Siit leiad kinnisvara omamist, valdamist, koormamist ja võõrandamist puudutava teabe ning saad ka juhiseid, kuidas oma õigusi erinevates olukordades kaitsta. Ühtlasi leiad siit teavet ruumilise planeerimise, korteriühistu teemadel ning ehituse ja lammutamisega seonduva kohta. Täpsemalt saad vaadata Asjaõigusseadusest, planeerimisseadusest, ehitusseadustikust, korteriomandi- ja korteriühistu seadusest. Praktilist teavet kinnisvara ja kinnisvaratehingute kohta leiad ka Riigiportaalist ja Notarite Koja veebilehelt. Planeerimisalased küsimused ja selgitused leiad veebilehelt planeerimine.ee. Ehitamisega seotud dokumente saab esitada ja menetleda Ehitisregistrist.

Lärm naabruskonnas

Lärm naabruskonnas

Kinnisvara ja asjaõigus

Suvila lähedal toimub puhkekeskuses igaaastane noortelaager ja muud üritused. Koht asub looduskaunis kohas. Lähedal ka looduskaitse ala. Suvel on peeaegu iga päev, vahel päevad läbi vali muusika, mis kostab isegi meie aia kaugemasse nurka. Bass ja ka vahel muusika isegi tuppa. Meie lähme sinna suvel puhkama, aga kõrval on tümps ja karjumine. Algab hommikul ja kestab kuni öörahu tulekuni. Laagriga on ühendust võetud. Seletavad, et öörahu tulekuni võib. Samas tekitab pidev, ja vahel juhuslik, taustatümps ja karjumine peavalu, stressi, väsimust, ei saa korralikult välja puhata ega õues toimetada ilma hirmuta, et kohe hakkab müra jälle pihta. Toas on bassi tunda ja ajab pea valutama. Mida sellises olukorras teha? Kui omavalitsusel on näiteks enda huvid mängus ja annavad loa? Me ei ole müramõõtmisi teinud, aga kui näiteks need peaksid meie maal normivahemikku jääma, hoolimata sellest, et muusika on vali? Kas kõrvalasuv puhkekeskus võib niimoodi naabreid häirida? Kuna koht asub linnast kaugemal on raske ka politseid kutsuda ja ma ei ole kindel, kas nad tuleksid sinna kohale. Mida teha?

Üldreeglina peab kinnisasja omanik taluma naabruskinnistult tulenevaid mõjutusi nagu suitsu, auru, halva lõhna, soojuse, müra, põrutuste jms levimist (asjaõigusseaduse §143).Taluma ei pea sellist mõjutust, mis hakkab oluliselt kahjustama tema kinnisasja kasutamist. Olulisuse hindamine sõltub igal üksikjuhul asjaoludest. Oluline omaniku huvide kahjustamine võib seisneda selles, et ta ei saa täisväärtuslikult oma omandit nautida ja naabrilt tulenev segav mõjutus on püsiv või sage. Selliseks mõjutuseks võib olla sage ja lärmakas pidutsemine, valju muusika mängimine, öörahu rikkumine, muru niitmine ebasobival ajal, haukuvad koerad, lapsi ohustavad mesilased jne. 

Omanik peaks siis naabrile esitama soovitatavalt kirjaliku nõude häirimise lõpetamiseks ja hoiatama, et rikkumise jätkumisel pöördub ta kohtusse. Kohtuotsust täidab siis juba täitur oma sunnivahenditega.

Taluma ei pea ka mõjutust, kui see on vastuolus keskkonnakaitse või muu avaliku normi või standardiga (näiteks müratasemed). Selliste normide ületamisel saab pöörduda pädeva riigiasutuse poole märgukirjaga.

Vastatud:
22.08.2025

Isiklik kasutusõigus testamendis

Isiklik kasutusõigus testamendis

Kinnisvara ja asjaõigus

Sain päranduseks maja, mida soovin müüa, kuid testamendis oli kriteerium, et isik võib märke tegemisel sees elada kuni surmani. Kust ma saaksin infot, kas vajalik märge on tehtud või kelle poole ma peaksin murega pöörduma?

Teie küsimusest võib mõista, et testamendiga olite maja pärijaks Teie ent samas oli antud kellelegi isiklik kasutusõigus majale. Sel juhul tuli pärandit vastu võttes sõlmida kasutusõiguse omajaga isikliku kasutusõiguse leping. Kui see on tegemata, on testaatori tahet rikutud.

Kas isiklik kasutusõigus on seatud, saate kontrollida, kui logite sisse ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga identifitseerides e-kinnistusraamatusse, valite avanenud lehelt Minuga seotud kinnistud, klikite avanenud lehel kinnistu nimele ja vaatate avanevalt registrikaardilt III jaost Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused isikliku kasutusõiguse kohta. Kui III jaos midagi ei ole, ei ole ka kasutusõigust seatud.

Vastatud:
21.08.2025

Korteriühistu juhtimine

Korteriühistu juhtimine

1. Üldkoosolek

  • Kõrgeim otsustuskogu: üldkoosolek on korteriühistu kõrgeim otsustuskogu, kus osalevad kõik liikmed. Koosolekul arutatakse ja otsustatakse ühistu olulised küsimused, nagu eelarve kinnitamine, juhatuse valimine ja remonditööd.
  • Kvoorum ja hääletamine: otsuste tegemiseks peab koosolekul olema piisav kvoorum (tavaliselt üle poole liikmetest) ja otsused võetakse vastu häälteenamusega.

2. Juhatus

Kontrollitud:

Valdus

Valdus

Valdus on mõiste, mis kirjeldab isiku faktilist võimu asja üle. See tähendab, et isik kasutab asja nii, nagu see kuuluks talle. Eestis reguleerib valdusküsimusi asjaõigusseadus. Valdus võib olla seotud nii vallas- kui ka kinnisasjadega, ja see mängib olulist rolli mitmesugustes õiguslikes suhetes, sealhulgas omandis, üürimises ja pärimises.

Valduse liigid

Valdusel on mitmeid liike, millest peamised on otsene ja kaudne valdus:

Kontrollitud:

Ostueesõigus

Ostueesõigus

Ostueesõigus on õiguslik mehhanism, mis annab teatud isikule õiguse osta kinnisasi (või muu vara) enne teisi võimalikke ostjaid samadel tingimustel. Eestis reguleerib ostueesõigust asjaõigusseadus. See õigus aitab kaitsta teatud isikute või asutuste huve ja tagab neile võimaluse säilitada või omandada vara, millele neil on eriline huvi.

Ostueesõiguse olemus ja liigid

Ostueesõigus võib olla seadusjärgne või lepinguline:

Kontrollitud:

Korteriühistu moodustamine

Korteriühistu moodustamine

 

  • Alates 2018. aastast moodustatakse korteriühistu automaatselt, kui kinnistul on kaks või enam korteriomandit. Automaatne moostustamine lihtsustab ühistu moodustamise protsessi ja tagab, et kõik korteriomanikud on automaatselt ühistu liikmed.
  •  Korteriühistu õigusvõime tekib korteriomandite registriosade avamisega ja lõpeb korteriomandite registriosade sulgemisega kinnistusraamatus.
  • Korteriühistul võib olla põhikiri, mis kantakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 

 

 

Kontrollitud: