Vahelduv elukoht

Kui mees ja naine elavad koos, abielus ei ole ning kasvatavad koos 3a last, kellele neil on võrdne hooldusõigus, siis kas lapse isal on õigus soovist kodust minema kolida teise maakonda, saada laps kaasa võtta 50-50 süsteemi alusel ehk nädal-nädal ning viia laps poole kohaga teise munitsipaallasteaeda teises maakonnas, kui ema seda ei soovi? Hetkel laps käib täiskohaga kodukoha munitsipaallasteaias. Sealjuures, kas riik võimaldab lapsel kasutada kahte riiklikku lasteaiakohta korraga?

Sõltumata sellest, kas vanemad on omavahel abielus või elavad vabaabielus, tuleb pere lagunemisel lahendada küsimused, kuidas korraldada edaspidi vanemate ja lapse suhtlust, kus on lapse elukoht, kes last esindab jms. Parimal juhul lahendatakse need küsimused läbirääkimiste ja arutelude käigus omavahelisel kokkuleppel. Kui kokkuleppele ei jõuta, lahendab küsimuse ühe vanema taotluse alusel kohus. Kuni kokkuleppe või kohtulahendini ei tohiks keegi lapse elukorralduses muudatusi teha. 

Oluline on, et vanemad usaldaksid teineteist ja laps võiks elada paindlikult mõlema juures. Lapse elukoha määramisel tuleks arvestada ennekõike seda, milline elukorraldus lapsele kõige paremini sobib, põhjustamata talle liigset stressi. Vahelduv elukoht (50:50) peab olema lapse parimates huvides, mis tähendab, et arvesse tuleb võtta näiteks lapse vanust ja loomust, vanemate elukohtade kaugust ja vanemate suutlikkust teha last puudutavates küsimustes koostööd. Vahelduvat elukohta ei tohi valida ainult selleks, et tagada vanemate võrdne kohtlemine. Lapsele tuleb anda võimalus oma seisukohta avaldada. Kohus kuulab last puudutavas asjas lapse ära isiklikult, et selgitada välja, milline elukorraldus on lapse parimates huvides)

Kui vanemad omavahel hooldusõiguslikes küsimustes kokkuleppele ei jõua, on soovitatav pöörduda elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole, kes aitab vanematel lapse huvides jõuda üksmeelele või suunab nad nõustamisse või perelepitaja juurde.