Peretoetus
Alaealise lapse vanemad on lahutatud. Laps elab emaga välismaal ja käib seal koolis, isa elab Eestis. Kas isal on õigus saada igakuist Eesti lapsetoetust? Toetus kasutatakse lisaks kokkulepitud elatisele lapse ülalpidamiseks.
Inimene saab kõigis EL-i riikides vabalt elu- ja töökohta valida. Õigus saada oma elu- või töökohariigis hüvitisi, sealhulgas peretoetusi, on tagatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustega. Nende määruste järgi kehtib põhimõte, et perehüvitiste maksmise eest vastutab riik, kus inimene (või tema pereliige) töötab või elab. Perehüvitiste saamiseks ei ole oluline, mis riigi kodakondsus inimesel on. Määrustes ei sätestata, mis hüvitisi peab üks või teine riik inimesele maksma, ega kehtestata ka toetuse suurust. Riigid peavad koos tagama, et ühest liikmesriigist teise liikuv inimene ei satuks halvemasse olukorda võrreldes inimesega, kes on kogu elu elanud ja töötanud ainult ühes liikmesriigis. Et välja selgitada, milline riik peab perele hüvitisi maksma, võetakse EL-is appi prioriteetsuse määramise eeskirjad, millega on võimalik tutvuda Sotsiaalkindlustusameti veebilehel . Kehtib põhimõte, et mitmest riigist korraga täismääras samaliigilist toetust ei saa. Seega, kui laps saab lapsetoetust välisriigis, Eestis talle lapsetoetust ei maksta.