Kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine „Ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise” konventsiooni ehk Haagi ülalpidamiskohustuste konventsiooni alusel
Justiitsministeerium
Kui elatise maksja (ülalpidamiskohustuslane) elab mõnes konventsiooni osalisriigis (edaspidi välisriik), tuleb Eestis tehtud elatisotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks pöörduda pädeva Eesti kohtu poole ning esitada taotlus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks vastavas välisriigis.
Enne 1973. aasta Haagi ülalpidamiskohustuste konventsiooni kohaldamist tuleb kontrollida, kas konkreetse riigi suhtes ei kohaldu mõni uuem õiguslik alus, eelkõige:
• Euroopa Liidu liikmesriikide vahel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 ülalpidamiskohustuste küsimustes;
• 2007. aasta Haagi ülalpidamiskohustuste konventsioon. (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32009R0004)
• (Haagi ülalpidamiskohustuste konventsioon 2007: https://www.hcch.net/en/instruments/conventions/full-text/?cid=131)
Õiguslik alus
Ülalpidamiskohustusi käsitlevate otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon sõlmiti Haagis 02.10.1973.
Konventsioon rakendub Eesti suhtes alates 01.04.1998 tehtud elatisotsuste suhtes. Konventsiooni võib kohaldada ka elatislahendi muutmise taotluste suhtes.
(Konventsiooni tekst Riigi Teatajas: https://www.riigiteataja.ee/akt/13086416)
Konventsiooni osalisriigid on leitavad Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi veebilehelt.
(Haagi konventsiooni osalisriigid: https://www.hcch.net/en/instruments/conventions/status-table/?cid=85)
Millistele kohtuotsustele konventsioon kohaldub?
Konventsioon kohaldub kohtuotsustele, mis käsitlevad perekonnasuhetest, sugulusest või muudest seadusest tulenevatest suhetest tekkivaid ülalpidamiskohustusi, sealhulgas lapse elatise nõudeid.
Konventsiooni kohaldamisel tuleb arvestada järgnevat:
• kui asjaomane riik on ühinenud 2007. aasta Haagi ülalpidamiskohustuste konventsiooniga ning tunnustamist saab taotleda mõlema konventsiooni alusel, tuleks üldjuhul eelistada uuemat konventsiooni;
• kui konventsiooni osalisriik on Euroopa Liidu liikmesriik, tuleb üldjuhul kohaldada Euroopa Liidu määrust nr 4/2009;
• kui tegemist on Euroopa Liidu välise riigiga, tuleb kontrollida, milline rahvusvaheline leping konkreetse riigi suhtes kehtib.
(EL määrus nr 4/2009 ülalpidamiskohustuste kohta: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32009R0004)
Välisriigi kohus võib otsuse tunnustamisest või täitmisest keelduda, kui:
• otsuse tunnustamine või täitmine oleks ilmses vastuolus välisriigi avaliku korraga;
• otsuseni jõuti menetlusliku pettuse tulemusena;
• samade poolte vahel on samas asjas välisriigi ametiasutuses varem algatatud menetlus;
• otsus ei ole kooskõlas samade poolte kohta varem tehtud otsusega ning varasem otsus vastab tunnustamise ja täitmise tingimustele.
Taotlemine
Tuleb pöörduda asjakohase taotlusega Eesti pädeva kohtu poole, kes korraldab dokumentide edastamise välisriigi pädevale asutusele.
Taotluses tuleb näidata:
• taotleja isikuandmed ja aadress;
• võlgniku (ülalpidamiskohustuslase) isikuandmed ja aadress;
• pangarekvisiidid, kuhu nõutud rahasumma tuleb üle kanda.
Rahvusvahelise ülekande puhul ei piisa tavapärasest arveldusarvenumbrist ja konto omaniku nimest. Vajalikud võivad olla:
• IBAN-kood;
• SWIFT/BIC-kood;
• panga ametlik nimi ja aadress.
Vajalike andmete saamiseks tuleb pöörduda oma panga poole.
Võlgnevuse kalkulatsioon
Taotlusele tuleb lisada võlgnevuse kalkulatsioon.
Kalkulatsioon tuleb koostada täpselt vastavalt kohtulahendile.
Kui elatis on välja mõistetud mitte kuu algusest, tuleb vastava kuu elatis arvutada päevade kaupa.
Kui asi on Eestis kohtutäituri menetluses, tuleb võimalusel lisada kohtutäituri tõend kehtiva elatisvõla suuruse kohta.
(Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda: https://kpkoda.ee)
Eesti kohtu poolt vormistatavad dokumendid
Eesti kohus vormistab ja edastab vajaduse korral järgmised dokumendid:
• õigusabitaotlus välisriigi pädevale asutusele;
• tunnustatava kohtuotsuse täielik kinnitatud koopia;
• tagaseljaotsuse korral dokument, millest nähtub, et kostjat teavitati menetlusest nõuetekohaselt;
• dokument, mis tõendab otsuse lõplikkust ja täidetavust Eestis;
• tõend otsuse täitmise kohta juhul, kui Eestis on juba toimunud täitemenetlus;
• vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad õigust saada õigusabi või menetluskuludest vabastust;
• dokumentide tõestatud tõlked välisriigi ametlikku keelde.
Mis edasi saab?
Eesti kohus edastab kogutud dokumendid Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse kaudu välisriigi pädevale asutusele.
(Justiitsministeerium – rahvusvaheline justiitskoostöö: https://www.just.ee)
Kui välisriigi kohus või pädev asutus vajab täiendavaid dokumente, küsitakse neid tavaliselt rahvusvahelise koostöö korras.
Tunnustamise otsus ja täitmine
Kui välisriigi kohus on teinud otsuse tunnustamise või tunnustamata jätmise kohta, edastatakse otsus Eesti pädevate asutuste kaudu taotlejale.
Kui otsus tunnustatakse, toimub selle täitmine vastavalt selle riigi õigusele, kus täitemenetlust läbi viiakse.
Tähelepanu
Kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine välisriigis võib olla aeganõudev menetlus ning selle kestus sõltub konkreetsest riigist ja menetluse keerukusest.
Kui pärast taotluse esitamist tekib küsimusi menetluse käigu kohta, võib pöörduda Eesti kohtu või Justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse poole.
Kontakt:
• telefon: 620 8100, 5447 0031, 5877 5692
• e-post: [email protected]