Autoriõigused
Tere! Olen silmaiirise fotograaf ja teen fotosid klientidele. Soovin jagada oma töid sotsiaalmeedias, näitustel ja kasutada reklaamis ning olen mures autoriõiguste ja klientide kasutusõiguse pärast. Küsimused on järgmised: Kui mina olen fotode autor, kas autoriõigused kuuluvad seaduse järgi automaatselt mulle, isegi kui klient on fotode eest tasunud? Kui klient maksab fotode eest, kas ta saab ainult kasutusõiguse või ka autoriõiguse, kui me pole eraldi kokku leppinud? Kui fotodel kujutatud ainult inimese silmaiiris ja teda ei saa otseselt tuvastada (ilma nime, näo või muu tunnuseta), kas nende avaldamine sotsiaalmeedias võib rikkuda isikuandmete kaitset või privaatsust? Kuidas oleks kõige turvalisem oma töid jagada, et autoriõigused jääksid mulle ja klient saaks neid kasutada kokkulepitud eesmärgil? Hetkel olen küsinud kõikidelt nõusolekut nende fotode kasutamiseks.
Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele (AutÕS § 4 lg 1). Fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed on loetletud teostena, millele tekib autoriõigus (AutÕS § 4 lg 3 p 17). Autori isiklikud õigused ja varalised õigused kuuluvad algselt teose autorile. Kui autor võõrandab oma teose originaali või koopia (antud juhul fotod), ei tähenda see tema varaliste õiguste üleandmist või loa andmist teose kasutamiseks, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti (AutÕS § 57 lg 2). Seega, tellitud fotode (kui uue teose) loomisel tekib autoriõigus algselt fotode autorile (AutÕS § 28 lg 1). Varalised õigused lähevad tellijale üle ainult juhul, kui see on autorilepinguga (millele kohaldatakse töövõtu sätteid) ette nähtud (AutÕS § 48 lg 4, AutÕS § 48 lg 1, AutÕS § 57 lg 2).
Fotod on kaitstud isikuandmete kaitse sätetega, kui need kujutavad endast isikuandmeid, mille töötlemist reguleerivad IKS ja isikuandmete kaitse üldmäärus. Kaitse ulatus sõltub töötlemise eesmärgist (nt ajakirjanduslik, kunstiline, avalikus kohas jäädvustamine) ja sellest, kas tegemist on eriliiki isikuandmetega.Isikuandmeteks on igasugune teave, mis võimaldab otse või kaude inimest tuvastada: nimi, pilt, sõrmejäljed, perekonna andmed, elu- ja töökoht jne. Eriliiki isikuandmeteks loetakse usulised ja poliitilised veendumused, tervise ja seksuaalelu andmed, biomeetrilised andmed jne. Isikuandmete töötlemiseks peab alati olema õiguslik alus – kas nõusolek, leping, õigusaktist tulenev ülesanne, õigustatud huvi.
Fotol kujutatud isiku kirjalikul nõusolekul võib aga fotosid igal juhul kasutada viisil, milleks on nõusolek antud. Nõusoleku andmine teatud liiki kasutamiseks võiks olla juba kliendiga sõlmitava lepingu osa.