Varalised suhted registreerimata kooselus
Palun nõu. Naine oli vabasuhtes mehega, kes elab alaliselt teises ELi liikmesriigis ja on kolmanda ELi liikmesriigi kodanik. Pärast lahkuminekut müüs naine Eestis asuva enda eluasemelaenuga soetatud korteri, mille ajas tekkinud turuväärtuse kasvust soovib mees allpool kirjeldatud põhjustel osa saada. Eestis asuva korteri eluaseme- ja remondilaenud olid naise nimel ning laenumakseid tasus pangale naine. Korter oli naise ja naise ning selle mehe ühiste laste alaline elukoht; mees elas alaliselt välisriigis, viibis korteris aastate jooksul mõned päevad kuus. Korteri ostu ajal tegi mees naise pangakontole ülekande ca korteri sissemaksega kattuvas summas (selgitusega „korter“). Naine tasus oma kontolt pangale korteri sissemakse. Naine käsitles mehe ülekannet kui tema panust toonasesse elukorraldusse. Soetatud korteri peamiseks tagatiseks oli naise pere muu kinnisvara. Lisaks tegi mees naise kontole lühikese perioodi jooksul (umbes aasta) kuiseid ülekandeid selgitustega „kodu“ või „korter“, mida tema pidas pooleks kuisest laenumakseks, kuid naine käsitles seda osalise panusena ühiste laste kuiste kulude katteks. Naise ja mehe vahel puudus mistahes kirjalik kokkulepe korteri ühise omandi kohta. Korteris teostatud remonditööde ja -materjalide eest tasus naine; mees abistas mõningal määral remondimeest füüsilise tööga ja materjalide transpordis. Pärast lahkuminekut (aastaid hiljem) müüs naine selle korteri ning kandis müügijärgselt mehele tagasi tema poolt aastaid tagasi naise kontole tehtud sissemakse summa (selgitusega “korter”) ja ostis tehingu tulemusel ja uue eluasemelaenuga enda ja ühiste laste vajadustele paremini vastava suurema korteri. Mees väidab nüüd, et tal oli õigus osale korteri müügist saadud kasust (vara väärtuse kasvust tingituna) ning ähvardab naist kohtumenetlusega, väites, et korter oli ka tema oma. Palun nõu: 1. Millise riigi kohtul oleks sellise vaidluse lahendamisel pädevus – kas ainult Eesti, mehe alalise EL elukohariigi või tema EL kodakondsusriigi kohtul (ehk millise riigi kohtusse mees võib pöörduda)? 2. Kas Eesti õiguse kohaselt võiks mehel olla alust nõuda selle korteri ajas tekkinud väärtuse kasvu osalist hüvitamist ülal kirjeldatud olukorras.
Kui üks vabas suhtes olevatest partneritest on korteri omanik, siis üldjuhul ei ole teisel partneril õigust nõuda osa korteri väärtusest või korteri väärtuse kasvust.
Vabasuhe (abieluta või registreeritud kooseluta) ei anna Eestis varalisi õigusi partneri varale. Erandiks võivad olla olukorrad, kus vabas suhtes partner, kes ei ole korteri omanik, on korteri soetamisse või laenumaksetesse oluliselt panustanud ja suudab seda tõendada.
Kui mees on korteri soetamisse või laenumaksetesse oluliselt panustanud (nt kandnud raha, teinud investeeringuid või remonti), võib tal olla õigus nõuda panuse ulatuses hüvitist, kuid see eeldab tõendeid ja eraldi kokkulepet või kohtumenetlust.
Kui poolte vahel puudus kirjalik kokkulepe ühise omandi kohta ning mehe panus piirdus vähese füüsilise abiga ja ühekordse sissemaksega (mille naine on tagastanud), siis puudub mehel õiguslik alus nõuda oma panuse ulatuses hüvitist, sealhulgas korteri ajas tekkinud väärtuse kasvust hüvitist.
Kui vaidlus puudutab Eestis asuvat kinnisasja, siis on asja lahendamise pädevus Eesti kohtul. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt lahendab kinnisasja asukoha järgne kohus kinnisasja puudutavat vaidlust.