Üürniku kohustus tasuda korteriühistu laenumakseid

Tere! Minu pereliige üürib korterit ja eelmisel korral küsisin Teilt remondifondi maksete kohta üürikorteris. KÜ võttis maja renoveerimiseks laenu. Omanik saadab iga kuu arve koopia, kus kõik kulud kirjas, samuti rem fond. Esimesel korral oli laen sisse arvestatud rem.fondi sisse ja see oli ühel real.( selgus vestlusel omanikuga). Laenumakse kohta eraldi rida puudus, seega ei olnud mingit ülevaadet laenu tegelikust summast.Hiljuti toimus KÜ koosolek ja peale seda saatis omanik uue (eelmise kuu) kom. teenuste arve. Seal rem.fond ja laenumakse eraldi välja toodud.Lepingu sõlmimisel ja korteri üleandmisel laenumaksetest omanik ei rääkinud. Toon lepingust välja punkti kõrvalkulude kohta "Lisaks üürile tasub Üürnik lepingu kehtivusajal täies ulatuses kõigi kõrvalkulude ning hoone korrashoiu ja parenduskulude eest ( elekter, üldelekter, vesi, üldvesi, vee soojendamine, soojusenergia, prügivedu, haldusteenus, tehnohooldus, heakorrateenus, remondifond, hoolduskulude fond, kindlustus) ning mistahes muud korteriühistu poolt küsitavad maksed ja tasud".Siinjuures jääb arusaamatuks et mida on mõeldud ja kuidas võidakse tõlgendada "mistahes muud korteriühistu poolt küsitud maksed ja tasud." Omanikuga on rem. fondist ja laenust varem räägitud ( enne KÜ koosolekut), aga konkreetset vastust ei ole saanud. Üürnikuna ei loe ma sellest lepingust välja, et peaksin laenumakseid tasuma. Seega tekib küsimus , kas üürnikul on õigus laenumaksete tasumisest keelduda? Suhtleme sel teemal uuesti omanikuga, aga ootan enne Teie vastuse ja/ või nõuande ära. Tänud ette!

Üürniku kohustus tasuda korteriühistu laenumakseid tuleneb üürilepingust ja sellega seotud kulude jaotusest.

Üldised põhimõtted üürilepingus:

1. Üürilepinguga kohustub üürnik maksma üürileandjale asja kasutamise eest tasu (üüri) (VÕS § 271).
2. Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud (VÕS § 292 lg 1).
3. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega (VÕS § 292 lg 1).
4. Eluruumi üürilepingu korral peab üürnik mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid (hoone korrashoiu- ja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud (VÕS § 292 lg 1¹).

Korteriühistu laenumaksed on sageli seotud hoone parendamisega.

1. Kui üürnik ja üürileandja lepivad kokku, et üürnik kannab terve hoone parendamiseks vajalikke kulusid, on vastavate parenduste tõttu üüri tõstmine tühine (VÕS § 292 lg 1¹).
2. Kui üürileandja tõstab üüri, on see majanduslikult põhjendatud eelkõige, kui tõstmine on vajalik mõistlike parenduste ja muudatuste tegemiseks, muu hulgas üüritava ruumi või hooneosa seisundi parandamiseks, energiatõhususe parandamiseks või muul viisil kasutusväärtuse tõstmiseks (VÕS § 301 lg 3 p 3). Üürileandja võib üüri tõsta proportsionaalses ulatuses, arvestades eelkõige, et parenduste ja muudatuste tegemiseks vajalikud kulud oleksid jaotatud mõistliku aja peale (VÕS § 301 lg 4).

Kokkuvõtlikult Üürniku kohustus kanda korteriühistu laenumakseid (mis on osa hoone korrashoiu- ja parenduskuludest) tekib üksnes juhul, kui selles on eluruumi üürilepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud (VÕS § 292 lg 1¹). Kui laenumaksed on seotud parendustega, mille tõttu üüri tõstetakse, on kokkulepe, et üürnik kannab parenduskulud, kehtiv, kuid üüri tõstmine vastavate parenduste tõttu on tühine (VÕS § 292 lg 1¹).

Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tutvuda kõrvalkulusid ning hoone korrashoiu- ja parenduskulusid tõendavate dokumentidega (VÕS § 292 lg 2).