Elatis täisealisele lapsele
Maakohtu poolt on tehtud otsus alaealise lapse kasuks elatise tasumine täisealiseks saamiseni või täisealiseks saamise järel õpingute jätkamise korral õpingute ajaks, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Alustatud on täitevmenetlus, tänaseks on tasutud võlgnevus ja jooksvad maksed. Augustis 2025.a sai laps täisealiseks, asus 01.09.2025.a õppima kutsekoolis, kus käis vaid septembrikuu, alates oktoobrist enam koolis kohal ei käi, kuid ei ole koolist võtnud pabereid välja. Laps käib täiskohaga tööl, kooli minna ei plaani. Kohtutäiturile esitati taotlus, et selgitada välja, kas laps käib koolis ning kui ei käi, siis kohustada vastaspoolt alusetult elatusraha sissenõudmine lõpetada ning lõpetada täitevmenetlus. Kohtutäiturilt tuli vastus, et kohtutäiturile on edastatud Haridus- ja Teadusministeeriumi digitempliga tõend, et sissenõudja õpib käesolevaga koolis "kutsekooli nimi", kuid reaalset koolis õppimise fakti kindlaks ei ole tehtud. Samas ütleb Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 13, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Täisealiseks saanud õppiva lapse elatisenõue on iseseisev nõue, mitte alaealise lapse elatisenõude jätk. Nende nõuete aluseks olevad asjaolud on erinevad. Kui laps ei ole veel täisealiseks saanud ja ei ole teada, kas tema ülalpidamisõiguse aluseks olevad asjaolud üldse saabuvad, ei saa kohus tuvastada, kas isikul on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses on tal õigus seda saada (Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 13). Küsimus, kuidas peaks toimima edasi lapsevanem, kes otsuse järgi oli kohustatud tasuma elatist, kuid tänasel päeva on võimalik et alused on juba mitu kuud tagasi ära langenud, kuid vastaspool ei tee midagi selleks, et täitevmenetlus lõpetataks, samuti suvatse faktilisi asjaolusid kontrollida ka kohtutäitur? Maksmata jätmisel aga suletakse pangakonto koheselt. Lisaks, kui Maakohtu otsus on tehtud enne eelpool nimetatud Riigikohtu otsust, siis kas maakohtu otsus täisealiseks saamisel õpingute jätkamise osas on õigustühine? Millised võimalused on lapsevanemal, kellelt nõutakse sisse elatist, mille alused on juba justkui ära langenud?
1. Küsimus, kuidas peaks toimima edasi lapsevanem, kes otsuse järgi oli kohustatud tasuma elatist, kuid tänasel päeva on võimalik, et alused on juba mitu kuud tagasi ära langenud, kuid vastaspool ei tee midagi selleks, et täitevmenetlus lõpetataks, samuti ei suvatse faktilisi asjaolusid kontrollida ka kohtutäitur?
Vastus: Kui kohtulahend on tehtud viitega lapse elatisraha tasumise kohustusele ka täisealiseks saamise järgselt, kontrollib kohtutäitur koolikohustust (Hariduse infosüsteem x-tee vahendusel). Infosüsteemi andmetest piisab tõendamaks koolikohustust või vastupidist.
2. Kui Maakohtu otsus on tehtud enne eelpool nimetatud Riigikohtu otsust, siis kas maakohtu otsus täisealiseks saamisel õpingute jätkamise osas on õigustühine?
Vastus: Seda mitte. Kohtulahendi tühistab lahendis märgitud täitmise aja lõpp või uus kohtulahend. Ka Teie viidatud lahendis, algset elatise väljamõistmise kohtulahendit ei tühistatud, vaid nenditi, et edaspidi peaksid kohtud juhinduma teadmisest, et enne täisealiseks saamist lahendit viitega õigusele ka täisealiseks saamise järgselt teatavatel tingimustel jätkata elatise sissenõudmise õigusega, teha ei tohiks. Ning et täisealine laps esindab end kohtus ise, kui soovib elatist kuni 21-ks saamiseni.
3. Millised võimalused on lapsevanemal, kellelt nõutakse sisse elatist, mille alused on juba justkui ära langenud?
Vastus: Kohtulahendi kohaselt on Teil jätkuvalt tasumise kohustus. Tasumise kohustuse aluseks on kohtulahend ja nagu vastuses esimesele küsimusele selgitasime - registri kinnitus, et laps õpib. Tasumise vältimiseks peate pöörduma uuesti kohtu poole ning esitama tõendid, mis kinnitaksid väidet, et laps tegelikkuses ei õpi.