Kas lasteaia töötajal on õigus mind kui minu alaealist last filmida ja pildistada kui ma ei ole andnud selleks loa ? Kas lasteaia töötajatel on õigus seda filmitud asja edastada näiteks politseisse ja nii edasi

Kas lasteaiatöötajal on õigus last ja tema vanemat pildistada, sõltub pildistamise eesmärgist ja jäädvustatud olukorrast. Kuna viitate, et jäädvustusi võidakse edastada politseile, võib lasteaia töötaja tegevus olla õiguspärane ja isegi vajalik.

Igal inimesel on kohustus abivajavast lapsest teatada vastavalt lastekaitseseaduse § 27. Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111.

Samuti on ka kohustus teatada hädaohust olevast lapsest. Hädaohust olevast lapsest tuleb viivitamatult teatada hädaabinumbril 112. 

Mõlemal juhul võib teataja lapse abivajadusega seotud isikuandmeid edastada kohalikule omavalitsuse, lasteabitelefonis Sotsiaalkindlustusametile või politseile ilma lapse ja/või tema seadusliku esindaja teadmise ja nõusolekuta. Nendel asutustel on seadusjärgne õigus töödelda lapsega seotud isikuandmeid ning kaitsta abivajava lapse õigusi. Teataja andmed ja teatamise fakt jäävad salastatuks kui ei ole tegemist süüteomenetlusega.

Emal on kolm last.Peagi saabub ema juubel.Noorim on psühhikahaige,keskmine erak,vanim edukas.Korraldajaks vanim,kes ei soovi ei erakut ega phaiget sellele peole,kuna nad terved tema perele häbi.Ema sünnipäev ilma kahe lapseta.Lisaks esitatakse nõudeid riietuse,käitumise ,phaige ravi osaks.Kui seaduslikud sellised nõudmised on ?Mida on võimalik selles olukorras parandada ?

Selles olukorras tuleks parandada kogu seltskonna omavahelisi suhteid. Kas see on võimalik, ei saa kahjuks vastaja hinnata. Ka ühegi seadusega seda kahjuks parandada ei saa ja kirjeldatud nõudmised ei ole seadusandja poolt reguleeritud.

Võib olla ei peakski püüdma kirjeldatud olukorras  seadusest abi otsida, et oma seisukohti viimse veretilgani võideldes kasvõi kohtus kaitsta. Siin on ehk vajalik omavahel inimlikult jutud selgeks rääkida ja kõigil pooltel mõelda mida, miks ja kelle jaoks korraldatakse. Kui juubelipidu on ema jaoks, siis kas ei peaks tema otsustama kes sinna tulevad? Kas ei peaks lapsed mõtlema, kuidas tunneb ema end sellises olukorras ja kas tal on sellest peost rõõmu või pigem südamevalu? Mida igaüks lastest saaks ise ära teha, et ema pidu teeks talle tõesti rõõmu? Leides vastused neile küsimustele peaks olema leitud lahendus ka olukorrale.

Tere, sooviksin nõu kuidas toimida seoses 7 a lapsega, isa pole last toetanud, ja kuidas oleks parim ,et suhtkuskord,mida teha, toimida

Vanematel on lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused, sealhulgas kohustus anda lapsele kohast ülalpidamist. Kui üks vanematest seda ei tee, on lapsel õigus esitada kohtusse hagiavaldus elatise välja mõistmiseks. Menetluses on nõude esitajaks (hagejaks) laps ja temaga koos elav vanem on lapse seaduslikuks esindajaks.

Suhtluskorra osas kohtusse pöördumisele võiks eelneda püüe jõuda kohtuvälisele kokkuleppele. Kui kokkulepet omavahel ei saavutata, soovitan pöörduda Sotsiaalkindlustusameti osutatavale perenõustamise teenusele, kus vastava väljaõppe saanud perelepitaja aitab vanematel mõista, kuidas on mõistlik lapse huvides ja heaolu silmas pidades käituda. Kui menetluse käigus saavutatakse kokkulepe, vormistatakse see vanemluskokkuleppena, millel on sarnane jõud kohtulahendiga. Kui kokkulepet ei saavutata, tunnistatakse lepitus ebaõnnestunuks ja on võimalik pöörduda ka lapsega suhtlemise küsimuste reguleerimiseks kohtusse.

Kas mul on natukegi lootust saada 5 aastane poiss enda juurde kui mul on pakkuda lapsele majas oma tuba ta käib tihti meil siiani kui laps utles emale et tahab minujuurde kolida ja nuud moeldi peresisene vale välja mida laps rääkis

Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine. Lapsega koos elav vanem on üldjuhul kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Üksnes juhul, kui lahus elava vanemaga suhtlemine ei oleks lapse huvides, sh avaldaks lapsele kahjulikku mõju, võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda. Seda, kas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise takistamine on lapse huvides põhjendatud, saab kohus hinnata vanema ja lapse suhtlemise korda määrates.

Lõppes vabaabielu. Mees lahkus, ostis omale uue maja. Ütles, et mina lastega võin edasi elada meie vanas kodus. See kinnisvara kuulub talle. Ma tahaksin teha remonti, see aga tundub mulle võõra kinnisvara väärtuse tõstmisena. Mis võimalusi on, et mul oleks kindlustunne siin edasi elada ja ka sellesse varasse investeerida? Kodu äraostmine tundub mulle n.ö liigse lahkusena: maksta peale, et teine minema kõndis.

Erinevalt abielust ei teki vabaabielus ühisvara ja kooselu ajal soetatud vara kuulub sellele poolele, kes on selle soetanud ja kelle nimele on see registreeritud. Oluline ei ole seejuures kes ja mis põhjusel lahkus. Seega Te elategi praegu võõras majas vaatamata sellele, et see kunagi teie ühine kodu oli. Ainsa kindlustunde võib Teile anda kinnisasja osaline või täielik Teile kinkimine (kui asjas tähtsust omavate asjaolude tõttu on see õiglane), et ka Teist saaks kinnistusraamatau järgi selle omanik. 

Tere. Mul on eksmehega 2 last. Üks on 10 ja teine 8. Koos elasime 18 aastat. Selle aasta alguses kolisin ära. Lahkusin tühjade kätega, et saaksin lihtsalt ära ja uut elu alustada. Kolisin üürikorterisse. Minu sissetulek 3x väiksem kui eksmehe oma. Mehel 2 korterit. Laen ja korterid tema nimel. Ei nõudnud mitte midagi, sest tahtsin rahumeelset lahkuminekut. Seda see siiski pole ja pidevalt terroriseerib mind edasi. Nüüd soovib, et mina maksaksin talle iga kuu osa laste õppemaksust (lapsed käivad erakoolis). Kuni lahkuminekuni maksin ühe lapse kooli mina ja teist tema. Tema ütles, et ma kirjutaksin raamatupidajale ja teeksin ümber, et edaspidi maksab mõlema õppemaksu tema, sest minu eluaseme kulud on suuremad kui temal. Ühe lapse trenni maksab tema ja teise oma mina. Riided jms minu kanda. Elavad kordamööda mõlema juures. Mida peaksin tegema? Kas tal on õigus minult midagi nõuda? Kas minul on õigust pöörduda kohtusse ja nõuda enda panuse väärtustamist nende aastate eest? Aitäh

Küsimusest võib mõista, et ei elatud abielus vaid nn vabaabielus elukaaslastena ja pooltel abikaasade ühisvara ei tekkinud. Sel juhul ei ole ka midagi jagada. Küll võib olla õigus teatud hüvitistele, ent selle soovitan välja selgitada individuaalse õigusnõustamise käigus lähtudes konkreetsetest faktilistest asjaoludest.

Lastel on küsimuse sõnanstusest tulenevalt vahelduv elukoht, see tähendab kummagi vanema juure elatakse võrdne aeg. Üldreegel on, et sellisel juhul kummalgi vanemal elatise rahas tasumise kohustust ei teki, kuna eelduslikult kaetakse kõik laste kulud vahetult ajal, mis lapsed kummagi vanemaga viibivad. Siiski ei ole ainuüksi võrdse ajalise kestvusega viibimine ainumääravaks, vaid kui üks vanematest tasub peamiselt lastega seotud arved, muretseb oma vahenditest riided-jalanõud jms, võib olla võimalik esitada teise vanema vastu nõue kulude jaotamiseks võrdselt. Samuti võib olla võimalik vanemate olulise varandusliku ebavõrdsuse korral kalduda kõrvale põhimõttest, et vanemad annavad ülalpidamist võrdses suuruses ja panna paremas varanduslikus seisus olevale vanemale suurema koormuse laste eest hoolitsemisel. Ka selle küsimuse soovitan enne nõude esitamist individuaalsel õigusnõustamisel juristiga igakülgselt läbi arutada.

Tere Kui 19a.laps on koolist võtnus akadeemilist puhkust ja käib ametlikult tööl täiskohaga. Kas ma pean maksma elatist edasi. Ja arvatavasti ei jätka kooliteed.

Täisealisele lapsele elatise välja mõistmise eelduseks on lapse suutmatus ise endale ülalpidamist teenida mõjuva põhjuse tõttu. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on tavapäraselt õppimine täiskoormusega. Kui laps enam ei õpi ja töötab, peab ta ise enda ülalpidamise eest hoolitsema. Seega puudub tal õigus vanematelt elatist nõuda.

Kui aga elatis on välja mõistetud kohtus, ei saa selle tasumist niisama lihtsalt lõpetada vaid tuleb pöörduda vastava nõudega kohtusse, tuues põhjusena esile muutunud asjaolu, et laps ei õpi enam vaid töötab täiskohaga.

Tere, kui minu poeg on täisealine ( 20a.) ja õpib, kuid võttis vahepeal koolist akadeemilise puhkuse, kas siis akadeemilise puhkuse perioodil on lapse isa kohustatud talle tasuma kohtu poolt määratud alimente ?

Täisealine isik on eelduslikult kohustatud oma toimetuleku eest ise hoolitsema. Seadusandja on loonud võimaluse nõuda elatist kui isik täisealiseks saanuna ei saa mõjuvatel põhjustel endale ise ülalpidamist hankida. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on näiteks täiskoormusega õppimine. Sellisel juhul saab nõuda täisealiseks saanud laps vanematelt elatist, ent mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kui aga laps ei õpi ja puuduvad ka muud mõjuvad põhjused (näiteks tervisest tulenev võimetus endale ülalpidamist teenida), ei ole täidetud elatise nõudmise eeldused ja elatist vanemalt nõuda ei saa.

Tere! Mul küsimus lapse isa vaidlustamise või siis pigem muutmise teemal kuna on teada täpsel kes on lapse bioloogiline isa. Mure on selles, et kui laps sündis, siis olin mina lapse emaga abielus ja nii sagi sinnitunnistusele ka märgitud mind isana kuna bioloogiline isa einolnud nõus teda tunnistama. Nüüd on möödunud ulka aastaid ja laps elab bioloogilise isa juures ja mina sooviks et andmetes oleks ka andmed korrektsed ja bioloogiline isa märgitud sinna. Mida tuleks mul selleks teha. Ettetänades

Kui isana on lapse on lapse sünnitunnistusele märgitud mees, kes ei ole lapse bioloogiline isa, saab neid andmeid muuta vaid isaduse vaidlustamise menetluses kohtus. Siin on aga seadus seadnud ajalised piirangud. Tulenevalt perekonnaseadusest on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel.
Isadust saab vaidlustada kohtus, kuhu saavad avalduse esitada eelnimetatud isikud. Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Seega on kardetavasti Teie puhul tähtaeg möödunud.  Isaduse vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu ja kus on esile toodud ja tõendatud vaidlustamise aluseks olevad asjaolud. Kui DNA analüüs ei ole tehtud, saab paluda kohtul määrata põlvnemise tuvastamiseks kohtuarstlik ekspertiis. Ekspertiisi kulud tasub tavapäraselt enne ekspertiisi määramist kohtu nõudmisel ja kohtu poolt märgitud suuruses selle määramise taotleja.

Tere. Minu ema oli lapsendatud laps. Kas minul on õigus saada arhiividest andmeid oma kasuvanaisa perekonnaseisu kohta? Tänan.

Lapsendamise tulemusel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigused ja kohustused nagu bioloogilises pereski. Seega on Teil Teie ema lapsendanud pese suhtes kõik samad õigused, mis Teil oleks bioloogilise pere liikmena.