Tere! Sain 04.09, Töötukassa juures, Karamelli 3, parkimistrahvi, töötu kuu eelarve ulatuses - 60€. Seda parkimiskellaga, kus oli parkimise algus fikseeritud 13.31. (Fotod nii endal kui Europargil)Trahvikviitung, kojamehe vahel, oli aga koostatud 13.44. Ehk siis, alla üleriiklikult kehtestatud, tasuta 15 minutit (piletiostuks, IT probleemideks, raha laadimiseks, abi otsimiseks). Tegin Europargile ka sellekohase vaide, nende endi kodulehel. Vastust tänaseni pole. Küsimus ongi - kas oodata nendepoolne reaktsioon ära või pöörduda kohtu poole? 

Kui olete saanud „trahvi“, peate esmalt tegema kindlaks, kas olete oma sõiduki parkinud kohaliku omavalitsuse tasulisel parkimisalal või eraparklas (eramaal). Nimelt lähtutakse kohaliku omavalitsuse tasuliste parkimisalade parkimistingimuste täitmise kontrollimisel ja tagamisel liiklusseadusest (kehtib ka 15 min tasuta aega), eraparklate puhul aga võlaõigusseadusest ja parkimistingimused lepitakse kokku lepingus. Nii määratakse kohaliku omavalitsuse tasulisel parkimisalal parkimistingimuste rikkumise eest viivistasu, eraparklate parkimistingimuste rikkumiste puhul aga leppetrahv. Seega, ehkki Liiklusseaduse § 187 lõige 4 sätestab 15-minutilise tasuta parkimise kohaliku omavalitsuse avalikul parkimisalal, ei laiene see eraparklatele.

Küsimusest võib järeldada, et tegemist on parkimisega eramaal ja Teile on määratud leppetrahv. Eramaal parkimine toimub parkimislepingu alusel, mis loetakse sõlmituks parklasse sisenemisel.  Parkimistasu suurus, tasuta parkimise kestus ja kord, parkimise eest maksmise tingimused ja parkimisloa kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil, vastaval infotahvlil, mis peab olema parklasse sisenedes nähtav ja/või parkimisautomaadil ja/või veebirakenduses. 

Seega, kui Teile on määratud leppetrahv, sõltub vaidlustamise võimalikkus ja eeskätt tulemuslikkus konkreetses parklas kehtivatest parkimistingimustest.

2003a. ehitati meie tänavale veetrass. Et hoovipeane naaber saaks trassi vett kasutada, lubasime viia meie majast vee läbi tema majani. Praegu, kui tahaks talveks vee sugeda, ei saa seda nende tõttu teha. Kas ma olen kohustatud lubama vett läbi oma maja või võin soovitada kasutada kaevu.

Kokkuvõttes sõltub nõusoleku tagasivõtmise võimalus veetrassi staatusest (kas tegemist on avalikes huvides tehnovõrguga või eraõigusliku kokkuleppega) ja selle aluseks olevast õiguslikust alusest (nt servituut, isiklik kasutusõigus, liitumisleping). Kui veetrass on paigaldatud teie kinnisasjale kokkuleppe alusel, näiteks reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse kaudu, siis kehtivad järgmised põhimõtted:

• Reaalservituut: Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks (AÕS § 172 lg 1). Reaalservituudi lõpetamiseks on vaja poolte kokkulepet (AÕS § 176 lg 1, AÕS § 177 lg 1). Valitseva kinnisasja omanikul on õigus nõuda teeniva kinnisasja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks olulisel põhjusel, hüvitades teeniva kinnisasja omanikule tekkiva kahju (AÕS § 176 lg 1). Teeniva kinnisasja omanikul on õigus nõuda reaalservituudi lõpetamist, kui sellest saadav kasu on koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, hüvitades valitseva kinnisasja omanikule tekkiva kahju (AÕS § 177 lg 1). Samuti võib teeniva kinnisasja omanik nõuda reaalservituudi lõpetamist, kui valitseva kinnisasja omanik on kaotanud huvi õiguste teostamise vastu (AÕS § 177 lg 2).
• Isiklik kasutusõigus: Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama (AÕS § 225 lg 1). Isikliku kasutusõiguse, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis, lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust (AÕS § 226 lg 4). Isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks ei ole kinnisasja omaniku nõusolek vajalik, kui selle esemeks on tehnovõrk või -rajatis (AÕS § 226 lg 2).

Kui veetrass on osa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemist ning liitumispunkt on määratud teie kinnisasjale, on kinnisasjal paiknev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa liitumislepingust tuleneva õiguse teostamise vahend ja kinnisasja igakordne omanik on kohustatud taluma selle paiknemist oma kinnisasjal (ÜVVKS § 5 lg 4). Liitumislepingu lõppemisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt (ÜVVKS § 5 lg 4).

Tere! Täisealine poeg viibib raviasutuses, poolenisti halvatud. Oleks vaja volitust tema pangaarve kasutamiseks. Kas volituse võib kinnitada ka raviasutuse peaarst või on kindlasti vaja notarit? Või on veel mõni variant?

Pangaarve kasutamiseks on võimalik anda volitused konkreetse panga mistahes kontoris või notariaalselt. Notariaalset volikirja saab vormistada ka selliselt, et füüsiliselt notaribüroosse kohale ei minda. Kui volitaja tervislik seisund seda võimaldab, saab volikirja tõestada kaugtõestamise teel. Samuti teevad paljud notarid toiminguid tellimisel väljaspool bürood, näiteks haiglates või hoolekandeasutustes.

Tere! Vanaema on vähis ja tegime kinkelepingu, ning nüüd on korter minu nimel. Vanaema on nüüdseks haiglas ning sealt enam ei välju. Korteris elab üürnik, kellel puudub ametlik üürileping. Millistel alustel nüüd saaksin selle elaniku sealt välja tõsta? Annan talle lihtsalt e-mailitsi teada, et 2 kuu pärast oleks vaja korter vabastada. Mul on ju selleks juriidiline õigus seda teha? Kas on mingid puuküürniku seadused, mis mul seda takistavad? (Ta ei ole üle aasta mu vanaemale üüri maksnud, kuigi see otseselt mind ei puuduta, siis mina uue omanikuna sellist üürnikku oma korterisse ei soovi). Aitäh.

Üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu  võib uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul üles öelda, järgides VÕS §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega, kui lepingut ei või varem lõpetada (VÕS § 323 lg 1). Elu- või äriruumi üürilepingu võib omandaja sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise (VÕS § 323 lg 1). 

Mina sõlmisin kaupluse lepingu frantsiisipidajana 2022-2025,lepingut muudeti 2024 lepingu lisaga ,,mis lõppes ka 30.04.2025,nimelt vähendati teenustasu ,nüüd sõlmiti minuga 01.05.2025 uus lepingu pikendus põhilepingu andmetega ,kui põhileping lõppes 30.04.2025,siis piendati kuni 11.09.2025. Lepingu pikenduse ei olnud ühtegi viidet lepingu lisas olnud väiksemale teenustsule ja mina eeldasin ,et see lepingu pikendus on edasi põhilepingus kokkulepitud tingimustel,kuid nüüd sain teada ,et ikkagi millegipärast kehtib edasi lepingu lisas olev teenustasu,millele ma ei oleks mingil juhul alla kirjutanud ,kui see oleks seal kirjas. Minu küsimus ongi ,kas selline tegevus on õige ja seaduspärane?

Lepingule saab sõlmida lisa selliselt, et kehtima jäävad kõik algses lepingus kokku lepitud punktid ja lisatakse mingid täpsustused, mida algses lepingus üldse ei ole. Sel juhul kehtivad nii algne leping kui lisa üheaegselt täies ulatuses. Samuti saab lepingu lisas kokku leppida, et muudetakse või tühistatakse mõnd konkreetset punkti. Sel juhul kaotab põhilepingu vastav punkt kehtivuse ja kehtima hakkab lepingu lisas kokku lepitu. Kas ja kuidas Teie leping kehtib, soovitan lasta hinnata individuaalsel õigusnõustamisel.

13.06, Avatud Talude päeval, sõitisid järjest mitu autot Pärnumaal Karuse-Kalli mnt-l. Kuna enamikes autodes eeldatavasti olid lapsed ja suunaga Ranna Rantšosse, siis sõitsid kõik piirkiirusel. Endisel lennuvälja teelõigul, mitmest autost järjest korraga möödasõitu sooritas paremalt poolt 124 km/h kiirusega auto. Kuna alles kevadel toimusid seal pindamistööd oli parempoolne rada lahtisi kive täis (parempoolseid radasid mõlemal suunal ei kasutata sõiduradadena). Möödasõitvalt autolt lendas minu auto esiklaasi kivi, mis põhjustas suure täkke. Järgi sõites õnnestus juht tabada ja sain teha pildid kõigist vajalikest tema dokumentidest. Tol hetkel ta oma süüd ei eitanud. Ei täitnud me kohapeal aga vajalikke pabereid. Pardakaameraid ei ole. Minu autos oli küll veel 2 last, kes samuti nägid möödasõitu ja klaasi purunemist. Teises autos oli vaid juht. Nüüd juht eitab, et kivi tema autolt lendas, tunnistab ta küll suurel kiirusel möödasõitu. Kindlustuselt abi ei saa, sest juht ei võta omaks. Lepitusmenetlus on ka algatatud, aga sealtki tuli vastus, et vaevalt midagi loota oleks. Politseisse ka avaldus tehtud, samuti ei mingit abi. Kas ongi nii, et ma midagi teha ei saa ja pean ise kinni maksma uue esiklaasi (1513€, kindlustuse jaoks tehtud hinnapäring). Minul kaskot ei ole, õnnetuse põhjustanud autol on. Kas tsiviikohtusse juhtumi andmine aitaks midagi?

Kui teise isiku tõttu on tekkinud varaline kahju, on võimalik nõuda selle hüvitamist ka tsiviilkohtus. Selleks peab olema võimalik tõendada kahju tekkimist, kahju tekitanud isiku tegevust, põhjuslikku seost tegevuse ja kahju tekkimise vahel ja kahju suurust. Tõendiks võivad olla mistahes faktilisi asjaolusid tõendavad dokumendid, fotod, salvestised, tunnistajate ütlused.

Enne kohtusse pöördumist soovitan pöörduda juristi poole saamaks hinnangut nõude perspektiivikusele kahju ja selle tekkimise tõendatuse seisukohast.

Kuhu pöörduda, kui tegin pangas sõbrale ülekande. Pank ülekannet ei täitnud, hoiab lihtsalt juba 2+nädalat raha kinni. Näen raha broneerituna, ülekannet ei teostata ja panka pöördumise peale pole ka vastatud ja raha kasutada ei saa.

Asjaolude selgitamiseks tuleb siiski pöörduda konkreetse panga poole. Vaid pank teab, mis on põhjuseks tehingu tegemise edasi lükkamisel. Krediidiasutusel on näiteks õigus tehingu tegemine edasi lükata, kuni tehingus osalev isik või klient on esitanud hoolsusmeetmete rakendamiseks, sealhulgas tehingu objektiks oleva vara päritolu tõendamiseks või ärisuhte seireks, vajalikud dokumendid ja teabe (RahaPTS § 43 lg 1).Rahapesu Andmebüroo võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral, kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks või teise riigi rahapesu andmebüroo taotluse alusel ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontole, kontol olevale varale või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates (RahaPTS § 57 lg 1). Enne nimetatud tähtaja möödumist võib tehingu teha või kontol oleva või muu vara käsutamise piirangust kõrvale kalduda ainult Rahapesu Andmebüroo kirjalikul loal (RahaPTS § 57 lg 2).

Mida tähendab autoriõiguse seaduse § 18 toodud "isiklik kasutamine"? Kas see hõlmab ka pidusid, isiklikke sotsiaalmeedia postitusi jm?

AutÕS § 18 kohaldamisel tuleb arvestada, et teose kasutamine autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud ainult AutÕS §-des 18-25 otseselt ettenähtud juhtudel, tingimusel et see ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve. Seejuures peavad olema täidetud kõik seaduses nimetatud tingimused. (27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 15; 27.11.2019, 2-16-17491/52, p 21.2)

§ 18 lg 1 kohaselt on autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta lubatud õiguspäraselt avaldatud teost füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke

Ärilise eesmärgi mõistet tuleb eristada varalise kasu saamise eesmärgist. Äriline eesmärk viitab süsteemsele või korduvale kasu saamisele, samas kui varalise kasu saamise eesmärk võib hõlmata ka ühekordset kasu saamist. Pelgalt ühekordne müümise soov ei ole vaadeldav ärilise eesmärgina.

Erapidude kontekstis, kui tegemist on teose avaliku esitamisega, tuleb arvestada AutÕS § 13 lõike 1 punktiga 7, mis annab autorile ainuõiguse lubada ja keelata oma teose avalikku esitamist. AutÕS § 10 lõige 3 sätestab, et teos loetakse avalikult esitatuks, kui see on ette loetud, mängitud, tantsitud, näideldud või muul viisil ette kantud kas vahetult või kaudselt mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel. Kui erapidu toimub kohas, mis on üldsusele avatud, või kohas, kus viibib määramata arv isikuid väljastpoolt perekonda ja lähimat tutvusringkonda, loetakse teos üldsusele suunatuks (AutÕS § 10 lg 1, lg 2 p 1). Üldsusele avatud kohaks loetakse näiteks teater, näitusesaal, kino, klubi, diskoteek jms (AutÕS § 10 lg 7). Kui teose avalik esitamine erapidudel ei vasta AutÕS § 18 tingimustele (nt ärilised eesmärgid) ega AutÕS IV peatükis sätestatud vaba kasutamise juhtudele (nt AutÕS § 22 õppeasutustes), on vajalik autori luba (AutÕS § 46 lg 1).

Kui teose kasutamine sotsiaalmeedias toimub ärilistel eesmärkidel või toob olulist tulu, on vajalik autori luba. Kui tegemist on isikliku kasutamisega ilma äriliste eesmärkideta, võib AutÕS § 18 alusel olla lubatud teose reprodutseerimine ja tõlkimine, kuid teose üldsusele kättesaadavaks tegemine sotsiaalmeedias eeldab üldjuhul autori luba, välja arvatud juhul, kui platvormipakkuja on loa saanud ja kasutaja tegevus ei ole äriline ega too olulist tulu. Autori varaliste õiguste piiramine on lubatud ainult AutÕS-is ettenähtud juhtudel (AutÕS § 11 lg 4, § 17).

Omatav kinnisvara on kaasomandis välisriigi kodanikuga osades 1/2 ja 1/2. Kuidas on võimalik sel juhul sõlmida müügitehing kolmandale isikule, kui välisriigi kodanikul pole võimalik e-toiminguid teha ega Eestisse tulla. Kas on võimalik teha notariaalselt tõlgitud ja kinnitatud volitus mulle kogu korteriomandi müügiks?

Volikirjaga on võimalik anda teisele kaasomanikule või kolmandale isikule volitused esindamiseks ka notariaalsetes tehingutes. Kuna kinnisasja müügil on kehtestatud notariaalse vormi nõue, peab ka volikiri olema koostatud notariaalselt ning see peab olema nõuetekohaselt legaliseeritud. Täpset informatsiooni välisriigi notari tõestatud volikirja legaliseerimisnõuete kohta saab anda notar, kes müügitehingut tõestama hakkab.

Tere. Kas suuline eraisikult eraisikule eluruumi üürileping on seaduse mõistes kehtiv, ning kuidas seda leida Riigi Teatajast? Tänan

Võlaõigusseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Sama seaduse 15. peatükis kehtestatakse normid üürilepingule. Kirjalikku vorminõuet selles ei sisaldu. Seega võib üürilepingu sõlmida mistahes vormis. Siiski soovitan kasutada kirjalikku vormi, et vältida mistahes edaspidiseid vaidlusi lepingu tingimuste üle.