Töö tegemise eest saamata tasu
Tere, Olen hetkel töötuna arvel ning sain kuu aega tagasi pakkumise teha kaks ühepäevast projekti. Töötukassa lubab ühekordseid töid, kuid nüüd teenust kasutanud firma keeldub maksmast kuna ma ei ole FIE või ettevõtjana registreeritud. Esialgses kirjavahetuses seda ei mainitud ning samuti ei küsitud minu staatust. Kuidas saavad mulle korrektselt teenuse eest maksta? Firma on kliendi käest juba teenuse eest raha kätte saanud, tõenäoliselt koos KM-ga.
Kohustus tehtud töö eest tasuda on reguleeritud erinevates seadustes sõltuvalt õigussuhte liigist (tööleping, avalik teenistus, võlaõiguslikud lepingud). Lepinguliik määratakse kindlaks töö iseloomust ja alluvussuhtest tulenevalt ehk lepingu sisu järgi. Lepinguliikide ja konkreetsele lepingule liigi määramisest saab lugeda Tööinspektsiooni veebilehel.
Kui tegemist oli töölepingulise suhtega tuleb maksta töötasu töölepingu seaduse järgi. Töötasu maksmise kohustus tekib, kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest (TLS § 29 lg 1). Tasu mittemaksmisel saab selle välja nõuda avalduse esitamisega töövaidluskomisjoni. Seejuures tuleb silmas pidada alljärgnevat:
- Kui töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu (TLS § 29 lg 2).
- Töötasu makstakse rahas (TLS § 29 lg 3).
- Tööandja maksab töötasu üks kord kuus, kui ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega (TLS § 33 lg 1).
- Tööandja peab kandma töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti (TLS § 33 lg 4).
- Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta (TLS § 29 lg 6).
Kui tegemist oli võlaõigusliku lepinguga, eeldatakse, et majandus või kutsetegavuses sõlmitud lepingud on tasulised (VÕS § 28 lg 1). Kui hinda või selle määramise viisi ei ole määratud ega see ei tulene lepingu olemusest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind (VÕS § 28 lg 2). Tasu maksmise kohustus muutub sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest või kauba/teenuse saamisest (VÕS § 82¹ lg 1). Tasu maksmata jätmisel ja kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse kohus. Seadusandlikult on võlaõiguslike töö tegemise lepingute osas eristatud töövõtuleping ja käsundusleping.
Töövõtuleping:
- Kui tasus või selle suuruses ei ole kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu (VÕS § 637 lg 1).
- Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3).
- Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine, muutub tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4).
- Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust (VÕS § 637 lg 5).
Käsundusleping:
- Tasu kuulub maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses (VÕS § 627 lg 1).
- Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu (VÕS § 627 lg 2).
- Kui tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb see maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Tehingu tegemise puhul eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist (VÕS § 628 lg 1).
- Kui leping lõpeb enne käsundi täitmist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Kogu tasu on õigus saada üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on õiglane (VÕS § 629 lg 1).