Hooldusõiguslike vaidluste ennetamine
Tere, soovin minna lahku pikaajalisest kooselust (ei ole ametlikult abielus), pean võimalikuks, et lahkumine tuleb keeruline(vaimse survestamise mõttes), eelkõige kardan pikka ja keerulist probleemi lapse hooldusõiguse osas, ise olen küll igati selle poolt, et partner edasi lapsega igakülgset kontakti hoiaks, kuid ajalugu arvestades arvan, et laps peaks elama minu juures. Kas saaksin teha midagi enne lahkumist, et vähendada võimalust, et lahkumine ise ja selle järgne aeg ei kujuneks väga probleemseks?
Tere! Enne lahkuminekut on võimalik päris palju praktilist ja ka õiguslikku ära teha nii enda kui lapse huvide kaitseks. Eeldades, et teil on ühine hooldusõigus, siis soovitan tõendatult ära fikseerida ja järele mõelda järgmistele lapsega seotud elukorralduslikele küsimustele: kes viib/toob lapse koolist/lasteaiast/trennist/arstilt; kes on seni jäänud temaga haiguse korral koju ja teab tema tervisega seotud üksikasju; kes abistab teda õppimisel/igapäevatoimingutes jne. Hea on hilisemate vaidluste ennetamiseks ja vajadusel hooldusõiguse piiramise vajadude tõendamiseks need asjad läbi mõelda ja sellega seotud tõendid talletada (terviseportaali väljavõtted, hoolduslehtede väljavõtted jne).
Senise elukorralduse pinnalt soovitan juba mõelda ka, millise ettepaneku lapse isale teete - kuidas ja milliste reeglite järgi edaspidi need samad olmelised küsimused lahendatakse. Soovitan võimaluse korral need mõttepõrgatused fikseerida, nt pidada vestluseid sõnumirakenduses ja talletada kuvatõmmised erinevatest kokkulepetest. Oluline on hoida fookus lapsel ja mitte laskuda emotsionaalsetesse vestlustesse, vaid keskenduda praktilisele poolele.
Kui vähegi võimalik, soovitan nii hooldus- kui vajadusel ka elatise küsimused lahendada omavahel kokkuleppel. Oluline on, et need kokkulepped oleksid kirjalikult fikseeritud. Veel parem, kui need on sõlmitud notariaalses vormis.
Muus osas on raske soovitusi anda.