Väärtushinnangud ja faktiväited

Korteriühistu oluliste küsimustega seotud kirjalikus arutelus heas usus tegutseva teema algataja poole suunatakse raskelt talutavad ütlemised. Näiteks "Miks sa valetad? Sa oled ainus, kes vaidlusi ja probleeme tekitab; Palun lõpeta selline käitumine, sest see kahjustab ühistut; Oled jauranud seda; Tekitad segadust, ei selgita enda nõudmist, äärmiselt ebaprofessionaalne lahmimine, piinlik lugeda seda; Sind ei huvita mitte midagi muud kui sinu enda kasu; Sinu jutt käib isiklikust vaenust juhautuse liikme vastu, mitte tegelikust probleemist; Sinu isekus on tõendatud; Lõpeta see tarbetu vee segamine." Kas ja millist kirjaliku arutelu algataja õigust rikutakse?

Keelatud on avaldada põhjendamatuid väärtushinnanguid ja ebaõigeid faktiväiteid. Tavaliselt võetakse arvesse ka negatiivselt kujutatud isiku enda panust sündmuste käiku, st seda, kas isik andis ise selliseks hinnanguks põhjuse. Avaldamise all mõistetakse kolmandatele isikutele teatavakstegemist, st info jagamist avalikkusega. Avaldajaks võib olla nii meediaväljaanne, artikli autor, blogija, sotsiaalmeedias postitaja kui ka kommenteerija ent avaldamise kohaks võib olla hoopis koosolek või videokõne. Oluline on faktiväite või väärtushinnangu teatavakstegemine just kolmandale isikule ehk sisuliselt kõrvalseisjale. Au teotavate andmete või väärtushinnangute avaldamist peab kannatanu ise tõendama. Kui au on siiski teotataud saab esmalt nõuda tegevuse lõpetamist ja edaspidi sellest hoidumist. Samuti on võimalik esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõue, vajadusel kohtu kaudu. Samas on rõhutanud riigikohus, et meil kõigil on teatud taluvuskohustus ning iga avaldatud kommentaar ei peaks kohtuveskeid jahvatama panema. Ent au teotamist ei pea meist siiski keegi taluma.