Ülalpidamiskohustuse piiramine
Tere! Tean, et järglasel lasub juriidiline kohustus oma vanemate eest hoolt kanda. Kui lapsevanem on ise 30 aastat väldanud alkoholismi tulemusel tekitanud enda abivajaduse (nt vajab hooldekodu või koduteenuseid), siis millistel puhkudel saab esitada kaebuse järglasele selle mittetäitmise eest? Kui laps hoolitseb selle eest, et vanemal oleks piisavalt toitu ja vanem keeldub hooldekodust või teenustest, kas saab nt vanema surma korral süüdistada ja karistada last oma vanema hooletusse jätmises? Kas nii pikaaegset alkoholismi käsitletakse ebamõistliku käitumisena, millest on juttu alljärgnevas seaduse punktis? Kas tavapäraselt selliste juhtumite puhul on tõenäoline ülalpidamiskohustusest vabaneda? § 103. Ülalpidamisnõude piiramine ja peatumine [RT I, 22.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022] (1) Kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui: 1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel Ette tänades
PKS § 103 lg 1 sätestab, et kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Ebamõistlikuks on kohtud varasemalt hinnanud ka olukorda, kus pikaaegse alkoholi kuritarvitamise tagajärjel on halvenenud inimese tervis, töövõime ning üldine majanduslik toimetulek (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 30. septembri 2022 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-21-4824)
Ülalpidamiskohustusest saab kohus vabastada, kui ülalpidamisnõudega on abivajav isik pöördunud kohtusse ja kohustatud isik on toonud esile asjaolud, mida hinnates saab asuda seiukohale, et abivajaduse põhjus on abivajaja enda ebamõistliku käitumise tagajärg ning neid asjakohaste tõenditega tõendanud.