1).

Tere! Olen pensionär ja ei märganud parkimiskella nõuet kui lastega Ida-Virus poodi läksin. Hiljem leidsin Europargi leppetrahvi nõude sedeli, kuis ei olnud kirjas ei kohta, aega, auto numbrit ega trahvi suurust. Kästi minna kusagile veebilehele. Tavaliselt saadetakse igasugu nõuete rikkumised elektronposti aadressil. Jäin teavitust ootma, mida aga ei tulnud. Tuli sissenõude kiri ja kirja saatmise eest lisati 70 eurole veel 15 otsa. Kas nii ongi kõik hästi? Ja tuleks vähemalt pensionäridele soovitada mitte kasutada parkimisplatse ja harjutada parkimist kas hoovidesse või tänavale. Tänan ette vastuse eest.

Parkimine eraparklas toimub lepingulise suhte alusel. Lepingulisi suhteid reguleerib võlaõigusseadus. Leping on tehing vähemalt kahe isiku vahel (lepingupooled), millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma – näiteks sõidukijuht kohustub eraparklas parkima ja liiklema vastavalt parkimiskorraldaja juhistele, maksma parkimise eest tasu. Lepingu võib sõlmida ka pakkumuse tegemisega (parkimistingimused, mis peavad olema piisavalt suurelt ja nähtavalt avaldatud) ja sellele nõustumuse andmisega (parkimine). Seega, kui parkisite eramaal ja parkla oli nõuetekohaselt tähistatud, oli Teil kohustus selle eest tasuda. Leppetrahv on lepingut rikkunud lepingupoole (antud juhul sõidukijuhi) kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele (eramaa omanik või parkimiskorraldaja) lepingus määratud rahasumma. See tähendab, et rikkudes eraparklas infotahvlil kajastatud parkimistingimusi, võib parkimiskorraldaja nõuda sõidukijuhilt leppetrahvi tasumist. Oluline küsimus on, kas leppetrahvi suurus pole teist lepingupoolt (sõidukijuhti) ebamõistlikult kahjustav – kohtupraktika järgi ei tohiks leppetrahvi maksimaalne suurus ületada põhinõuet ehk parkimistasu. Rikkudes eraparklas infotahvlil kajastatud parkimistingimusi, võib parkimiskorraldaja esitada leppetrahvi nõude, pannes selle sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Riigikohus on oma lahendis 2-17-117146 märkinud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile, kojamehe vahele, võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks. Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks juhul kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks.