Elatise suurus

Tere. Maksan igakuiselt elatist lapse eest, keda ma õieti ei näe ja kes ka eriti minuga ei suhtle. Maksan automaatselt iga kuu vastavalt notariaalselt sõlmitud omavahelisele kokkuleppele 150 + Suuremad kulud tšekkide alusel pooleks. Lapse ema aga tšekke tihti ei saada ja korraldab lapsele 400 euroseid sünnipäevi mille kuludest saan mina alles teada sellel sünnipäeval. Lapse ema ja laps elavad koos mehega, tema lapsega eelmisest suhtest ja nüüd on neil ka üks ühine laps. Minult paluti kirjutada riigipoolne lasteraha lapse ema abikaasa nimele ja nüüd nad saavad tänu sellele suurepere toetust(450EUR) sotsiaalkindlustusametilt. Lisaks siis minu käest 150+ EUR iga kuu ja ma täpselt ei tea mis kokkulepe on neil mehe lapse emaga(võiksin ainult eeldada, et sama kokkulepe mis minul). Nüüd aga esitati minu vastu hagi ja nad soovivad hakata saama elatist 250 eurot. Kas sellisel puhul on oluline kui palju maksab elatist teine lapsest eemal elav lapsevanem? Kas see peab olema võrdsetel alustel või ongi nii, et mina pean rohkem maksma kui teine vanem kui nad tema vastu kohtusse näiteks ei lähe? Lapse ema enda sissetulek on miinimum, millest ta sõidab Järvakandist Tallinnasse tööle sõites iga kuu poole maha. Pere noorim laps on mähmetes ja lapse ema on hetkel rase, kas tõesti pean mina maksma kinni teiste laste peale tehtud kulutused? Iga kord kui enda laps külla tuleb on tal riided katkised või määrdunud. Suur aitäh vastuste eest.

Esmalt soovitan Teil välja arvutada, kui suures summas Te lisaks igakuisele elatisele lapse kulude katmisel olete osalenud. Selleks võiks liita aasta jooksul kantud kulud kokku, jagada summa 12 (kuude arv aastas) ja vaadata, ehk oletegi koos igakuise 150 euro tasumisega koos lapse ülalpidamiskulude kandmises nõutud määral osalenud. Kindlasti tuleb tasutud kulude ja elatise summa kohtuette tuua ja tasumist tõendada. Samas ei pruugi seadusjärgse elatise kohtus välja mõistmine Teie koormust suurendada.  Kui vanem maksab lapsele elatist kohtulahendi alusel seadusjärgses määras, on eelduslikult elatisega kaetud kõik lapse eluvajadused ja täiendavalt enam kulusid kandma ei pea. Kui lapse vajadused on seadusjärgsest suuremad, tuleb avalduse esitanud vanemal neid ka tõendada. Eestis kehtib perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatav seadusjärgne elatis, mille nõudmisel ei ole vaja lapse vajadusi tõendada vaid need loetakse tõendatuks seadusega. Justiitsministeeriumi kodulehel asuval abistava tööriistana väljatoodud elatiskalkulaatori abil saab iga vanem välja arvutada, millise elatise summa kohus nende puhul seadusjärgse elatisena välja mõistaks.