Rahvusvaheline lastekaitse
Rahvusvaheline lastekaitse
Kui välisriigis elava Eesti kodanikust lapse kohta on kohalik lastekaitse- või sotsiaalasutus tundnud huvi ja vanematel on küsimusi toimuva kohta, tuleb esmajoones selgituste saamiseks pöörduda kohaliku lastekaitse- või sotsiaalasutuse poole. Riigiti võivad laste kohtlemise reeglid ning kultuurilised arusaamad vägagi erineda, mistõttu on oluline mõista, mis on lastekaitse- või sotsiaalametniku tähelepanu konkreetseks põhjuseks. Sellele järgnevalt on võimalik asuda otsima lahendusi. Tuleb arvestada, et kui laps või vanem(ad) on varasemalt elanud Eestis, on välisriigi asutusel õigus pöörduda pere kohta taustainfo saamiseks Eesti Sotsiaalkindlustusameti või pere endise elukohajärgse omavalitsuse poole Eestis. Sotsiaalkindlustusamet ja pere endine elukohajärgne omavalitsus Eestis teevad koostööd välisriiki info vahendamisel.
Juhul, kui laps eraldatakse perest (suunatakse ajutiselt turvakodusse või kasuperre), tuleb vanematel oma ja lapse õigustest ülevaate saamiseks pöörduda elukohariigi lastekaitse- või sotsiaalasutuse poole või sõltuvalt menetluse iseloomust, määratakse vanematele elukohariigis riigipoolne kaitsja. Väga paljudes riikides on olemas nõustamiskeskused või tasuta telefoniliinid, kust saab lähemat teavet selles välisriigis kehtivate seaduste ja rakendatava praktika kohta. Nõustamiskeskuste ja muude võimaluste kohta info saamiseks võib pöörduda ka välisriigis oleva Eesti saatkonna poole, kontaktid leiab Reisi Targalt veebilehelt.
Juhul, kui lapsel on mitmikkodakondsus, siis tuleb arvestada, et lapse elukohariik käsitleb last eelkõige oma kodanikuna kui lapse kodakondsusjärgne ja elukohariik langevad kokku (näit. Eesti-Rootsi kodakondsusega laps elab Rootsis, siis Rootsi jaoks on ennekõike tegemist Rootsi kodanikuga). Eesti saatkonnal välisriigis on sellisel juhul sekkumisvõimalused oluliselt piiratumad, kui seda olnuks ainult Eesti kodanikust lapse puhul. Lisaks tuleb arvestada, et välisriigis elav pere, sõltumata oma kodakondsusest, peab järgima asukohariigi seaduseid ning ei saa põhjendada reeglite rikkumist sellega, et ollakse teise riigi kodanikud (s.o kohalikud seadused neile ei kehti või nad neid ei tunne). Samuti pole võimalik seaduste eiramist põhjendada väitega, et Eesti arusaamised ja tavad lastekasvatamisest on teistsugused ning nende kohaselt rikkumisi pole toimunud.
Kasulikke viiteid:
Soome lastekaitsesüsteemi tutvustus, lastega peredele pakutavate teenuste kirjeldus ja muu oluline teave eesti keeles - https://www.lastensuojelu.info/et/
Rahvusvahelise juhtumi puhul on tegemist olukorraga, kus abivajav laps või üks lapsevanem on pärit, resideeris või elab endiselt välismaal.
Rahvusvahelist lastekaitsejuhtumit korraldab lapse hariliku viibimiskoha järgne kohaliku omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötaja. Lapse tegelik elukoht ja lapse rahvastikuregistri järgne elukoht ei pruugi ühtida, mistõttu vajab piiriülese juhtumi puhul infot nii registrijärgne kui tegeliku elukoha järgne kohalik omavalitsus, sealhulgas ka välisriigis.
Sotsiaalkindlustusamet – keskne asutus rahvusvaheliste lastekaitse üksikjuhtumite vahendamisel (mh lapse õiguste kaitse ja heaoluga-, suhtluskorra toimimisega – ning laste ja vanemate vahelised muud perekonnaõigusega seonduvad küsimused) kohaliku omavalitsuse üksusele ja kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja nõustamine (Merli Laur tel: +372 5345 1792, e-post: merli.laur@sotsiaalkindlustusamet.ee) või aadressil: childprotection@sotsiaalkindlustusamet.ee.
Töövälisel ajal on võimalus helistada lastekaitse osakonna Lasteabitelefonile 116111. Infot leiab Lastekaitseliidu veebilehelt.
Rahvusvahelise lapseröövi, piiriülese elatise ja hooldusõiguse kohtumenetlustega seonduvate ning kohtumääruste tunnustamisega seotud küsimustes on keskasutuseks Justiitsministeerium – keskasutus: central.authority@just.ee, keskasutus@just.ee, +372 6 208 183, +372 7153443.
Kuna UKst sai alates 1. jaanuarist 2021 ELi mõistes kolmas riik, muutub ka elatislahendite tunnustamise ja täitmise kord UKs.
Kui elatise maksja elab UK-s tuleb alates 01.01.2021 tehtud elatiseotsuse täitmiseks pöörduda Eestis esimese astme otsuse teinud kohtu poole ja esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramiseks Haagi 2007.a „Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise“ konventsiooni alusel.
Taotlemine
Peaksite pöörduma asjakohase taotlusega Eesti kohtu poole, kes on teinud esimese astme kohtuotsuse (st. maakohtu poole).
Taotluses tuleb näidata taotleja ja võlgniku isikuandmed ja aadress ning pangarekvisiidid, kuhu sisse nõutud rahasumma üle kanda. Rahvusvahelise ülekande puhul ei piisa tavapärasest arveldusarvenumbrist ning konto omaniku nimest – palume pöörduda panga poole ning küsida antud välisriigist ülekande saamiseks / tegemiseks vajalikke andmeid (näiteks SWIFT ja IBAN koodid, panga juriidiline nimi ja aadress jne).
Taotluse näidised on kättesaadavad:
Materjalidele peab lisama ka võlgnevuse kalkulatsiooni. Kalkulatsioon tuleb koostada täpselt vastavalt kohtulahendile. Kui elatis on välja mõistetud mitte kuu algusest, tuleb selle kuu elatis päevade kaupa välja arvutada. Kui asi on Eestis kohtutäituri juures täitmisel, peaksite täiturilt paluma lisaks kalkulatsioonile ka õiendit kehtiva elatise võla suuruse kohta (paberkandjal ja originaalallkirjaga, võimalusel inglise keelsena).
Kui Teie elatislahendi resolutsioonis on kohus märkinud, et elatis ei tohi jääda alla poole (vanemate lahendite puhul alla veerandi) miinimumpalgast, palume kalkulatsiooni koostamisel arvestada ka miinimumpalga suurust. Infot miinimumpalga suuruse ja elatise miinimumi kohta kohta leiate Justiitsministeeriumi veebilehelt.
Soovitame endale jätta kõigist asjakohastest dokumentidest koopiad!
Täidetavaks tunnistamise menetluse puhul ei nõuta täitmise liikmesriigis ühtegi hagi väärtuse alusel arvutatavat maksu, tasu ega lõivu. Taotluse saanud liikmesriik annab tasuta e. automaatset õigusabi seoses kõigitunnustamiste taotlustega, mis käsitlevad vanema ja lapse suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusi alla 21-aastase isiku suhtes.
Eesti kohus vormistab konventsiooni alusel järgnevad dokumendid:
- õigusabitaotlus välisriigi pädevale asutusele,
- tunnustatava kohtuotsuse täielik kinnitatud koopia,
- tagaseljaotsuste puhul ametlik dokument, millest ilmneb, et kostjale oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis teatatud menetluse algatamisest ja sisust,
- ametlik dokument, mis tõendab, et otsust ei saa Eestis tavalises korras edasi kaevata,
- õiend otsuse täitmise kohta, kui seda on Eestis varem täidetud,
- vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad, et Eestis oli avaldaja õigusabi- või asjaajamiskuludest vabastatud,
- eelnimetatud dokumentide (sh. ka Teie taotluse ning võlgnevuse kalkulatsiooni) tõestatud tõlked välisriigi ametlikku keelde.
Eesti kohus, olles kokku kogunud vajalikud dokumendid edastab dokumendid Justiitsministeeriumi Rahvusvahelise justiitskoostöö talitusele, kes edastab dokumendid omakorda välisriigi vastuvõtu asutusele.
Kui välisriigi kohus peaks lisaks eelnimetatutele vajama täiendavaid dokumente, siis ta taotleb neid justiitsministeeriumide vahendusel.
Õigusloome
Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise konventsiooni, sõlmitud Haagis 23.11.2007, leiate siit. Konventsioon rakendub Eesti suhtes alates 01.08.2014. Konventsiooni alusel on võimalik sisse nõuda kõik elatisvõlgnevused ajaliste piiranguteta kui tegu on lapsele mõeldud elatisega.
Konventsiooni osalisriigid leiate siit.
Välisriigi kohus võib otsuse tunnustamisest või täitmisest keelduda, kui:
- otsuse tunnustamine ja täitmine on ilmselgelt vastuolus taotluse saanud riigi avaliku korraga (prantsuse keeles ordre public);
- otsuseni jõuti menetluses toime pandud pettuse tõttu;
- taotluse saanud riigi ametiasutustes on pooleli samade osapoolte vahel samas küsimuses esimesena algatatud menetlus;
- otsus on vastuolus otsusega, mis tehti samade osapoolte suhtes samas küsimuses kas taotluse saanud riigis või mõnes teises riigis, tingimusel et kõnealune viimane otsus vastab taotluse saanud riigis kehtivatele tunnustamise ja täitmise tingimustele;
- kostja ei osalenud taotluse saanud riigi menetluses ega olnud selles esindatud järgmistel põhjustel:
- päritoluriigi õigusega on ette nähtud menetlusteate esitamine, aga kostja ei saanud nõuetekohast menetlusteadet ning tal puudus võimalus oma arvamust avaldada või
- päritoluriigi õigusega ei ole ette nähtud menetlusteate esitamist, kostjat ei teavitatud otsusest piisavalt ning tal puudus võimalus see vaidlustada või see de jure või de facto edasi kaevata või
- otsuse tegemisel eksiti teatud kohtualluvuse piirangute vastu.
Kui elatise maksja elab UK-s ja otsus on tehtud kuni 31.12.2020, edastatakse dokumendid otsuse tegemise ajal kehtinud õigusakti ning Haagi 2007.a konventsiooni koosmõjus, st nt 2019. aastal tehtud otsuse edastame EN 4/2009 lisa I sertifikaadiga, kuid lisame Haagi 2007.a konventsiooni edastamisvormi.
Taotlemine (Kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine Nõukogu määruse nr 4/2009 alusel)
Kui võlgnik elab mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis (edaspidi välisriik), peaksite pöörduma asjakohase taotlusega Justiitsministeeriumi Rahvusvahelise justiitskoostöö talituse poole.
Kohtuotsuse täidetavaks tunnistamiseks saatke Justiitsministeeriumile järgnevad dokumendid:
- tunnistus (sertifikaat) määruse nr 4/2009 lisa I (Eesti kohtu menetlus algatatud alates 18.06.2011 v.a. UK ja Taani) või lisa II (Eesti kohtu menetlus algatatud 01.05.2004-18.06.2011 ning UK ja Taani alates 01.05.2004) alusel – selle väljastab Teile vastava riigi keeles I astme otsuse teinud Eesti kohus;
- Eesti kohtu otsuse kinnitatud koopia originaaltemplitega;
- taotlus Justiitsministeeriumile kohtuotsuse tunnustamiseks välisriigis - vabas vormis;
- taotlus välisriigi kohtule tõlgituna vastava välisriigi ametlikku keelde – täpsem info alljärgnevalt;
- tõlgitud võlgnevuse kalkulatsioon – täpsem info alljärgnevalt.
Taotluses välisriigi kohtule tuleb näidata taotleja ja võlgniku isikuandmed ja aadress ning pangarekvisiidid, kuhu sisse nõutud rahasumma üle kanda. Rahvusvahelise ülekande puhul ei piisa tavapärasest arveldusarvenumbrist ning konto omaniku nimest – palume pöörduda panga poole ning küsida antud välisriigist ülekande saamiseks / tegemiseks vajalikke andmeid (näiteks SWIFT ja IBAN koodid, panga juriidiline nimi ja aadress jne).
Taotluse näidised on kättesaadavad:
Materjalidele peab lisama ka võlgnevuse kalkulatsiooni. Kalkulatsioon tuleb koostada täpselt vastavalt kohtulahendile. Kui elatis on välja mõistetud mitte kuu algusest, tuleb selle kuu elatis päevade kaupa välja arvutada. Kui asi on Eestis kohtutäituri juures täitmisel, peaksite täiturilt paluma lisaks kalkulatsioonile ka õiendit kehtiva elatise võla suuruse kohta (paberkandjal ja originaalallkirjaga, võimalusel inglise keelsena).
Kui Teie elatislahendi resolutsioonis on kohus märkinud, et elatis ei tohi jääda alla poole (vanemate lahendite puhul alla veerandi) miinimumpalgast, palume kalkulatsiooni koostamisel arvestada ka miinimumpalga suurust. Infot miinimumpalga suuruse kohta leiate siit.
Materjalid saatke paberkandjal ja originaalallkirjadega Justiitsministeeriumile (aadress Suur-Ameerika 1, 15006 Tallinn). Soovitame endale jätta kõigist eelnimetatud dokumentidest koopiad.
Kui välisriigi kohus peaks lisaks vajama täiendavaid dokumente, siis ta määrab tähtaja nende esitamiseks ning teavitab Teid sellest Justiitsministeeriumi vahendusel.
Õigusloome
Euroopa Nõukogu määruse nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes, sõlmitud Brüsselis 18.12.2008, leiate siit. Määrus jõustus 18.06.2011. Määrust kohaldatakse kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide suhtes.
Kohtuotsust ei tunnustata, kui:
- tunnustamine on ilmses vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus tunnustamist taotletakse; avaliku korra kriteeriumi ei kohaldata kohtualluvuse eeskirjade suhtes;
- otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud korraldada enda kaitset, välja arvatud juhul, kui kostja ei kaevanud otsust edasi siis, kui tal oli selleks võimalus;
- tunnustamine on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud samade poolte vahelises asjas liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse;
- tunnustamine on vastuolus kohtuotsusega, mis on varem tehtud samade poolte vahelises, sama eseme ja sama alusega vaidluses teises liikmesriigis või kolmandas riigis, kui varasem otsus vastab tunnustamise tingimustele liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse.
Kohtuotsust, millel on ülalpidamiskohustuse küsimuses tehtud varasemale kohtuotsusele muutunud asjaolude tõttu muutev mõju, ei käsitata 3. ja 4. alapunkti tähenduses vastuolus oleva otsusena.
Täidetavaks tunnistamise menetluse puhul ei nõuta täitmise liikmesriigis ühtegi hagi väärtuse alusel arvutatavat maksu, tasu ega lõivu.
Taotluse saanud liikmesriik annab tasuta e. automaatset õigusabi seoses kõigitunnustamiste taotlustega, mis käsitlevad vanema ja lapse suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusi alla 21aastase isiku suhtes.