Kas vanem võib otsustada last puudutavaid küsimusi või esindada last üksinda?

Vanem võib last üksinda esindada, kui tal on lapse suhtes ainuhooldusõigus või talle on konkreetses küsimuses antud otsustusõigus PKS § 119 alusel.

Kui vanemate ühise tahteavalduse ootamine põhjustaks lapse huvidega vastuolus oleva viivituse, on ühel vanemal õigus lapse huvides teha vajalikud tehingud ja toimingud ka üksinda. Sellisel juhul tuleb tehtud toimingutest teist vanemat viivitamata teavitada.

Ühine hooldusõigus ei välista selle vanema õigust, kelle juures laps elab, esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise (elatise) väljamõistmiseks.

Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulised küsimused ühiselt.

Vanemal, kelle juures laps elab teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel, on õigus otsustada lapse igapäevaelu ehk tavahooldamise küsimusi ainuisikuliselt. Igapäevaelu küsimusteks peetakse üldjuhul otsuseid, mida tuleb teha sageli ning mis ei mõjuta lapse arengut ega elukorraldust püsivalt.

Hooldusõiguseta vanemal on õigus teha lapse igapäevaelu puudutavaid otsuseid ajal, mil laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku nõusolekul või kohtulahendi alusel. Kui see on vajalik lapse huvide kaitseks, võib kohus hooldusõiguseta vanema otsustusõigust piirata.

NB! Vanem ei või last esindada PKS §-s 180 sätestatud juhtudel, mil vanema esindusõigus on seadusega välistatud.