Ühisvara jagamine
Tere, Olen hetkel lahutusprotsessis oma abikaasaga ja soovin saada õiguslikku nõu vara jagamise osas. Olukord on järgmine: Meie abieluvararežiim on ühisvara. Abielu ajal, detsembris, soetati maja. Maja ostmiseks võeti eluasemelaen kahele, kuid igakuised laenumaksed tehakse abikaasa kontolt. Suur osa sissemaksest maja ostul pärines abikaasa enne abielu omandatud korteri müügist (st tema lahusvarast). Palun selgitage: Kuidas jagatakse sellises olukorras ühisvara, eelkõige nimetatud maja? Kuidas mõjutab vara jagamist asjaolu, et sissemakse tehti peamiselt ühe poole lahusvara arvelt? Kas ja kuidas arvestatakse laenumakseid, mida on tehtud ühe poole kontolt, kui laen on võetud kahele? Kuidas käsitletakse kommunaalkulusid ja muid jooksvaid kulusid: kes on kohustatud neid tasuma lahutuse ajal; kuidas jagatakse juba tasutud või tasumata arved; kas elamine või mitteelamine majas mõjutab kohustusi? Kas ühel poolel võib tekkida õigus hüvitisele või tagasinõudele seoses lahusvara arvelt tehtud sissemaksega pärast ühisvara jagamist? Ette tänades Lugupidamisega
Kui abieluvarareźiimiks on ühisvara, siis on kogu abielu jooksul soetatud vara ühisvara. Samuti on ka abielu ajal võetud laen ühisvara. Tähtsust ei oma see, kelle kontolt tehakse laenu tagasimakseid. Abielu lahutamisel lõpeb ühisvara reźiim, kuid asjaolu, et maja ja laen on ühisvaras, ei muutu. Ühisvara jagamist saab teostada kas kohtuväliselt notaribüroos (kui pooled saavutavad kokkuleppe) või kohtu kaudu. Ühisvara jagamisel saab abikaasa, kelle lahusvara arvelt tehti sissemakse, nõuda selle hüvitamist ühisvara arvelt ehk siis saab nõuda, et tema osa ühisvarast oleks selle võtta suurem. Vastava õiguse annab Perekonnaseaduse § 34 lg 2.
Pärast abielu lahutamist, kuid enne ühisvara jagamist, muutub olukord kulude kandmise ja laenumaksete tegemise osas. Ühisvaraga seotud kulusid peavad kandma ühisomanikud võrdselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui pärast abielu lahutamist, kuid enne ühisvara jagamist tasub laenumakseid ja kannab kulusid vaid üks pool, siis on tal õigus nõuda nendest kuludest poole hüvitamist teiselt ühisomanikult. Aluse selleks annavad Asjaõigusseaduse § 70 lg 6 ja § 75 lg 1.
Kohustuste kandmist üldjuhul ei mõjuta see, kes elab majas. Kui on tõendatav, et üks pooltest takistas teisel majas elamast, siis võib sellel poolel, kes maja kasutada ei saanud, tekkida teise poole vastu kasutuseelise hüvitamise nõue. Sisuliselt tähendab see seda, et võetakse aluseks samalaadse maja keskmine üür samas piirkonnas ja loetakse, et majas elanud pool sai selles summas hüvitist ühisvara arvel ja peab selle teisele poolele hüvitama. Sellisel juhul võiks majas mitte elanud pool vabaneda ka kommunaalkulude, elektri jms tasumise kohustusest. Aga seda kõike siiski üksnes juhul, kui tal teisest poolest tulenevatel põhjustel ei olnud võimalik majas elada. Kui ta ise vabatahtlikult kolis majast välja, siis sellise nõude esitamise õigust ei teki.