Kuidas määratakse elatise suurus?

Elatise miinimummäär on alates 1.01.2022. aastast seotud lahti n-ö miinimumpalgast, mis seni iga-aastaselt elatist tõstis. HUGO jurist Vahur Kõlvart selgitab uue süsteemi olemust allpool.

Miinimumelatis koosneb edaspidi viiest erinevast komponendist. 

Baassumma, mis ühe lapse kohta oli perioodil 1.01.2022-31.03.2022. a 200 eurot, perioodil 1.04.2022-31.03.2023. a 209,2 eurot ja mida indekseeritakse iga-aastaselt eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega (mis avaldatakse Statistikaameti poolt ametlikult 1. aprillil). Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Lisandub 3% riigi eelneva aasta keskmisest brutokuupalgast (mis avaldatakse samuti Statistikaameti poolt ametlikult 1. aprillil). 

Elatist saavate laste arv samas peres – sel juhu vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Peretoetused – võrreldes varasemaga on seaduses selgelt välja toodud, et vanem ei pea andma lapsele ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde.

Lapse jagatud elukoht –  kui laps viibib elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega kui laps viibib mõlema vanema juures võrdselt, saab elatist nõuda vaid juhul, kui seda tingivad lapse suuremad vajadused, vanemate sissetulekute oluline erinevus või on lapsega seotud kulutused vanemate vahel ebavõrdselt jaotunud.

Justiitsministeeriumi kodulehel asuval abistava tööriistana väljatoodud elatiskalkulaatori abil saab iga vanem välja arvutada, millise elatise summa kohus nende puhul suure tõenäosusega minimaalselt välja mõistaks. 

Näide perioodil 1.01.2022-31.03.2022. a arvestatud elatise kohta:

Laps elab emaga, viibib keskmiselt kuus 10 päeva isa juures ning lapse ema arveldusarvele makstakse lapsetoetust 60 eurot. Lapse miinimumelatiseks kujuneb 70,43 eurot. 

Baassumma: 200 eurot 3% eelneva aasta keskmisest töötasust: 2020. aasta keskmine brutotöötasu oli 1448 eurot kuus, millest 3% on 43,44 eurot. 

Peretoetused: vanema elatise kohustusest arvatakse maha pool lapsetoetust (60/2=30), siis on elatise summaks 213,44 eurot (243,44-30). 

Jagatud elukoht: kui laps viibib elatiskohustust täitva vanema juures 7-15 päeva kuus, saab vastavalt viibitud päevade arvule elatise summat veelgi vähendada. Aluseks võetakse, mitu protsenti kohustatud ajast viibib laps kohustatud vanemaga. Kohustatud ajaks loetakse pool kuud ehk 15 päeva. Antud näite puhul veedab laps 10 päeva ehk 66.7% kohustatud ajast (10/15) kohustatud vanemaga. Arvates kohustatud aja ühe vanema elatisest maha, saame tulemuseks 70,43 eurot (216.59-(216.59*0.667)).

Justiitsministeeriumi kodulehel asuval abistava tööriistana väljatoodud elatiskalkulaatori abil saab iga vanem välja arvutada, millise elatise summa kohus nende puhul suure tõenäosusega minimaalselt välja mõistaks.