Kas liisingu/järelmaksu pakkuja peab esitama arve igakuise osamakse eest? Hetkel olen küsinud järelmaksu pakkujalt Inbankilt arvet igakuise makse eest, mida nad keelduvad mulle edastamast. Nad saadavad ainult emaili, koos makse lingiga ja makse infoga.

Arve väljastamise kohustus on ettevõttel (kes on käibemaksukohuslane) Käibemaksuseaduse alusel. Maksukohustuslane on nimelt kohustatud väljastama arve kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast (KMS § 37 lg 1). Iga osamakse laekumine on majandustehing, mis tekitab Käibemaksuseaduse alusel kohustuse väljastada arve seitsme kalendripäeva jooksul makse laekumisest (KMS § 37 lg 2). Lisaks on võlgnikul õigus nõuda iga täitmise (sh osamakse) vastuvõtmise kohta täitmise kviitungit (VÕS § 95 lg 1).

Tere. Kas ajakirjanikul on õigus siseneda minu karistusregistrisse , siseneda arhiveeritud karistusregistrisse ja siis avaldada see teave ajalehes. Antud juhul ''Õhtuleht '' . Kas see rikub isikuandmete avaldamise õigust ? Kas on õigus avaldada minu arhiveeritud, aastat 15 ja rohkem tagasi sooritatud eksimused ? 

Karistusregistri andmetel on õiguslik tähendus kuni nende kustutamiseni seaduses sätestatud tähtaegadel; pärast kustutamist andmed arhiveeritakse ja neile on juurdepääs seaduses sätestatud piiratud juhtudel (21.11.2018, 3-16-11/28, p 12). Ajakirjanduslikku eesmärki nimetatud ei ole. Soovitan ajakirjaniku tegevusele õigusliku hinnangu saamiseks pöörduda kaebusega enda eraelu kaitseks Andmekaitseinspektsiooni (tegevus on suunatud rikkumise lõpetamisele) või esitada kaebus Eesti Meediaettevõtete Liidu pressinõukogule, kes kontrollib ajakirjaniku käitumise vastavust ajakirjanduseetika koodeksile. 

Tere! Maja ostusoovi korral, saatis potensiaalne ostja maja müüjale tasu korstnapühkija akti eest, sest see oli vajalik pangalaenu saamiseks. Kõik sujus ja oli juba broneeritud notari aeg, et ostu-müügi tehing lõplikult vormistada. Siis selgus, et omanik märkis puuduste nimekirja, et kinnistul olev kaev ei ole kasutamiskõlblik ja sealt ei tule vett. Seda ei olnud ta varem potensiaalsele ostjale maininud. Lahenduste arutamisel ei olnud müüja nõus vastu tulema ka kinnistu hinna osas. Seega jäi tehing viimasel hetkel katki, sest ostja tegutses omaniku varasemal väitel, et kaev töötab ja kinnistul on võimalik elada. Viisaka küsimise peale keeldus müüja korstnapühkija akti eest saadud summat tagastama. Kas sellises olukorras on alust kinnisvara müüjalt tagasi nõuda korstnapühkija akti eest tasutud summa, sest akt jäi ju majaomanikule edasi kasutamiseks ja tema tegevuse tõttu, ei olnud võimalik tehingut lõpuni viia? 

Lepingut sõlmida soovivad pooled on kohustatud pidama läbirääkimisi heauskselt ja avaldama teisele lepingupoolele kogu informatsiooni, mille vastu teisel poolel on äratuntav õigustatud huvi. Usaldus lepingu sõlmimise vastu tekib eelkõige siis, kui läbirääkivad pooled on kokku leppinud lepingu olulistes tingimustes, kuid ei ole veel lepingut nõuetekohaselt vormistanud, on teinud läbirääkimistele tuginedes kulutusi või teinud tulevase lepinguga tõttu mingeid sooritusi. (04.03.2015, 3-2-1-168-14, p 12). VÕS § 14 lg 3 teise lause järgi ei või isik pahauskselt, eelkõige lepingu sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada. Lepingueelsetel läbirääkimistel pahauskse käitumise keelu rikkumise korral on kahjustatud poolel õigus esitada kohustust rikkunud poole vastu kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel.  

Kohustuse rikkumise asjaoludest tulenevalt võib usalduskahju hüvitamise nõue hõlmata ka lepingueelsete läbirääkimiste ebaõnnestumise tõttu kasutuks muutunud muid kulutusi. Sellise olukorraga võib olla tegemist juhul, kui pooled saavutavad läbirääkimiste käigus lepingu tingimustes kokkuleppe, kuid vahetult enne lepingu sõlmimist ilmneb, et näiteks müüja ei ole avaldanud ostjale lepingueseme kohta tõeseid olulisi asjaolusid. Usalduskahjuna hüvitatavaks kahjuks võivad kasutuks osutunud kulutuste kõrval olla ka kulutused, mida tegi lepingu sõlmimist uskunud pool läbirääkimised pahauskselt katkestanud poole eest. 

Seega, kui läbirääkimised olid kestnud piisavalt kaua, olulistes lepingutingimustes oli jõutud kokkuleppele ja vee puudumine kaevus ilmnes alles näiteks notariaalse lepingu sõlmimisel, võib Teil olla õigus nõuda müüjalt lepingu ettevalmistamisega seotud usalduskahju hüvitamist.

Päev peale üürilepingu sõlmimist avastasin, et korteris puudub mobiilse andmeside levi, mistõttu internet on olematu või kasutuskõlbmatult aeglane. Sellisest probleemist mind enne lepingu sõlmimist ei teavitatud. Teavitasin järgmisel päeval ka omanikku, sest tänapäeval on interneti levik elementaarne ja ainus lahendus oleks koduinterneti paketi sõlmimine, mis oleks aga peidetud lisakulu. Omanik väitis, et tema sellest midagi ei tea ja andis esmalt eelmise üürniku numbri, kes samuti kinnitas, et korteris on selline probleem, tõenäoliselt, sest kortermaja on kaetud plekiga ja ka tema lahendus oli koduinterneti paketi sõlmimine. Jõudsime lõpuks omanikuga kompromissile, et poole koduinterneti-lepingu kuutasu võrra on üür odavam ning ta teeb vabas vormis lepingu, kus kokkulepitud info ka kajastuks. Kuna ülokooliasjus on mul vaja internetiühendust igapäevaselt, sõlmisin internetilepingu peale seda vestlust, enne kui eelmanitud lepingu omanikuga oleks minuni jõudnud. Kaks nädalat peale seda vestlust otsustas omanik aga, et üürihind ei muutu ja kogu internetileping jääb minu maksta, tuginedes punktile: "Üürnik on teadlik, et korteris on olemas interneti/TV valmidus ja tal on võimalik sõlmida leping teenuse osutajaga". Mobiilse andmeside levi puudumine on puudus, millest teadlik olles poleks ma üürilepingule alla kirjutanud, kuid omanik keeldub probleemi mõistmast ja sellele vastu tulemast ning minu jaoks on igakuiselt ~40€ lisakulutus siiski suur raha. Mida teha edasi? Kas on paragrahve seadusandluses, mis pakuvad kaitset sellise olukorra puhul? Kas see puudus oleks aluseks tähtajalise lepingu enneaegse lõpetamise jaoks, kui olen leidnud ka vannitoas ulatusliku hallituse, mida ma korteri ülevaatamisel ei märganud? Hallitus on tekkinud lakke ja seintesse tõenäoliselt seoses aastaid tagasi toimunud veeavariiga ülemiselt korruselt, millega omanik tookord ei tegelenud ja nüüd keeldub tegelemast oma rahalistel kaalutlustel.

Võlaõigusseaduse § 277 kohaselt võib üürnik lepingust taganeda, kui üürileandja ei anna asja üle kokkulepitud ajal või annab üle asja, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või piiravad seda olulisel määral. Kuna mobiilse andmeside kohta lepingus märge puudub, internetivalmidus ja võimalus teenuseosutajaga leping sõlmida on aga ära toodud, ei pruugi mobiilse andmeside levi olla selline puudus, mis õigustaks lepingust taganemist. Välja arvatud juhul, kui lepingueelsetel läbirääkimistel jutuks oli, et mobiilne andmeside on Teile ülioluline.

Üürilepingu erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige VÕS §-des 314–319 nimetatud asjaoludel ehk juhul kui esineb mõjuv põhjus. VÕS § 317,  kohaselt võib kumbki lepingupool eluruumi üürilepingu üles öelda, kui eluruum on sellises seisukorras, et selle kasutamine on seotud olulise ohuga inimeste tervisele. Eeltoodust tuleneb, et üürilepingut saab üles öelda, kui põhjus on mõjuv ja ülesütlev pool suudab seda tõendada või kui hallitus on seda liiki, mis on ohuks inimese tervisele. Ka ohtu tuleb vajadusel tõendada üürnikul.

Sain e-kirja Rimi kaubandusketilt kirja, kus soovitakse mul tasuda arve, mis mingil põhjusel poes ei olevat läbi läinud. Kiri järgnev: Tere "Minu nimi"! Pöördume Teie poole, kuna saime järelvalve osakonnalt info, et Teie 11.10.2025 makse summas 12.05 eurot ebaõnnestus. Palume Teil makse tasuda kas otse lingi kaudu: "link" kiri jätkub rekvisiitide ja viidetega. Ei ole petukiri, kõik eposti aadressid, viited on korrektsed. Ma ei tea kas ma külastasin see kuupäev poodi, Rimi kliendirakenduses ei ole kuvatud antud ostustesekki. Mis on minu kohustused ja kas kauplejal on õigus selliseid nõudeid saata?

Ehkki kirjutate, et ei ole petukiri, soovitan siiski võtta ühendust Rimi kodulehel leiduvate kontaktide kaudu ja selgitada välja, kas ja millistel asjaoludel Teile kiri saadeti. Tegemist võib siiski olla pettusega, mis on lihtsalt osavamalt ette valmistatud. Kui tegemist ei ole petukirjaga, paluge kaupluseketil selgitada, miks nad arvavad, et Te sel kuupäeval poes käisite ja just selle summa eest kaupu soetasite. Kui vastus Teid veenab ja kaupade soetamine ning makse ebaõnnestumine on tõendatud, soovitan makse ära teha. 

Kauplust külastades ja kaupu soetades sõlmivad ostja ja kaupleja ühekordse müügilepingu, millega kaupleja annab üle ostja soovitud kaubad ja ostja tasub kokku lepitud (kaupleja poolt avaldatud) hinna. Kui kaupleja Teile tooted üle andis, on tema lepingu täitnud. Kui makse ebaõnnestus, on Teie osa täitmata ja kauplejal on õigus selle täitmist nõuda, kui kaupade üleandmine ja nende maksumus on kindel ja tõendatav. 

Tere! On jäänud veel võlga tasuda Julianus Inkassole u. 800 eur. Kiirlaenu tagajärg. Kas nad saavad mind kohtusse kaevata? Jäin haiguspensionile ja ei saa edasi maksta. Või on mingi alampiir, mille puhul kohtusse asi ei lähe?

Sellist alampiiri, millest väiksemaid võlanõudeid kohtus maksma panna ei saa, ei ole olemas. On võlausaldaja otsustada, kas ta soovib pöörduda kohtusse 50 eurose võlgnevuse välja mõistmiseks või alles alates 500 eurost. Kui võlgnevus on 800 eurot, saab võlausaldaja kohtusse pöörduda ja Teie sissetulekute vähenemine ei ole nõude rahuldamise seisukohast oluline.

Küll aga soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, et selgitada välja, kas inkassoettevõtte nõudel oleks ka kohtus tulemuslikkuse perspektiivi. Esmalt tuleks selgitada välja kas laenuleping üldiselt või mõni selle osa (näiteks intressikokkulepe) ei ole äkki tühine.

Tere! Ostsin 01.10 endale kasutatud auto, olen eraisik, ostsin eraisikult, ning samal päeval, sõites pea 150km läks auto katki ning prognoseeritult maksab remont rohkem kui auto hind ise, enne ostmist oli läbisõidu näit fikseeritud tehnoülevaatuses, ning saab võrrelda hetkel oleva läbisõiduga, kas on võimalik midagi teha? Kas eelmiselt omanikult raha nõuda või auto tagastada?

Eraisikute vahelise tehingu puhul on tegemist võlaõigusliku suhtega, millele tarbijakaitseseadus ei laiene.

Võlaõigusseadusest tulenevalt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi või kui asi ei sobi selleks otstarbeks, milleks seda tavaliselt kasutatakse.

Kui sõidukil esineb puudus, tuleb esimese asjana müüjat sellest teavitada. Kindlasti on mõistlik teha seda kirjalikult, et fikseerida puudusest teavitamise aeg. Sõidukit ei tohiks edasi kasutada, eriti puuduse korral, mis võib sõidukit täiendavalt kahjustada. Müüjal on õigus sõiduk üle vaadata ja pakkuda olukorrale lahendus.

Seejärel tuleks müüjale anda võimalus sõiduki parandamiseks või selle asendamiseks, kui see ei põhjusta müüjale ebamõistlikke kulusid. Alles siis kui müüja ei nõustu sõidukit parandama või asendama, on ostjal õigus sõiduk ise parandada ja nõuda müüjalt nende kulude hüvitamist.

Kui müüja ei nõustu sõidukit parandama või seda võimalusel asendama, on ostjal lisaks kulude hüvitamise nõudele õigus müügilepingust taganeda ning nõuda ostuhinna tagastamist. Vaidluse jätkumisel saab esitada oma nõuded kohtu kaudu.

Tere. Elukaaslasega koos elatud ca 15 aastat ja sellel ajal ehitatud elumaja ja paar kõrvalehitust minule kuuluvale kinnistule. Nüüd sooviks elukaaslane ka ametlikult selle kõige omanikuks olla,et siis 50/50 ja otsimegi lahendust,et see ametlikuks teha. Oleme leidnud kaasomandi-,kooselu registreerimise jutu.Mis nende erinevused? Lugupidamisega

Vastaja soovitab kinnisasja suhtes kaasomandi moodustamist. Selleks tuleb kinnisasja praegusel ainuomanikul teha tehing (kinkeleping või muu võõrandamisleping) õiglase mõttelise suurusega osa võõrandamiseks omanikuks mitteolevale elukaaslasele. Sellise tehinguga saavad mõlemad elukaaslased kinnisasja omanikeks sõltumata sellest, kas nad oma kooselu registreerida otsustavad. Kaasomanikul on õigus kasutada ja käsutada talle kuuluvat mõttelist osa ühisest omandist ainuisikulise otsusega ent kinnisasja tervikuna saab käsutada vaid ühiselt ja kokkuleppel.

Kooselu registreerimine või abielu sõlmimine ei muuda omanikuks mitteolevat elukaaslast automaatselt ühisomanikuks, kuna vara on Teie poolt soetatud enne koos- või abielu sõlmimist. Sellisel juhul tuleks varasuhted reguleerida eraldi abieluvara lepinguga.

Tere! Minu pereliige üürib korterit ja eelmisel korral küsisin Teilt remondifondi maksete kohta üürikorteris. KÜ võttis maja renoveerimiseks laenu. Omanik saadab iga kuu arve koopia, kus kõik kulud kirjas, samuti rem fond. Esimesel korral oli laen sisse arvestatud rem.fondi sisse ja see oli ühel real.( selgus vestlusel omanikuga). Laenumakse kohta eraldi rida puudus, seega ei olnud mingit ülevaadet laenu tegelikust summast.Hiljuti toimus KÜ koosolek ja peale seda saatis omanik uue (eelmise kuu) kom. teenuste arve. Seal rem.fond ja laenumakse eraldi välja toodud.Lepingu sõlmimisel ja korteri üleandmisel laenumaksetest omanik ei rääkinud. Toon lepingust välja punkti kõrvalkulude kohta "Lisaks üürile tasub Üürnik lepingu kehtivusajal täies ulatuses kõigi kõrvalkulude ning hoone korrashoiu ja parenduskulude eest ( elekter, üldelekter, vesi, üldvesi, vee soojendamine, soojusenergia, prügivedu, haldusteenus, tehnohooldus, heakorrateenus, remondifond, hoolduskulude fond, kindlustus) ning mistahes muud korteriühistu poolt küsitavad maksed ja tasud".Siinjuures jääb arusaamatuks et mida on mõeldud ja kuidas võidakse tõlgendada "mistahes muud korteriühistu poolt küsitud maksed ja tasud." Omanikuga on rem. fondist ja laenust varem räägitud ( enne KÜ koosolekut), aga konkreetset vastust ei ole saanud. Üürnikuna ei loe ma sellest lepingust välja, et peaksin laenumakseid tasuma. Seega tekib küsimus , kas üürnikul on õigus laenumaksete tasumisest keelduda? Suhtleme sel teemal uuesti omanikuga, aga ootan enne Teie vastuse ja/ või nõuande ära. Tänud ette!

Üürniku kohustus tasuda korteriühistu laenumakseid tuleneb üürilepingust ja sellega seotud kulude jaotusest.

Üldised põhimõtted üürilepingus:

1. Üürilepinguga kohustub üürnik maksma üürileandjale asja kasutamise eest tasu (üüri) (VÕS § 271).
2. Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud (VÕS § 292 lg 1).
3. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega (VÕS § 292 lg 1).
4. Eluruumi üürilepingu korral peab üürnik mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid (hoone korrashoiu- ja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud (VÕS § 292 lg 1¹).

Korteriühistu laenumaksed on sageli seotud hoone parendamisega.

1. Kui üürnik ja üürileandja lepivad kokku, et üürnik kannab terve hoone parendamiseks vajalikke kulusid, on vastavate parenduste tõttu üüri tõstmine tühine (VÕS § 292 lg 1¹).
2. Kui üürileandja tõstab üüri, on see majanduslikult põhjendatud eelkõige, kui tõstmine on vajalik mõistlike parenduste ja muudatuste tegemiseks, muu hulgas üüritava ruumi või hooneosa seisundi parandamiseks, energiatõhususe parandamiseks või muul viisil kasutusväärtuse tõstmiseks (VÕS § 301 lg 3 p 3). Üürileandja võib üüri tõsta proportsionaalses ulatuses, arvestades eelkõige, et parenduste ja muudatuste tegemiseks vajalikud kulud oleksid jaotatud mõistliku aja peale (VÕS § 301 lg 4).

Kokkuvõtlikult Üürniku kohustus kanda korteriühistu laenumakseid (mis on osa hoone korrashoiu- ja parenduskuludest) tekib üksnes juhul, kui selles on eluruumi üürilepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud (VÕS § 292 lg 1¹). Kui laenumaksed on seotud parendustega, mille tõttu üüri tõstetakse, on kokkulepe, et üürnik kannab parenduskulud, kehtiv, kuid üüri tõstmine vastavate parenduste tõttu on tühine (VÕS § 292 lg 1¹).

Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tutvuda kõrvalkulusid ning hoone korrashoiu- ja parenduskulusid tõendavate dokumentidega (VÕS § 292 lg 2).

Tere. Mul seisab XXX HLÜ juba mitu aastat 6000 EUR. Ei saa dividente ega ka raha tagasi. Olen mitu korda taotlenud raha tagasi. Lubatakse ,et makstakse 20 % ja kõik. Kui nad pole võimelised maksma,siis tuleks pankrotimenetlust alustada ??

Hoiu-laenuühistust (HLÜ) raha väljavõtmine võib hõlmata mitut aspekti, sõltuvalt sellest, kas tegemist on hoiuse tagastamise, osamaksu tagastamise või muude rahaliste vahendite väljamaksmisega.

1. Hoiuste ja muude rahaliste vahendite tagastamine

Hoiulepingu lõpetamine ja tagastamine:

• Hoiuleandja (hoiustaja) võib hoiulepingu igal ajal üles öelda ja nõuda hoiuleantud asja (raha) tagastamist, isegi kui hoidmise tähtaeg oli kokku lepitud (VÕS § 889).
• Kui hoidmise tähtaeg oli kokku lepitud, peab hoiuleandja hüvitama hoidjale (HLÜ-le) kulud, mida hoidja oli teinud kokkulepitud tähtaega arvestades (VÕS § 889).
• Kui hoidmise tähtaega ei ole kindlaks määratud, võib hoidja (HLÜ) hoiulepingu igal ajal üles öelda ja nõuda, et hoiuleandja võtaks hoiule antud asja tagasi (VÕS § 890).
• Hoiule antud raha kasutamise korral peab hoidja maksma intressi raha kasutamise aja eest (VÕS § 896 lg 3).

Makseteenuse lepingu lõppemine:

• Makseteenuse lepingu lõppemisel peab makseteenuse pakkuja (HLÜ, kui ta osutab makseteenuseid vastavalt HLÜS § 6 lg 2 p 2) maksma kontol oleva raha kliendile või tema määratud kolmandale isikule välja või kandma selle kliendi määratud kontole sama või teise makseteenuse pakkuja juures, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (VÕS § 720 lg 5).
• Kui ühe kuu jooksul makseteenuse lepingu lõppemisest arvates laekub makseteenuse pakkujale kliendile tehtud makse, võtab makseteenuse pakkuja makse vastu, teavitab sellest klienti ja maksab saadud raha välja vastavalt VÕS § 720 lõikes 5 sätestatule (VÕS § 720 lg 6).

2. Osamaksu tagastamine HLÜ-st väljaastumisel

HLÜ liikmel on õigus HLÜ-st välja astuda, kui tal ei ole HLÜ ees täitmata kohustusi (HLÜS § 19 lg 1).

• HLÜ liikmel on õigus ühistust väljaastumisel või väljaarvamisel tagasi saada tasutud osamaks tulundusühistuseaduses ettenähtud korras (HLÜS § 19 lg 2).
• Väljaastunud liige kaotab õiguse saada dividende majandusaasta selle poolaasta algusest, mille kestel ta esitas HLÜ-st väljaastumise avalduse (HLÜS § 20).
• Kuni osamaksu tagastamiseni on väljaastunud liikmel õigus saada tasutud osamaksult intressi samadel tingimustel, nagu HLÜ maksab seda tähtajata hoiustelt (HLÜS § 20).

3. Hoiuste hüvitamine moratooriumi või tegevuse peatamise korral

Kui krediidiasutuse (sh HLÜ, kui ta on krediidiasutus) tegevus peatatakse moratooriumi kehtestamise tõttu (KAS § 111 lg 1), peatub moratooriumi ajal krediidiasutuse kohustus tasuda võlg rahalise põhi- või kõrvalkohustise järgi (KAS § 114 lg 8).

Hoiuste tagamise osafondi arvel tagatakse ja hüvitatakse Eestis asutatud ja tegevusloa saanud krediidiasutuse hoiustajate kõlblikud hoiused (TFS § 25 lg 1). Hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga, kuid mitte rohkem kui 100 000 euro suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses (TFS § 25 lg 2).