Tere! Plaanis on luua lähitulevikus sõbraga osaühing, kus osalus jaotub võrdselt 50/50. Tulevikus erinevate probleemide ja arusaamatuste vältimiseks oleks tarvis panna paika tulevase äriühingu reeglid (dividendid, rahavoogude juhtimine, otsustusõigus jne) juba enne OÜ registreerimist. Kas selle jaoks piisab asutamislepingust või tuleks koostada ka mingid muud alusdokumendid? Millele tuleks neis tähelepanu pöörata? Kuhu tuleks selliste dokumentide saamiseks pöörduda?

Asutajate õigused ja kohustused võivad olla kirjas asutamislepingus. Samuti on võimalik koostada enne ettevõtte registreerimist põhikiri, milles saab kokku leppida kogu ettevõtte toimimise põhimõtted. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et kokkulepped peavad olema seadusega kooskõlas, vastasel juhul on need kehtetud. Dokumentide näidised on leitavad internetis nii tasu eest kui tasuta, samuti on võimalik pöörduda mõnda õigusbüroosse, kes Teile vajaliku dokumentatsiooni koostab.

Kuhu ja kelle poole pöörduda,et saaks korteriühistu esindusõigusliku isiku kanda äriregistrisse ning milliseid dokumente selleks vaja oleks?

Juhatuse liikme andmete muutmiseks peab juriidilise isiku esindusõiguslik isik Eesti ID kaardi, Smart-ID või Mobiil-ID'ga logima sisse e-äriregistri portaali. Portaali kaudu avalduse esitamise täpsed juhised on leitavad https://abiinfo.rik.ee/avalduste-esitamine/juriidilise-isiku-andmete-muutmine/juhatuse-liikme-andmete-muutmine

Koos avaldusega tuleb registrile esitada kindlasti ka mainitud muudatuse alus, mis on tavaliselt üldkoosoleku protokoll (NÄIDIS) või volinike koosoleku oma neil, kel on põhikirjas volikogul (mõnel nõukogu) õigus juhatuse liikmeid valida. MTÜde seadus näeb ette, et alla kirjutavad protokollile koosoleku juhataja ning protokollija ja protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekul osalenute nimekirja ärakiri – koopia, foto, skann. Ehk siis tuleb lisada kõigi koosolekul osalenute nimekiri, ja nende allkirjad, kes olid füüsiliselt kohal. Virtuaalselt osalenute allkirju enam vaja pole.

Kuidas lisada veel ühe juhatuse liige 

Kõigepelt tuleks vaadata, mitu juhatuse liiget näeb ette Teie põhikiri ja vajadusel muuta põhikirja. Seejärel tuleb otsustada üldkoosolekul veel ühe juhatuse liikme valimine, valida liige ja esitada registripidajale kandeavaldus juhatuse liikme registrisse kandmiseks. Avaldusele tuleb lisada vastav otsus.

Sain ettevõttele trahvid tartu maakohtu registriosakonnalt majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. (Kuigi aruanne oli valmis, siis viimane esitamise nupp jäi vajutamata, ei saanud hoiatust ja teavitusi ka e-postile, sest olin ettevõtjaportaali lisanud e-posti, mida ma ei jälginud.) Esitasin aruande küll ära, aga kuna ettevõttes käivet ega varasid ei ole, siis ei ole millestki trahve maksta. Soodsam oleks juba vajadusel asutada uus ettevõte. Kui nüüd sellel aastal majandusaasta aruande esitamata jätan, kas siis läheb firma sudkustutamisele ja sellega koos kaovad ka trahvid? Kui kaua see aega võtab ja kas tehakse uued trahvid. Kas on ka võimalus, et firmat ei sundkustutata sellisel juhul?

Kui ettevõte ei ole esitanud majandusaasta aruannet tähtaegselt, määrab registripidaja osaühingule registrist kustutamise hoiatusega tähtaja majandusaasta aruande esitamiseks ja saadab selle kohta teatise ettevõtte ametlikule e-posti aadressile.

Kui osaühing ei esita ka antud tähtajaks majandusaasta aruannet ja ametlikust majandusaasta aruande esitamise tähtajast on möödunud kolm kuud, võib osaühingu registrist kustutada, kui on täidetud järgmised eeldused: 

• juriidilisel isikul ei ole kinnistusraamatust, laevakinnistusraamatust, äriregistrist ega Eesti väärtpaberite registrist nähtuvalt vara;
• juriidiline isik ei osale menetlusosalisena üheski käimasolevas kohtumenetluses, kriminaalmenetluses ega täitemenetluses;
• registrist kustutamisele on andnud nõusoleku valdkonna eest vastutava ministri poolt määratud isikud ja asutused.

Lisaks on kustutamise eelduseks registripidaja poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatud teade võlausaldajatele ühingu äriregistrist kustutamise kohta.

Juba määratud trahvid tuleb ettevõttel tasuda, kustutamisega trahvide tasumisest ei pääse.

Tere Seaduses on: 21. Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata (1) Korteriomanikel on õigus vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Kes võtab vastu otsus, et läbi viia üldkoosolekut kokku kutsumata? Kas üldkoosolek või juhatus?

Nii nagu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, saab juhatus algatada ka otsuse vastu võtmise koosolekut kokku kutsumata. Korteriomanikel on õigus hääletada otsuse juhatuse poolt esitatud projekti sõnastuses vastu võtmise vastu või poolt. Kui otsuse projekt ette pandud sõnastuses ei saa piisavalt poolthääli, ei ole otsus vastu võetud.

Küsimus mikroettevõtte definitsiooni kohta. Nimelt abiellusin möödunud aasta sügisel ning valisin varasuhteks ühisvara, mille kaudu muutus abikaasa minu ettevõtte tegelikuks kasusaajaks ja ettevõte meie ühisomandiks (st tema üheks osanikuks). Kas see tähendab nüüd, et enam pole tegu mikroettevõttega ja pean majandusaasta aruannet esitades seda arvesse võtma või kuna tegu ühisomandiga, siis vaadeldakse meid juriidiliselt siiski kui ühte osanikku ja tegu on jätkuvalt mikroettevõttega?

Ka varaühisuse puhul hakkab ühisvara moodustuma alates abiellumisest. Teie küsimusest võib mõista, et ettevõte oli olemas enne abiellumist. Seega ei saanud ilma vastava lepinguta Teie ettevõttest ühisvara vaid see kuulub jätkuvalt Teie lahusvara hulka kui enne abiellumist olemas olnud vara.

Kui aga ettevõte oleks loodud abielu ajal ja võiks olla abikaasade ühisvara, ent osad kuuluvad ühele abikaasale, on tegemist ühise varaga, ettevõttel on siiski vaid üks osanik, kellel on hääle- ja otsustusõigus ja ettevõte on jätkuvalt mikroettevõte.

Kas KÜ võib oma majandusaasta negatiivse tulemi katta remondifondi arvelt? Üldkoosolek oli selle otsusega nõus

Kahjumi katmisega remondifondi vahendite arvelt on tegemist raamatupidamisliku kandega, mis ei too korteriomanikele kaasa mingeid täiendavaid finantskohustusi. Kui üldkoosolek on nii otsustanud, raamatupidamislikult on kanded õigesti tehtud ja raamatupidajal vastuväiteid ei ole (tulenevalt RTJ-st, faktilistest asjaoludest ja praktikast), ei näe ma põhjust, miks otsust mitte ellu viia.

Korteriühistu haldaja saatis ühistu liikmetele e-kirjaga majandusaasta aruande ja soovib selle kinnitamist ühistu liikmete poolt kirja teel ilma üldkoosolekut kokku kutsumata. Kas selline tegevus on seaduslik.

Tulenevalt korteriomandi ja korteriühistuseaduse § 21 on korteriomanikel õigus vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Selleks saadab Juhatus otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Korteriomanikele seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kui seaduses või korteriühistu põhikirjas on ette nähtud häälte arv, mis on vajalik, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline, kohaldatakse seda ka otsuse tegemisele koosolekut kokku kutsumata. Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele.

Kui juhatus toimib eelkirjeldatud viisil, täidetud on nii kvoorumi kui vajalike poolthäälte arvu nõue, koostatakse protokoll ja saadetakse see tutvumiseks, on käitutud igati õiguspäraselt.

Kü juhatuse volitused peaksid lõppema 30.juunil, juhatus kutsub 9.mail kokku üldkoosoleku,kus valitakse ka järgmine juhatus. Juhatus ei ole teavitanud ühistut tagasiastumisest ja ühistu pole seda ka nõudnud. Kumb juhatus sel juhul on võimul 10.05.-30.06.?

Juhatuse volitused kehtivad ametiaja lõpuni või kuni üldkoosolek need lõpetab. Kui üldkoosoleku otsus juhatuse liikmete valmise kohta on võetud vastu seoses juhatuse ametiaja lõppemisega, kehtivad vana juhatuse volitused ametiaja lõpuni ja uus juhatus astub ametisse vana juhatuse ametiaja lõppedes. Kui aga otsuses on näidatud konkreetne kuupäev uue juhatuse ametisse astumiseks, lõpevad vana juhatuse volitused ja algavad uue volitused sellel kuupäeval.

Osaühingul on osakapital veel eesti kroonides. On kaks võrdset osa, üks osa kuulub mitteresidendile, kellega pole õnnestunud enam kontakti saada. Osaühing tegevust ei alustanud, sooviksime selle kustutada. Kas on võimalik kustutamine lihtsustatud korras? Kuidas peaks toimima?

 Osaühing võib taotleda registripidajalt enda registrist kustutamist, kui osaühing ei ole tegevust alustanud ning seda kinnitavad kõik juhatuse liikmed ja kõik osanikud. Selleks tuleb esitada registripidajale taotlus osaühingu registrist kustutamiseks äriregistriseaduse § 63 alusel koos nimetatud isikute kinnitusega, et tegevust ei ole kunagi alustatud, tehtud ei ole ühtegi kannet, koostatud ühtegi arvet ega laekunud mistahes summasid. Lihtmenetluse raames puudub majandusaasta aruannete ja likvideerimisbilansi esitamise nõue, samuti ei ole vaja määrata ettevõttele likvideerijat. Küll on vajalik saada ühendus teise osanikuga, et ka tema saaks majandustegevuse puudumist kinnitada. Pärast avalduse laekumist teeb Äriregister sellekohase teate Avalikus Teadaandes ning kustutab ettevõtte registrist 3 kuu möödudes.