Tekkinud on selline olukord, kus tagastasin korterti võtmed enne üürilepingu tähtaega. Võtmed tagastasin 16. augustil ja tähtajaline üürileping lõppes 20. augustil. Tagastasin võtmed läbi pakiautomaadi, kuna korterti omanikul ei olnud võimalik 20. augustil võtmeid vastu võtta. Mitte kunagi ei ütlenud ma, et soovin üürilepingut ennetähtaegselt lõpetada. Saatsin võtmed enne lepingu lõppu kuna ma ise ka enam seal ei elanud, kuigi maksin üüri. Korteri omanik nüüd väidab, et valisin lõpetada üürilepingu ennetähtaegselt ning vastavalt meie lepingule pikendas ta lepingut 2 kuud (pean maksma 2 kuud üüri, kuigi korteris ei ela).

Võlaõigusseaduses on tähtajalise üürilepingu pikenemise kohta sätestatud järgmist: Kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku jaoks kulgema üürilepingu tähtaja möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Kui vähemalt kaheks aastaks sõlmitud eluruumi üürilepingu puhul kumbki lepingupool ei teata vähemalt kaks kuud enne tähtaja möödumist, et ta ei soovi lepingu pikenemist, muutub üürileping tähtaja möödumisel tähtajatuks. Ehkki mulle ei ole teada, millisele lepingu punktile üürileandja tugineb, on neist sätetest Teie kui üürniku kahjuks lepingus kõrvale kaldumine tühine ja vastavad lepingupunktid on kehtetud.

Seega, kui olete andnud teada, et lepingu pikenemist ei soovi ja ei ole jätkanud peale lepingu tähtaja möödumist korteri kasutamist, ei ole tõenäoliselt alust lepingu tähtajatuks muutumiseks ja Teie vastu esitatud nõue võib olla alusetu.

Tere! Kellel või millel on rahuajal siduv õigus kohustada kodanikku olema siduvas kohustuses eraõigusliku ettevõttega, kui pole sõlmitud ettevõttega lepingut ega kodanik andnud nõusolekut sellele ettevõttele? Lisaks on kodanik selgesõnaliselt andnud teada, ettevõtte teenustest lobumisest. Lugupidamisega.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 29 lõike 2 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. See säte piirab riigi õigust kohustada kodanikku tööle.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõike 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1).

Seega, eraõigusliku ettevõttega siduvasse kohustusse astumine toimub üldjuhul lepingu kaudu, mis eeldab poolte vaba tahet. Seadusest tulenevalt ei saa riik rahuajal üldjuhul kohustada kodanikku eraõigusliku ettevõttega siduvasse kohustusse, välja arvatud PS § 29 lõikes 2 nimetatud erandid, mis ei puuduta otseselt eraõigusliku ettevõttega siduvasse kohustusse astumist.

Tere! Ülemisel naabril juhtus kerge veeleke, mis tekitas meie korteris väikse veelekke kahjustuse lae nurgas ning umbes 1 ruutmeetri suuruse mullitanud lae pinna. Kahjuks meil kindlustust ei ole ning samuti pole ka ülemisel naabril. Naaber keeldub meiega suhtlemast ning kahju hüvitamast. Kuidas saaksime tekkinud probleemi lahendada? Tegeleme juba kindlustuse otsimisega, et tulevikus sarnaseid probleeme vältida.

Kui naaber on põhjustanud Teile kahju, on Teil õigus nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamine on õiguslik mehhanism, mille abil isik saab nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist teiselt isikult, kes on kahju põhjustanud. Eestis reguleerib kahju hüvitamist peamiselt võlaõigusseadus, mis sätestab kahju hüvitamise alused, ulatuse ja menetluskorra.

Kahju hüvitamise nõude esitamiseks tuleb järgida teatud menetluskorda:

1. Teavitamine: kannatanu peab teavitama kahju tekitajat kahju tekkimisest ja esitama nõude kahju hüvitamiseks. See võib toimuda kirjalikult, selgitades kahju ulatust ja põhjuseid.
2. Läbirääkimised: tihti püüavad pooled lahendada vaidluse läbirääkimiste teel, jõudes kokkuleppele hüvitise suuruse ja maksmise osas.
3. Kohtumenetlus: kui pooled ei suuda läbirääkimiste teel kokkuleppele jõuda, võib kannatanu esitada kahju hüvitamise hagi kohtusse. Kohtumenetluse käigus esitab kannatanu tõendid kahju tekkimise ja selle ulatuse kohta ning kohus teeb otsuse, kas ja kui palju hüvitist tuleb maksta.

Tere. Sõlmisin elektriostulepingut 01.01.2023 220Energia OÜ-ga(hetkel Alexela). See on Tähtajaline fikseeritud hinnaga 7-ks aastaks, kuni 2029a-ni. Tol ajal väga kallise hinnaga 17,5s/13,5s/kW eest. Allkirjastasin seda digitaalselt. Mitu korda sooviksin sellest loobuda, kuid mulle ähvardati trahviga. Alates 01.07.2025 firma esitas juba kõrgendatud käibemaksuga arvet elektri eest ja hind osutas juba 18/14s/kW eest. Pakusin Alexelale jättasama perioodil, kuid jooksavate hindadega, mis on praegu 35% odavam. Kas on siiski võimalus loobuda võlaorilt lepingult?

Üldjuhul ei loeta hinna tõstmiseks selle suurenemist käibemaksu suurenemise võrra. Siiski soovitan lugeda sõlmitud lepingut. Kui lepingus on fikseeritud hind ja kirjas, et hinnale lisandub käibemaks, ei ole tegemist lepingurikkumisega. Kui aga lepingus on hind fikseeritud selliselt, et on nimetatud konkreetne summa, mis tuleb tarbitud ühiku eest tasuda (ühiku hind koos käibemaksuga) ja lisanduva käibemaksu kohta kokkulepe puudub, võib olla hinna tõstmise näol tegemist müüja poolse lepingu rikkumisega ja Teil võib olla õigus nõuda tesumist kokku lepitud hinna alusel või lepingust taganeda.

Korteriühistu võttis maja renoveerimiseks pangast laenu.Laenu tasuvad tagasi korteriomanikud. Kui omanik annab korteri üürile, kas üürnikul on sel juhul kohustus omaniku eest laenu maksta? Üürilepinguga kohustub ju üürnik tasuma kõik korteriga seonduvad kommunaalkulud.Omanik estab iga kuu arve koopia, kus kõik kulud kirjas.Seal pole laenumakse kohta eraldi rida, vaid on see rem.fondi sisse pandud (see selgus hilisemal tel. vestlusel omanikuga ja sama ütles ka KÜ esimees, kellega toimus samuti tel.vestlus). Enne üürilepingu sõlmimist omanik sellest ei rääkinud.Seega tekibki küsimus, et kas omaniku käitumine on õige, kui ta laseb üürnikul ka laenu tasuda, mille on KÜ oma otsusega võtnud? Hea tava kohaselt peaks selle tasuma omanik.See ju tema vara.Kas seaduses on selle kohta säte olemas? Ei ole veel omanikuga sel teemal suhelnud. Ootan enne Teie nõuande ja/või vastuse.

Üürilepingut sõlmides peavad osapooled omavahel kokku leppima, kas ja millised kõrvalkulud tasub üürnik. Üldjuhul lepitakse kokku, et üürnikul tuleb kanda neid kulusid, mis on seotud tema tarbimisega ning üürileandjal hoonega seotud kulusid (remondifond, kindlustus, laenumaksed). Samas võivad pooled kokku leppida, et üürnik kannab ka need kulud ise. Selline kokkulepe peab olema fikseeritud esmases üürilepingus ning hiljem lepingu lisadega nende kulude kandmist enam üürnikule määrata ei saa.

Seega, kui Teie algses üürilepingus on kirjas, et üürnik tasub kogu remondifondi maksed, siis nii ka on ja tuleb tasuda ka laenumakse. Kui aga leping on sõnastatud selliselt, et laenumakseid remondifondi koosseisus tasuma ei pea, on õigus tasumisest keelduda.

Kas oleks keegi kes oleks nõus aitama mind kohtutäituriga. Sooviks teada kas mu võlgnevused on aegunud

Foorumis kahjuks õigusabi anda ega nõustamisele broneerida ei saa. Nõuete aegumisele hinnangu saamiseks tuleks pöörduda individuaalsele nõustamisele. Nõustamisteenust on võimalik saada nii tasu eest kui tasuta või soodustingimustel. Õigusabist ja selle andjatest saab rohkem lugeda Riigiportaalist.

Ostsin kaks kuud tagasi korteri. Korteriga tuli kaasa ka pesumasin (fikseeritud ostu-müügi lepingus). Pesumasina kasutamisel selgus, et pesumasin lülitub küll sisse aga ükski programm ei käivitu. Kohale kutsutud tehnik tuvastas, et viga on elektroonikas. Kas antud juhtumi puhul võib olla tegemist varjatud puudusega või on mingi muu vastutus ka korteri müüjal? Kuidas toimida edasi, korteri müüja ei vasta e-kirjadele. Kas ainuke võimalus on pöörduda kohtusse? Korteri müügiga tegeles OÜ. Kas võiks pöörduda ka tarbijakaitsesse?

Kui ostu-müügi lepingus on nimetatud lepinguesemena ka vallasasi (pesumasin), peab ka vallasasi olema lepingujärgses seisundis ehk olema eesmärgipäraselt kasutatav. Kui ese seda ei ole, on tegemist lepingutingimustele mittevastava eseme müümisega ja mittevastavuse eest vastutab müüja, kui see oli olemas omandiõiguse üle andmise ajal.

Tarbijavaidluste komisjon lahendab tarbijalepingust ehk sellisest lepingust, mille poolteks on füüsiline isik ostjana ja majandus- ning kutsetegevuses tegutsev juriidiline isik müüjana, tulenevaid vaidlusi. Kui olete lepingu sõlminud juriidilise isikuga (müüja lepingus on juriidiline isik), võib tarbijavaidluste komisjon olla asjakohane.

Tegin broneeringu majutus asutusele ja olin sunnitud tühistama. Minult ei nõutud selgelt 100% ettemakset. Juttu oli 50% eelbroneeringuks. Selle tasusin ja see järel tühistasin. Nüüd nõutakse minult ülejäänud osa tasumist. Nende saadetus standard annulleerimis dokumedil on küll kirjas, et tühistamis trahv on 100% kogu hinnast, kui on alla 72 tunni enne ürituse toimumist. Kordan, et algselt 100% ei nõutud minult. Kas ma olen kohustatud ka selle ülejäänud osa tasuma?

Ettemaks ja tasu broneeringu tühistamisel ei ole päris samad asjad. Broneeringut tehes nõustusite Te majutusasutuse tingimustega. Majutusasutus võiski nõuda Teilt ettemaksu tasumist 50% ulatuses. Lugeda tuleks aga ka broneeringu tühistamise tingimusi, millega Te broneeringut tehes nõustuseite. Kui seal oligi kirjas, et vähem kui 72 tundi enne ürituse toimumist broneeringu tühistamisel tuleb tasuda 100 % broneeringu maksumusest, on nõue õiguspärane ja Te olete ise broneeringut tehes sellega nõustunud.

Olen 2019 aastal ette maksnud 153 eurot valguskaabliühenduse saamiseks kuid minu koduni seda siiski ei ehitatud. Praegu tuli meelde ja tahaks raha tagasi saada. Ettevõttel kenasti kodulehel ankeet lepingu lõpetamiseks olemas kuid tuleb valida lepingu lõpetamise alus järgmiste seast: Lepingu lõpetamine poolte kokkuleppel, Lepingust tulenev ülesütlemisõigus, Seadusest tulenev 14 päeva taganemisõigus. Milline variant tuleks valida, et raha tagasi saaks?

Ettemaksu on võimalik saada tagasi, kui leping lõpetatakse kokkuleppel ja ettemaksu tagastamises lepitakse samuti kokku, samuti juhul, kui teine lepingupool ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi. Näiteks ei ole ühendust loodud ja teenust osutama asutud kokkulepitud tähtajaks. Kas selline alus esineb, ei ole võimalik siinkohal öelda, kuna esmalt tuleks tutvuda lepingus kokku lepituga. Kuna leping on sõlmitud 2019 aastal, ei tule 14-päevane taganemisõigus kõne alla. 

Kui kiiresti peab naaber reageerima puuduste likvideerimiseks, kui on antud suuline või kirjalik teade. Tänan Teie meeskonda!

Tähtaja puuduste kõrvaldamiseks soovitan määrata juba teadet esitades sellel, kes puuduse kõrvaldamist nõuab. Seejuures peab tähtaeg olema mõistlik, arvestades rikkumise ja puuduse iseloomu ja selle kõrvaldamiseks vajalikku aega.

Kindlasti soovitan eelistada suulisele teavitusele mistahes kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi (suhtlusrakendus, e-kiri, sms vms)