Ainuhooldusõigus

Lapse isaga 4a lahus. Ühine hooldusõigus ja elatist ei maksa ( samas pole ka kohtu kaudu välja mõistetud, lapse isa pole ka initsiatiivi üles näidanud suhtlemiseks ega ka lapse toetamiseks) Lapsega kohtunud selle aja jooksul lapse sünnipäeval ja üksikutel kordadel muul ajal. Kohtumistel saab laps alati isa poolt kõike, seal hulgas ka sünnipäevaks kalleid kinke. Laps igatseb isa väga ja alati ootab kohtumisi. Näha on, et emotsionaalselt muudab see teda väga, mis hiljem ka väljendub lapse negatiivses käitumises. Lapse ema soov on saada ainuhooldusõigus, et kaitsta last tulevikuks. Kui tõenäoline on, et kohus määrab lapse emale ainuhooldusõiguse, võttes arvesse lapse isa olematut minimaalset panust lapse ellu? Millest peaks alustama ?

Perekonnaseaduse § 116 lg 2 järgi tähendab hooldusõigus, et vanemal on kohustus hoolitseda lapse füüsilise ja vaimse arengu eest. Vanematel on ühine hooldusõigus, mis tähendab, et mõlemad vanemad tegelevad lapse kasvatamise ja toetamisega. Lahus elavad vanemad peavad võrdselt rahaliselt panustama ja lapsega suhtlema.

Kui vanemad elavad alaliselt lahus ja üks vanem ei osale lapse kasvatamises ega toeta last, võib teine vanem taotleda kohtult ainuhooldusõigust. Kohus otsustab hooldusõiguse üleandmise eeskätt lapse huvidest lähtuvalt, arvestades vanemate senist pühendumist, lapse emotsionaalset seisundit ja tulevasi elamistingimusi. Menetlus algab hagita avalduse esitamisega kohtule.

Hooldusõiguse piiramine või lõpetamine ei vabasta vanemat ülalpidamiskohustusest. Teisisõnu tuleb vanemal, kes ei panusta lapse heaolusse tasuda lapse ülalpidamiseks elatist.