Tere. Minu küsimus oleks selline, et mida saaksime ära teha , kui oleme saanud teada et, noorem vend on võtnud isa nimele tema teadmata väga palju laene ja kõik on jäänud maksmata. Isa sai sellest teada aga alles nüüd kui kohtutäitur sulges isa arvelduskonto. Vend elab koos vanematega ja tegi seda kõike isa selja taga isa dokumenditega. Nii palju kui olen ise uurinud siis on enamus järelmaksud ja nendega on ikka nii et neid saabki lihtsalt kellegi kolmanda isiku nimele võtta. Aga samuti on ka laene mida isa isiklikule kontole laekunud ei ole. Minu küsimused oleks siis sellised et kas meil annaks kuidagi kõik need laenud ja järelmaksud vaidlustada? Ja kuidas saab kanda kellegi nimele võetud laenu kolmanda isiku kontole? Tekst on kindlasti segane aga loodan et oskate mind aitada.

Esmalt soovitan pöörduda politseisse ja teha süüteoteade venna vastu. Kahjuks on see eelduseks edasisteks tegevusteks. Seejärel soovitan pöörduda juristi poole, kes aitab hinnata ja vajadusel ka koostada määruskaebuse maksekäsule. 

Ei ole oluline, milliseid kohustusi on võetud. Mitte kellelgi ei ole õigust kasutada teise isiku iD kaarti või muud isiku elektroonilist tuvastamist võimaldavat vahendit isikule tema nõusolekuta mistahes kohustuste võtmiseks. Siin ei saa teha vahet laenul ja järelmaksul. Kui isa ei ole ise neid lepinguid sõlminud ja lepingud on sõlmitud tema teadmata, võib olla võimalik kohustuste täitmisest vabaneda ja panna kohustused venna kanda.

Kirjutan seoses murega. Nimelt läksin umbes kuu tagasi psühoosi hoos Swissotelli ja võtsin endale kalli sviidi, mille ka psühoosi hoos vesivärvidega täis värvisin. Hotelli töötajad avastasid mu ja kutsusid mulle politsei/kiirabi. Veetsin 40 päeva vaimse tervise keskuses luku taga ning sain hiljaaegu alles välja. Raviloos diagnoos "Äge polym.ps.h.skisofr.symt-ta". Nüüd saatsin hotellile vabanduse, mille peale nad tänasid ilusasti aga ka ütlesid sisuliselt, et saadavad mulle hotellitoa taastamise eest arve "On a separate note, our Financial Director will contact you with the final folio after the room refurbishment is completed.". Nüüd on mul küsimus. Kuna olin ilmselgelt haige ega polnud oma tegevustes täie mõistuse juures, ei tundu kohane, et mult seda välja küsitakse, vaid pigem asjakohane ala kindlustusel selle katmisel. Kuidas teie seda olukorda näete? Mis on mu kohustused kui olin süüdimatu selles situatsioonis? Ausaltöeldes kogu sellele teemale mõtlemine tekitab stressi kuna arve, mille nad esitada taavad on arvatavasti ilmatuma suur ning see sööb mu kogu finantstagala ära. Hetkel lisaks veel ei käi ka tööl kuna tervisega kimpus. Loodan, et on võimalik leida lahendus, kus see finantskohustus ei lange mu õlgadele, aga olen avatud kuulamaks.

Küsimusest võib järeldada, et olete teovõimeline, ent ei olnud kahju tekitades oma tervislikust seisundist tulenevalt otsustusvõimeline. Otsusevõime on füüsilise isiku võime konkreetsel ajahetkel saada aru oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Otsusevõimetus on füüsilise isiku võime saada aru või juhtida oma tegusid konkreetse otsustuse tegemise ajal puudumine.

Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Süü vormid tsiviilõiguse tähenduses on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.  Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

Seega sõltub Teie vastutuse olemasolu ja ulatus sellest, kas Te olete kahju tekkimises süüdi ehk kas Teie tervislik seisund võimaldas Teil oma tegevust hinnata ja Teile saab ette heita vähemalt hooletust kahju tekkimisel.

Tere, Ma proovin algusest alustada. Mu endine abikaasa, tol hetkel oli ta mu elukaaslane. Ta kopeeris minu Smart-id oma telefoni ja tegin aastate jooksul ilma minu teadmata võlad üle 60000 euro. Hetkel Ta viibib Vanglas. Alguses kui ta oli võtnud need siis ta maksis kuni siis läks Vangla. Nüüd on mul suured võlad ja ma mul pole õrna aimugi mida nüüd teha või kuidas nõuda seda või tõestada et tema tegin need. Ta viibib Vanglas kuna ta tegi Teistele inimestel samu võlgasid ja need ei ole väikesed võlad vaid ta on sama asja eest korduvalt karistatud millest ma ei olnud teadlik. Kas oleks võimalik mul kuidagi moodi midagi teha? Mul ei ole seda raha et neid tasuda. Kuhu oleks mul võimalik pöörduda ja kas keegi oskaks soovitada kelle poole pöörduda? Ette tänades!

Kui keegi on kasutanud Teie nõusolekuta ja Teie teadmata Teie isikutuvastusvahendeid ja sõlminud Teie nimel laenulepinguid, tuleb sellest teatada politseisse ja teha avaldus süüteo kohta. Kui see on jäänud tegemata ja aega on palju möödunud, võib olla kujunenud olukord, kus enam midagi teha ei saagi.

Kui võetud kohustused käivad ülejõu, tuleks esmalt pöörduda võlanõustamisteenusele ja vajadusel esitada kohtule maksejõuetusavaldus. Toimimise kohta makseraskuste korral saab rohkem lugeda https://www.just.ee/maksejouetus

Tere selline küsimus aastast 2018 jäi eesti energiasse võlg, mis läks inkasso firmasse üle. Täna saadeti dokumendid, et asi läheb kohtusse ja vaja teha vastuväide. Kas tegemist on aegunud nõudega ja kas ma kirjutangi vastuväitesse niimoodi, et tegemist on aegunud nõudega. 

Aegumisega seonduvat reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus, alates § 142 (õigusakt on  kättesaadav:  https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023098?leiaKehtiv). Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seega, nõue ei kao nö iseenesest, kui kohustatud isik võib teatud aja möödumisel ning teatud tingimuste korral keelduda kohustuse täitmisest.
Asjaolusid täpsemalt teadmata ning dokumente nägemata, tuleb märkida, et aegumistähtaeg võib teatud tingimustel ka katkeda, alata uuesti, peatuda (nt nõude tunnustamise korral – nõude tunnustamine võib seisneda ka õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises).
Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat, mille möödudes on võlgnikul õigus keelduda võlgnetava tasumisest esitades nõudele aegumise vastuväite. Seda ongi soovitav teha. Soovituslik oleks siiski pöörduda esmalt isiklikule õigusnõustamisele koos dokumentidega, et tagada küsija õiguste parim kaitse ja välistada võimalus, et nõue ei ole aegunud aegumise peatumise või katkemise tõttu.

Naine hakkas 10a tagasi tol hetkel suhtes olevale mehele võla käendajaks. Käenduslepinguga koos seati hüpoteek kinnistule. Teada on, et mees ei ole oma kohustusi täitnud. Võla nõudja ei ole selle aja jooksul käendajalt, midagi küsinud ega hüpoteeki täitevmenetlusse andnud. Millised võimalused on kinnistu hüpoteegist vabastamiseks? Käenduslepingu sõlmimisest on möödas 10 aastat.

Käendaja ei vabane oma kohustusest laenukohustuse täitmist tagada enne kohustuse kohast täitmist laenusaaja või käendaja poolt. Küll aga ei saa hüpoteegi omanik hüpoteeki realiseerida, kui laenusaaja esitab nõudele aegumise vastuväite. Seega on oluline, millal muutus laen sissenõutavaks. Kui laenu sissenõutavaks muutumisest on möödunud 10 aastat, saab esitada aegumise vastuväite ja nõuda hüpoteegi kustutamist.

Tere. Dets '22 lahkus meie ema. Notar tegi '23a päringu võlgade tuvastamiseks enne meiepoolset pärandi vastu võtmist, vend tegi omal käel päringuid võlgade tuvastamiseks, kuna kartis, et emal võis mõni laen peal olla ja ka käesoleva aasta algul tegi teine notar päringu lahkunu võlgade tuvastamiseks, kuna tahtsime päritud korterit müüa. Nüüd, 26.07.24 tuli Placet Group'i juristilt teavitus lahkunu võlast ning ootavad selle tasumist. Võlgade kohta on tehtud pooleteise aasta jooksul päringuid seega kolmel korral ning vastuseks on tulnud, et nende ees lahkunud võlgnevusi ei ole. Kuidas saaks seda nõuet vaidlustada?

Nõudele saab vastu vaielda üldises korras. Pärandi vastu võtmisega astusid pärijad laenulepingusse pärandaja asemele. Esmalt soovitan Teil kontrollida, millisest tehingust väidetav võlgnevus on tekkinud ja millal. Selleks tuleks küsida nõude omanikult kõiki nõude aluseks olevaid dokumente, mis võimaldavad nõude olemasolu ja suurust hinnata. Samuti seda, kas nõude esitaja on nõude omanik. Seejärel, kas nõue ei ole aegunud. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat selle sissenõutavaks muutumisest. Kui võlgnevus on kohtus välja mõistetud, 10 aastat kohtuotsuse jõustumisest. Kui on, saate tasumisest keelduda esitades nõude omanikule aegumise vastuväite.

Minu küsimus oleks järgmine: Kas võlausaldajad tohivad siiani minu andmeid üleval hoida, kuigi sellest on möödas rohkem kui kümme aastat? Olen olnud suhtluses Julianus inkassoga kui ka XXX -iga, aga nemad väidavad, et võivad minu andmeid veel üleval hoida kuni 5 aastat. Olen lugenud nii kohtulahendeid kui ka infot siit ja sealt. Mulle tundub, et jätkuv andmete avaldamine on mulle ülemäära kahjustav. Info alljärgnev: taust.ee Sisestaja: Julianus inkasso täitemenetlus algatatud 09.09.2010 täitemenetlus lõpetatud (kohustuse aegumine) 18.06.2021 portaalis üleval kui lõpetatud maksehäire ja kõigile nähtav creditinfo.ee Sisestaja: XXX Täitemenetlus algatatud 14.10.2010 täitemenetlus lõpetatud (kohustuse aegumine) 08.06.2021 portaali poolt sisestatud 22.08.2014 portaali poolt lõpetatud 19.05.2021 portaalis üleval kui lõpetatud maksehäire ja kõigile nähtav Tänud ette!

Sõltumata IKS §-s 10 nimetatud tähtaegadest, kohustab säte täiendavalt hindama, ega andmete avaldamine maksehäireregistris ei kahjusta andmesubjekti õigusi või vabadusi ülemääraselt. Kuigi seda kohustust rõhutatakse eraldi IKS § 10 lg 2 punktis 3, on see põhimõte tuletatav ka IKÜM artiklitest 5 ja 6.  Andmesubjekti huvide kahjustamise hindamisel võlaandmete avaldamise kontekstis tuleb asjaolusid sisustada märksa laiemalt kui vaid krediidivõimelisuse hindamise ja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise seisukohast. Tegemist ei ole mitte ainult majanduslike, vaid ka andmesubjekti eraelu puutumatuse seisukohalt kaalukate asjaoludega (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-16-17964 punkti 14). Praktikas kasutatakse võlasuhte rikkumisega seotud infot lisaks isiku krediidivõimelisuse hindamisele ka muudel sarnastel juhtudel ning võlaandmetele on ligipääs kõikidel isikutel, kes suudavad maksehäireregistrile enda õigustatud huvi põhjendada (nt potentsiaalsel tööandjal, üürileandjal või sisuliselt mistahes isikul lisaks laenuandjatele). Samas võib andmesubjekti põhiõiguste ülemäärane kahjustamine seisneda ka edastatavate andmete sisus. Näiteks ei või edastada andmeid, mis lepingu rikkumise seisukohast on ilmselt ebaolulised või asjassepuutumatud (pilt, subjektiivsed hinnangud). Seejuures kahjustab andmesubjekti ka ebaõigete andmete edastamine. Seega võlaandmete õigsuse kontrollimise kohustuse eiramine võib kaasa tuua ka andmesubjekti huvide ülemäärase kahjustamise, mille eest vastutavad nii võlausaldaja kui andmeandja kui ka maksehäireregister. Maksehäire avaldamise viis, kestus ja andmete sisu võivad olla riivet raskendavad asjaolud, mis muudavad kogu avaldamise inimest ülemääraselt kahjustavaks. Näiteks, kui ei tooda välja võlgnevusi erinevate võlausaldajate kaupa või kui ei eristata põhivõlga kõrvalnõuetest (siin on eelkõige silmas peetud erinevaid sissenõudmistasusid jms praktikas esinevaid lisasid). Inspektsiooni hinnangul tuleb maksehäire avaldada igal juhul nii, et selgelt on eristatud ja välja toodud iga põhivõlg koos intressidega ning sellest eraldi kõikvõimalikud kõrvalnõuded (viivis, sissenõudmiskulud, leppetrahvid jms).  Lisaks eelnevale tuleb andmesubjekti ülemäärase kahjustamise hindamisel arvesse võtta võlga, võlgnikku ja võlausaldajat iseloomustavaid asjaolusid. 

Kui leiate, et Teie õigusi kahjustatakse, soovitan esitada Andmekaitseinspektsioonile sekkumistaotlus.

Tere! Tänan vastuse eest,mis puudutas aegunud võlga ja üleval Maksehäireregistris.Nüüd selgus,et võlg on seal vähemalt kirjas Lõpetatud 2020.a.See oli kantud registrisse 2014.a.Nüüd see on üleval maksehäireregistris aastani 2025.Peale ühenduse võtmist TCM Inkassoga on vähemalt tehtud muudatus registris,et on lõpetatud,enne see oli kujul Lõpetamata,kas see on ka kuidagi oluline. 

Teie maksehäireid näevad üksnes isikud kellel on selleks õiguslik alus ehk konkreetne põhjus, miks maksehäireinfot vaadatakse. Maksehäireinfo töötlemine on isikuandmete kaitse üldmäärusega selgelt reguleeritud. Näiteks saavad maksehäire infot näha põhjendatud juhtudel krediidiandjad kuna seadus kohustab neid kontrollima krediiditaotleja krediidivõimelisust. Kuna krediidiandjad kohustuvad seaduse kohaselt krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma ka krediiditaotleja makseajalugu, on ka lõpetatud maksehäirete kohta käiv info oluliseks indikaatoriks taotleja maksekäitumise hindamisel. Isikuandmete kaitse seadus lubab õigustatud isikutele avaldada ka viimase viie aasta jooksul aset leidnud lõppenud maksehäireid..

Tere! Maksehäireregistris on üleval minu kohta võlg ,milld sissenõudmine algas 23.10.2014.Sissenõudjaks inkassofirma TCM Estonia OÜ.Aastal 2018 pöördusime juristiga selle firma poole kirjaga,kus jurist andis oma hinnangu võla aegumise kohta.Sellele reageeriti sama nõudega ja sama summaga,mis seal oli aastaks 2018.a.Rohkem mitte midagi.Nüüd on see maksehäireregistris.Nõue on esitatud inkasso firma poolt,kindlat aega,millal võlg algas ei tea.

IKS § 10 lg 1 sätestab, et võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete edastamine kolmandale isikule ja edastatud andmete töötlemine kolmanda isiku poolt on lubatud andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil või muul samasugusel eesmärgil ning üksnes juhul, kui vastutav või volitatud töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust ja õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks ning on registreerinud andmeedastuse.

Aegunud nõude täitmisest on võlgnikul õigus keelduda (TsÜS § 142 lg 1 teine lause). Mida pikema perioodi järel toimub isikuandmete töötlemine, seda intensiivsemalt riivab see andmesubjekti põhiõigusi. Seda kaalukam peab olema andmete kolmandatele isikutele edastamise vajadus (viidatud lahend nr 3-3-1-70-11, p 22).

Üldine tehinguline aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi 3 aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 147 lg 1). Pärast võlgnevuse aegumist muutub võlgnevus mittetäielikuks kohustuseks. See on vaatamata aegumisele küll jätkuvalt kehtiv, kuid võlausaldaja ei saa seda enam sundkorras täita. Sellise täitmata lepingulise kohustuse puhul, mida võlausaldaja ei ole mingil põhjusel soovinud või suutnud kolme aasta jooksul sisse nõuda, ei ole võlgniku isikuandmete avaldamine maksehäireregistris enam kui 8 aasta vältel põhjendatud (3 aastat TsÜS § 146 lg 1 alusel + 5 aastat IKS § 10 lg 2 p 5 alusel). Pärast nimetatud tähtaega andmete jätkuv edastamine surveabinõuna riivab ülemääraselt võlgniku põhiõigusi (viidatud lahend nr 2-16-17964, p-d 8 ja 16). Kui aga võlgnevus on kohtulahendiga välja mõistetud, on nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Seega kehtib 10+5 ehk 15 aasta reegel.

Tere, Mul on tekkinud võlad mida ei suuda tasuda. Kuupalgast ei piisa arvete tasumiseks. Mis oleks lahendus kus kuuaja pärast ilmselt öeldakse üles leping? lugupidamisega

Kui olukord on väljunud kontrolli alt võib olla abi võlanõustaja poole pöördumisest. Võlanõustaja poole on soovitav pöörduda juba siis, kui makseraskused alles hakkavad tekkima või kui elus juhtub sündmus, mille tagajärjel väheneb või kaob sissetulek ning vaja oleks oma kulud ja tulud üle vaadata. Võlanõustaja kaardistab olukorra, aitab välja selgitada ja lahendusi pakkuda, kuidas vähenenud sissetulekutega hakkama saada. 

Koostöös võlanõustajaga saab välja selgitada ka selle, kas on piisav taotleda kohalikult omavalitsuselt finantsabi või on asjakohane esitada kohtule maksejõuetusavaldus. Rohkem juhiseid ja selgitusi annab Justiitsministeerium veebilehel https://www.just.ee/maksejouetus