Kui ühisomando lõpetamise ja jagamise lepingus on kirjas, et üks osapool on kohustatud pärandatud asjad kinnistult ära viima hiljemalt 01.08.2025. Kui ta seda tähtajaks teinud ei ole, siis kas tähtaja möödudes ei pea teine osapool neid asju enam ära andma? Lepingus on sõnaselgelt kirjas et on kohustatud ära viima antud kuupäevaks.

Kui vallasasjad tuleb lepingu järgselt võõralt kinnisasjalt ära viia kindlaks tähtajaks, siis on vallasasjade omanikul kohustus seda teha kokkulepitud ajaks. Kui ta seda ei tee, võib kinnisasja omanik nõuda kahju hüvitamist. Samas on vallasasjade omanikul õigus oma asju kätte saada ka pärast tähtaja möödumist, kuid ta peab hüvitama kinnisasja omanikule tekitatud kahju.

Soovin nõu, kuidas käituda olukorras, kus naaber on otsustanud kahel korral minu aia tagust ala minuga kontakteerumata hooldada, ehk trimmeriga puruks lasknud põõsaste oksad ning kärpinud ka oksakääridega oksi. Naabrid lõikasid omavoliliselt oksi, mis rippusid minu kinnistult üle aia tänava poole. Kogu tegevus oli nende poolt iseseisvalt planeeritud ja läbi viidud, millest kinnistu omanikule märku ei antud. Esimesel korral viibisime ise samal ajal kodus, kui naabrid aia tagust ala oksakääridega pügasid, seega oli neil võimalik tulla meile ütlema, et midagi häirib. Samuti on neil olemas telefoninumber, kuid seda ei kasutatud kummalgi korral. Tagantjärgi peetud kirjavahetuses kutsuvad naabrid meid kui kinnistu omanikke osalema edaspidi oma haljasala heakorratöödel. On loomulik, et omanik peab hooldama oma aia tagust ala ning see ongi tema kohustus ning kui naabreid midagi häirib, on neil ilmselt kohustus sellest omanikule märku anda, mitte omavoliliselt tegutseda? Eriti, kuna tegemist ei ole omanikuta või hooldamata kinnistuga, vaid kinnistuga, kus omanikud on regulaarselt kättesaadavad. Oleme suhelnud ka teiste naabritega ning kellelgi teisel ei ole meie aiataguse alaga probleeme olnud, k.a ei ole oksad kriimustanud autot ega tekitanud muid probleeme, mida naabrid välja toovad. Tegemist on kahetsusväärse juhtumiga, kus tekib tunne, et keegi on minu kinnistule omavoliliselt sisse tunginud ilma, et oleksin selle eest kuidagi kaitstud. Kahjuks omanikule ei antud isegi võimalust haljasala ise hooldada. Palun teilt kirjalikult infot, kas selline tegevus on naabrite poolt juriidiliselt korrektne ning kui ei, milline seadus seda reguleerib.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 149 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud. Kinnisasja kasutamisega on eelkõige tegemist siis, kui juurte, okste või viljade tõttu on takistatud või raskendatud kinnistu majandamine, näiteks kui oksad varjavad valgust või juurte tõttu ei ole võimalik rajada peenraid. Kahjustumine võib aga tuleneda ka sellest, et kinnistu omanik muudab kinnistu kasutust ning juured või oksad takistavad uue kasutusviisi elluviimist. AÕS § 149 lg 1 eeldab enne naabri puude ja põõsaste kallale minemist naabrile tähtaja andmist, mille jooksul peab naaber ise kahjulikud mõjutused eemaldama.

Okste eemaldamiseks tehtud kulutused võib olla võimalik puu omanikult kahjuhüvitisena välja nõuda.

Tere, küsimus puudutab maja omanikku ja kaasomanikke.Pärisin emalt enamuse majast testamendiga, kus oli ka kirjas, et minu õel on majas kasutamisõigus, peale õe surma läks pärimisega see osa 1/6 dik edasi tema mehele ja lastele.Minul on majast enamus. Kas kasutamisõigus laieneb nüüd edasi ka pärijatele, kas kas on vahest kas kasutamis- või elamisõigus? Kui kaasomanikudei panusta majja mitte ühtegi senti, ei tee mitte midagi ja üks pärijatest lihtsalt elab ühiskasutataval pinnal, millised on minu õigused ja mida teha, et saada neilt kogu maja kätte? Olen teinud ka ettepaneku osa väljaostmiseks, kuid nüüd juba üle aasta möödas ja üks kaasomanik lihtsalt elab majas ilma midagi panustamata. Maja on vana ja vajab kapitaalremonti, aga kui ta seal ees elab ei ole seda võimalik teha. Millised on väljavaated või seaduslikud õigused , et ta kiiresti pinna vabastaks.

Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa (AÕS § 227 lg 1) kuni oma surmani. Isik, kellel on see õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks (AÕS § 227 lg 2). Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks neist isikuist, kui kasutusõiguse tekkimise alusega ei ole sätestatud teisiti (AÕS § 227 lg 3). Kui kasutusõigus on antud elamu osale, võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks kasutamiseks määratud ruume, sisustust ja seadmeid (AÕS § 227 lg 4).

Kaasomandi lõpetamiseks tuleks teha esmalt ettepanek kaasomanikule endale näidates täpselt ära kaasomandi lõpetamise viisi, näiteks omand antakse kogu kinnisasja suhtes Teile ja teisele kaasomanikule hüvitatakse omandi kaotus rahas konkreetse summana. Ettepaneku soovitan teha viisil, et oleks võimalik selle tegemist ja sisu hiljem vajadusel tõestada. Kui kokkulepet ei saavutata, saate sama nõude esitada kohtu kaudu.

Tere.Kohe saab elukaaslasega elatud 43a.Meil on seitse last,kõik oma elu peal ja läheb hästi.Meil on kooselu ajal soetatud maja Jõgeval.Kahjuks olen jõudnud dinna punkti,kus kooselu enam ei õnnestu.Mul on soov ära kolida.Maja ostes lasksin selle vormistada naise nimele.Kuigi see on minu raha eest ostetud ja naise nimel ei tähenda see,et see on tema oma.Arusasdavalt ühiselu ajal soetatud vara kuulub mõlemale,vaatamata,kes maksis.Eks nii?Küsimus: kui ma tahan minna,kas mul on mingi õigus näiteks sundmüüa maja ja rahad pooleks?Maja hind võiks olla u.80000€Kummalgi pole aga võimalust seda välja osta.Mida ma peaksin tegema.Kallis,ilus kodu,aga kui ei ole enam armastust,austust,empaatiat,mis on asendunud põlguse ja vihaga ei näe ma muud võimalust,kui endale uus kodu otsida.Kui oskate nõu anda,oleksn tänulik.Olen 69 ja tervis logiseb.

Erinevalt abielust ei teki vabaabielus elavatel elukaaslastel ühisvara. Küll aga võib olla võimalik suurema väärtusega ühiselt soetatud esemete jagamiseks kohaldada seltsinguvara jagamise sätteid kui ese on soetatud ühistes huvides ja mõlemad on teinud sellele võrreldava suurusega rahalisi kulutusi. Kas see on nii ka Teie olukorras, soovitan arutada läbi individuaalsel õigusnõustamisel.

Pöördun Teie poole seoses pärandvara jagamise ja kinnisvara võõrandamise protsessiga. Minu vanaema pärib 50% T N pärandist, mille hulka kuulub kinnistu.  Vastavalt kohtuotsusele tsiviilasjas nr on kinnistu kantud 11 isiku ühisomandisse ning enamik neist on andnud nõusoleku kinnisasja müügiks oksjoni teel, et lõpetada ühisomand ja jagada raha mõtteliste osade proportsioonis. Kohtutäitur on valmis alustada müügiprotsessiga, kuid ilmnes takistus – kinnistul lasub kohtulik hüpoteek tsiviilasjas summas 9000 € SK kasuks. SK keeldub kohtutäiturile kinnitamast, kas nõue on osaliselt või täielikult tasutud. Hüpoteegi olemasolu võib potentsiaalseid ostjaid oluliselt heidutada ning juriidiliselt ja praktiliselt oleks mõistlik kinnisasi müüa puhtana. Soovisime hüpoteegi enne müüki kustutada, ent kuna omanikke on 11 ja iga juriidiline toiming võtab arvestatavalt aega, palume Teilt nõu: Kas on võimalik ja mõistlik taotleda hüpoteegi kustutamist kohtu kaudu või muul viisil, kui võlausaldaja  ei tee koostööd? Soovime leida kõige kiirem ja turvalisem viis selle protsessi lõpule viimiseks. 

Kohtulik hüpoteek ei kehti ilma nõudeta, mida see tagab. Kui nõue on rahuldatud ja lõppenud, saab nõuda, et kohus kohustaks hüpoteegipidajat hüpoteegi kustutamiseks nõusolekut andma ja asendaks nõusoleku jõustunud kohtulahendiga. Menetluses saab hüpoteegipidaja esitada oma vastuväited. Kuna pärandvara hulka kuulub nii pärandaja vara kui kohustused, tuleb pärijatel, juhul kui nõue on veel rahuldamata, tasuda pärandaja kohustused.

Tere, mure selline, et naaber tahtis oma elektrivärki "ametlikuks teha". Senimaani kasutas ta teise alajaama elektrit. Miskipärast tahavad elektritöö tegijad nüüd nö "minu" alajaamast talle elektrit tuua, väites, et teise alajaama jõudlus jääb väikseks ja läheb hirmus kalliks ja mis kõike veel. Ja seetõttu, kuna olen liini lõpp, siis nad tahavad minu postist seda edasi vedada. Nüüd on olukord selline, kus mulle laekus kiri: Annan teada, XX AS alustab tööd (kaevetööd, maakaabli ja liitumiskilbi paigaldus) ajavahemikul 09.05.2025 kuni 15.05.2025. Eelnevalt oli mingi teine alltöövõtja, kes tahtis seda tööd teha. Ja too kord, kui küsiti meie käest luba, et seda tööd ette võtta, siis me keeldusime ( kuna tegelikkuses on ju tal vool olemas, arvesti vahel ja korras). Lõpuks siis see alltöövõtja juba ähvardas sundvalduse seadmisega ja mis kõike veel. Tegime järelpärimised nii valda kui elektrilevile aga senimaani pole saanud vastust, miks peaks just temal olema vool kahest alajaamast korraga. Vald küll vastas, aga ütles nii, et neid ei huvita ja on nii nagu elektrilevi ütleb. Sellest tulenevalt nüüd nad saadavad sõnumi, et enam vähem ülehomme hakkame kaevama, kuid maavaldajana ei ole ma sellega nõustunud. Samas ei ole laekunud ühtegi dokumenti, kus oleks öeldud, et antud olukorras peab maavaldaja lubama neil kaevata. Ja kas üleüldse ei peaks käima see asi läbi notari, et lisada kinnistusraamatusse maakaabli talumise kohustus? Ja kas neil on õigust lüüa kopp maase, kuigi läbirääkimised ei ole lõpetatud? Aitäh Teile

Võõral maal kaevamiseks ja sinna mistahes ehitise või paigaldise rajamiseks on vajalik maaomaniku luba. Kui Teie maaomanikuna ei ole nõusolekut andnud ei tohi Teie maal mistahes töid teha.