Kas mees võib naise ja lapsed kinkelepinguga saadud korterist välja tõsta ning ühe lapse enda juurde jätta?

Juriidiliselt on korter mehe oma, saadud kinkelepinguga. Aastaid oli see väga halvas seisus, 7a tagasi renoveeris naispool selle ära. Mees on käinud 7a välismaal tööl, 3 nädalat välismaal ja nädal Eestis. Kodune majapidamine on naise peal, lapsed, kool, lasteaed, trennid jms. Nüüd tahab mees naise sealt välja visata. Ja ühe lapse endale võtta, peres 2 last. Kas selleks kõigeks on õigus?

Kirjeldatud olukorras tuleb eristada korteri omandiõigust, perekonna ühise eluaseme kasutamist ning laste hooldusõigust.

1. Korterist väljatõstmine

Kui korter on saadud kinkelepinguga, kuulub see üldjuhul kingi saanud abikaasa lahusvara hulka (perekonnaseaduse (PKS) § 27 lg 2 p 2). See ei tähenda aga, et mees võiks naise ja lapsed automaatselt perekonna senisest kodust välja tõsta.

Kui tegemist on abikaasade perekonna ühise eluasemega, võib lahuselu korral üks abikaasa nõuda eluaseme või selle osa ainukasutusse andmist, kui see on vajalik suurte isiklike vastuolude vältimiseks (PKS § 23 lg 1). Lisaks piirab PKS § 27¹ lg 2 perekonna eluasemena kasutatava lahusvara käsutamist ja kasutamise aluseks oleva õigussuhte lõpetamist ilma teise abikaasa nõusolekuta.

Abielu lõppemise korral võib kohus määrata eluruumi edasise kasutamise õigused ja tingimused, arvestades eelkõige laste heaolu (PKS § 68 lg-d 1 ja 2). Seega ei anna korteri omandiõigus mehele piiramatut õigust otsustada perekonna eluaseme kasutamise üle ühepoolselt.

2. Naise tehtud renoveerimistööd

Renoveerimine ei muuda naist automaatselt korteri omanikuks. Kui abikaasade varasuhteks on varaühisus, tuleb aga hinnata, kas naise tehtud vajalikud ja kasulikud kulutused kuuluvad arvestamisele PKS § 27 lg 3 alusel. Selle sätte kohaselt arvestatakse varaühisuse kestel lahusvaralt kasu saamiseks tehtud vajalike ja kasulike kulutuste väärtus abikaasade ühisvara hulka.

Võimaliku nõude hindamiseks tuleks alles hoida remondiarved, maksekorraldused, fotod ja muud tõendid tööde ning kulutuste kohta. Hüvitise saamine ja selle suurus sõltuvad konkreetsetest asjaoludest ning tõenditest.

3. Lapse enda juurde jätmine

Mees ei saa üksinda otsustada, et üks kahest lapsest jääb tema juurde. Vanemate lahuselu ei lõpeta automaatselt nende ühist hooldusõigust. Lapsega seotud olulised küsimused tuleb üldjuhul lahendada ühiselt (PKS § 118 lg 1 ja § 145 lg 1).

Kui vanemad ei saavuta kokkulepet lapse jaoks olulises küsimuses, võib kohus anda ühele vanemale õiguse otsustada selles konkreetses küsimuses (PKS § 119 lg 1). Ühise hooldusõiguse osalise või täieliku lõpetamise küsimust lahendab kohus PKS § 137 lg 1 alusel.

Kohus lähtub lapse huvidest (PKS § 123 lg 1). Hooldusõiguse vaidluses arvestatakse muu hulgas vanemate senist pühendumist laste eest hoolitsemisele, vanema ja lapse vahelist seotust ning laste tulevasi elamistingimusi (PKS § 137 lg 3).

Seetõttu võivad olla olulised asjaolud, et ema on aastaid korraldanud laste igapäevaelu, kooli, lasteaia ja trennidega seotud küsimusi ning isa on viibinud töö tõttu pikalt välismaal. Need asjaolud ei taga emale automaatselt otsust, kuid kohus peab neid hindama koos muude laste heaolu seisukohalt oluliste asjaoludega. Samuti ei määra laste elukorraldust üksnes see, kellele korter kuulub.

Kokkuvõttes: mees on üldjuhul korteri omanik, kuid sellest ei tulene automaatselt õigust naist ja lapsi ühepoolselt kodust välja tõsta ega otsustada üksinda, et üks lastest jääb tema juurde. Eluaseme kasutamise ja laste elukorralduse küsimused tuleb lahendada kokkuleppel või vajaduse korral kohtu kaudu, lähtudes kohaldatavatest seadusesätetest ja laste huvidest.

Täpsema õigusliku hinnangu andmiseks oleks vaja teada, kas pooled on abielus, milline on nende varasuhe ning kui vanad on lapsed.