Tere ! Olen elanud majas abikasaga 15 aastat kus kõik maksud on tänaseni tasunud abikaasa kuid mõned aastad tagasi lahutasime ning nüüd saan kinkelepinguga selle maja omanikuks. Kuidas saan tulevikus maksuhaldurile tõendada, et olen iga jumala päev selles majas elanud kuna ei tasu kinnistu müügist saadud tulumaksu. Sissekirjutus on teises kinnistus. Varasem kinnisvara müük puudub. Kas üheks võimaluseks oleks naabrite allkirjaga tõendatud dokument ? Ette tänade !!

Tulumaksuga maksustatakse kasu, mis saadakse vara võõrandamisel. Kuna kinkelepinguga Teie omandate vara, ei tule tulumaksu tasuda.Kuna elukoha võõrandamine on tulumaksuvaba, siis ei ole tulevikus maksuvabastuse rakendamisel tähtis, kuidas eluruum on omandatud – kas päritud, kingitud, ostetud, tagastatud või ostueesõigusega erastatud. Peale kinnisasja omanikuks saamist tekivad Teil ilmselt ka dokumendid, millega saate kinnisasja kasutamist elukohana kuni selle müümiseni tõendada (Teie nimele väljastatud arved, aadressandmed kohalikus omavalitsuses, töölepingul jne). Maksu- ja Tolliamet on elukoha võõrandamist selgitanud järgmiselt:

Kui inimene võõrandab eluruumi, mida ta kasutas kuni võõrandamiseni oma elukohana, siis võõrandamisest saadud kasu on maksuvaba ja tulumaksuga ei maksustata.

Tulumaksuseadus ei piiritle, mitu päeva aastas peab eluruumi kasutama, et seda saaks nimetada elukohaks. Inimesel võib olla samaaegselt kasutuses kaks või enam elukohta.   Riigikohtu suuniste kohaselt on maksuvabastuse rakendamisel määrav isiku tegelik elukoht. Tegeliku elukoha kindlakstegemine on iga maksuvabastuse juhtumi puhul seega fakti tõestamise küsimus. Naabrite kirjalikud selgitused võivad olla üheks tõendiks kui dokumentaalsed tõendid osutuvad ebapiisavateks.

Küsimus seoses tulude deklareerimisega. Kas on võimalik töölkäimis kulu maha arvata aasta tulust? Täpsemalt igakuised kütuse ostuarved(lepinguline klient). Kuna see on ju minule igakuine kulu ja ilma selleta ei saaks tulu teenida. Kuidas sellist asja vormistada, kui üldse saab?

Kui Te töötate töölepingu alusel füüsilise isikuna, ei ole võimalik kulusid tuludest enne maksustamist maha arvata. Selline õigus on vaid juhul, kui osutatakse teenust FIE-na või teenust osutaval ettevõttel,

Tere! Ehitasime omavalitsuse poolt kinnitatud projekti alusel garaažikooperatiivile eraldatud maa-alale garaaži 1985-1986. aastal. Hiljem nimetati vastavalt uutele seadustele kooperatiiv ümber korteriühistuks. Garaaži pidi iga ühistu liige ise oma jõududega ja vahenditega ehitama - kivid, paneelid jm ehituseks vajaliku ostsime ja ehituslikud tööd tegime ise või tellisime. Kooperatiivi kaudu käis vaid elektri tasumine. Maamaksu maksis iga liige ise. Jooksvalt oleme kasutuse ajal teinud vajalikke parendustöid. Ehituseks ja hoolduseks tehtud kuludokumente kahjuks enam alles ei ole. Kasutasime garaaži igapäevaselt kuni 2024. aastal otsustasime selle müüa. Siit ka küsimus - kas on võimalik müügitulu deklareerimisel müügihinnast maha arvestada omal ajal garaaži ehitamiseks tehtud kulud, kasutades mingeid proportsioone ja hinnanguid võrdluses tänapäevaga.

Hooneühistu liikmelisuse (sh garaažide) võõrandamisest saadud kasule ei näe tulumaksuseadus ette maksuvabastusi. Nagu ka muude kinnisvaratehingute puhul, maksustatakse liikmesuse võõrandamisel vaid kasu, s.o on müügihinna ja soetamismaksumuse vahe. Soetamismaksumusena läheb arvesse ka endise garaažikooperatiivi liikme poolt osaluse omandamise ja garaažiboksi ehitamise eest tegelikult makstud raha. Valem maksustatava kasu leidmiseks on järgnev: müügihind – soetusmaksumus – müügiga otseselt seotud kulud = tulumaksuga maksustatav kasu

Naaber on 80-aastane, ammu juba pensionil. Minu teada pole ta tuludeklaratsiooni seni esitanud, sest pension mahtus kenasti maksuvaba tulu hulka. Praegu saab pensioni ca 750 eurot kuus. Üle-eelmisel aastal avas ta tähtajalise hoiuse, mis lõppes 2024. aasta suvel. Saadud intress oli 500 eurot, milles arvati maha tulumaks 100 eurot. Minu arusaamise järgi peaks ta tulumaksu veidi tagasi saama (60-70 euro kandis). Naaber väidab, et "küll nad maksavad tagasi". Mina aga vaidlen temaga, et kui "sa ei deklaratsiooni ei esita ega kinnita, siis ei maksta sulle midagi tagasi." Kummal on õigus, minul või naabril? Mulle tundub, et mul, aga oleks hea saada kinnitust, et naabrile see tuludeklaratsioon nina ette suruda. Kinnitagu ära!

Tuludeklaratsiooni ei pea esitama isikud, kelle tulult on tulumaks kinni peetud ja kelle tulu ei ületa üldist maksuvaba tulu 7848 eurot või vanaduspensionieas inimeste puhul 9312 eurot aastas. Olukorras, kus tulumaks on küll kinni peetud, ent on põhjust arvata, et kinni on peetud rohkem tulumaksu, kui tasuda tulnuks, tuleb esitada tuludeklaratsioon. Ilma deklaratsiooni esitamata enammakstud tulumaksu ei tagastata.

Tere, Isa müüs metsa raieõigust. Metsa raieõiguse müügist lubab Maksu ja tolliamet 20.000.- nelja aasta peale ajatada maksuvaba tulu (5000.- aastas) omaniku kohta ja tegemist on ühisvaraga. Kuna raie summa on 44.000.- ja pärandiks saadud mets on vallasvara mitte ühisvara siis ei saa mu ema deklareerida teist poolt maksuvaba tuluks. Siis peab isa tulumaksu maksama 24.000.- euro pealt. Kas on võimalus peale raieõiguse lepingu allkirjastamist emal võtta tulumaksu vabastust (5000.- aastas) nelja aasta peale 20.000.- ja tulumaksu maksta hoopis 4000.- euro pealt?

Tere

Täname pöördumast! 

Kuna tulunaksu tasumise kohustuse puhul on see isik, kellele tuleb tulumaks tasuda riik, siis tulumaksu ajatamist on Teil vaja kokku leppida Tolli- ja Maksuametiga

Lugupidamisega

Tere , siuke situatsioon . Mu emale ja tema õele jäeti korteri päranduseks . Ema suri ãra , pärand läks üle mulle ja mu vennale ja ema õele . Me oleme kaasomanikud . Ema õde tahab osta ära meie osakuid . Korter maksab ~80 000 . Me oleme nõus müüma enda osakuid 25 000 eest . Kas makse peab maksma ka sellepealt ?

Pärandina saadud korteri müügilt, ka juhul kui ollakse kaasomanikud ja müüakse vaid osa korterist, tuleb maksta tulumaks kui korterit ei kasutatud kuni müümiseni oma elukohana. Seega:

• Kui inimene saab päranduseks korteri või elumaja ning otsustab selle kohe võõrandada (müüa või vahetada), siis maksustatakse saadud kasu tulumaksuga. 
• Kui inimene kasutab päritud korterit enda alalise ja peamise elukohana, siis saab ta kinnisvara võõrandamisel kasutada maksuvabastust.

Oleme viimase aasta jooksul elukaaslasega ühisomandis olevast korterist elupinnanana välja üürinud ühte tuba. Soovime üüritulu deklareerida. Üüritulu on laekunud minu kontole ning ka üürileping on minu nimel. Kas sellegipoolest on võimalik, et nimetatud tulu deklareerib üksnes minu elukaaslane (ja mitte mina), kelle pangakontol see sissetulek ei kajastu? Kas selleks on tarvis esitada mingeid lisadokumente? Kas on võimalik ka see, et poole tulust deklareerib tema, poole mina?

Kui kaasomandist on üksmeeles antud tasu eest kasutada mingi osa, on kummalgi kaasomanikul õigus osale üüritulust vastavalt nende kaasomandi mõttelise osa suurusele. Kui kummalegi kuulub 1/2 mõttelist osa, on õigus ka üüritulu jagamisele pooleks. Tulu peab deklareerima see, kes tulu sai. Seega deklareeritakse üüritulu samuti mõlema kaasomaniku poolt.

Tere, küsimuse taga olev lugu järgmine: oleme abikaasaga müünud 2024a. maja mille me kasutasime põhielukohana (linnast väljas) ning elame praegu minu korteris, mille olen pärandina saanud peale ema surma. Oleme nüüd ostnud uut elamist ning plaanime korterit müüa et uut elamist renoveerida. Küsimus oleks, et kas me peame korteri müügi pealt maksma ka tulumaksu? Eeldan, et jah, kuna selle müük juhtub 24 kuu jooksul peale maja müüki, kuid kas antud juhul on mingid eritingimused pärandina saanud korteri puhul? Ja mille pealt antud juhul, arvestades et korter on pärandina saadud, arvestatakse tulumaks? Üldjuhul, kui ma ei eksi, arvestatakse tulumaks müügihinna ning ostuhinna vahelt saadud tulu pealt. Tänan ette!

Olete mõistnud õigesti, et elukoha maksuvabastust Te antud juhul kasutada ei saa. Ka ei ole kirjelduse kohaselt alust ka muuks maksuvabastuseks või soodustuseks. Seega tuleb tasuda korteri müügil saadavalt kasult tulumaks. Vara müümise on saadavaks kasuks  vara müügihinna ja soetusmaksumuse vahe, millest on maha arvatud vara müügiga otseselt seotud kulud

Vara soetusmaksumus on:

• vara omandamiseks (soetamiseks) tehtud kulu (näiteks ostuhind. pärimise korral puudub kuna on tasuta käsutus) 
• vara parendamiseks (näiteks elamu rekonstrueerimiseks) ja täiendamiseks (näiteks remondi või sisseehitatud mööbli eest) tehtud kulud 
• vara soetamisel makstud vahendustasud ja lõivud (näiteks  tasutud notaritasu, riigilõiv jms lepingus kajastatud ja lepinguga seotud tasu)

Pärandina saadud vara soetamismaksumuseks, mille võib maksustatavast kasust maha arvata, on üksnes pärija tehtud kulud. Pärandaja tehtud kulusid maha arvata ei saa (TuMS § 38 lg 1¹) 

Vara võõrandamisega otseselt seotud kulud on:

• kulud, mida tegemata ei saa vara võõrandamise tehingut sooritada (näiteks müüja poolt tasutud notaritasu, riigilõiv vms lepingu sõlmimisega makstud tasu)
• kulud, mis on tehtud tehingu edukama sooritamise huvides (näiteks maakleritasu, vara hindamise tasu)

Tere. Olen 2024 aasta jooksul aidanud rahaliselt last ja tema abikaasat kodu hankimisel summas ca.15000€. Tegemist on pigem laenuga. Hetkel kehtib suuline kokkulepe,et nad maksavad tagasi niipalju kui saavad,siis kui saavad. Rahad on liikunud arvelt-arvele, arusaadavate ja konkreetsete selgitustega. Kas antud olukorras on kohustus kellelgi tulumaksu deklaratsioonis midagi deklareerida? Et oleks Maksuameti ees kõik juriidilisekt korrektne, kas peaks tegema kirjaliku ,eraisikute vahelise laenulepingu? Ette tänades vastuse eest.

Tulumaksuga maksustatakse füüsilise isiku tulu. Kui laenu antakse pereliikmele intressita, ei saa keegi selliselt raha laekumiselt tulu ja tulumaksukohustust ei teki. Kui aga laenatud summalt tasutakse ka intressi, on intress laenuandja tulu, mis tuleb deklareerida ja millelt tuleb tasuda tulumaks.

Olen ostnud korteri ja seda renoveerinud, tõenäoliselt enam kui 10% eest soetusmaksumusest. Olen seal elanud ca. 3 kuud. Asjaolude sunnil kaalun korteri müüki. Kinnisvara ei ole viimase 2 aasta jooksul müünud. Kui kaua pean seal elama, et tulumaksuseaduse ja käibemaksuseaduse mõistes käsitletaks korterit "kasutatud kinnisvarana", et ei peaks müügihinnale lisama käibemaksu?

Tõenäoliselt olete küsimust esitades ekslikult maininud käibemaksu ja tegelikult tunnete huvi tulumaksuga maksustamise kohta. Kui inimene võõrandab eluruumi, mida ta kasutas kuni võõrandamiseni oma elukohana, siis võõrandamisest saadud kasu on maksuvaba ja tulumaksuga ei maksustata. Seadusandja ei ole näinud ette kui kaua peab eluruumi elukohana kasutama vaid oluline on, et seda kasutatakse elukohana võõrandamisele vahetult eelneval ajal ja kuni võõrandamiseni.

Tulumaksuseadus ei piiritle, mitu päeva aastas peab eluruumi kasutama, et seda saaks nimetada elukohaks. Inimesel võib olla samaaegselt kasutuses kaks või enam elukohta.   Riigikohtu suuniste kohaselt on maksuvabastuse rakendamisel määrav isiku tegelik elukoht. Tegeliku elukoha kindlaks tegemine on iga maksuvabastuse juhtumi puhul seega fakti tõestamise küsimus. 

Maksuvabastust saab rakendada aga vaid ühele müügitehingule kahe aasta jooksul. Tehingute vahelist kahte aastat loetakse müügitehingu kinnistusraamatusse kandmise kuupäevale järgnevast päevast alates.