Abikaasade varalised suhted
Rajasime elu abikaasa isa maale 2004a. Abiellusime2007 a. Isa maal oli vana talumaja millesse kolisime,hoovipeal ka õuemaja, kus oli püsti ainult kiviseinad ja katus (ei põrandat,aknaid jne). Hakkasime seda ehitama endale koduks. Võtsime 140000 krooni laenu. Sündis 3last õuemaja jäi väikseks meile ja siis kinkis äi 2016a abikaasale oma vara, et saaksime laenu juurde võtta (30tuhat eur) ja vana talumaja ülesse ehitada. Vana talumaja lammutasime täielikult maha, uus vundament ja uus palkmaja peale. Mehe emalt päritud 35000 euro eest saime palkmaja karkassi ülesse. Palkmaja väärtus on kindlasti kordades suurem kui 35000 milles oleme juba u7a elanud. Mina olen kasvatnud ja koolitanud lapsed ülesse,panustanud ka ehitamisse ja kodu loomisse. Mees soovib lahutust,uus naine.Kas mul on õigus millegile või pean tühjade kätega ära minema kuna mees on pärinud kõik ja alustama 0 oma kodu ülesse ehitamist. Kokkuleppele tundub,et me ei saa omavahel seega, millest ma alustama pean. Mul ei ole kuhugi minna lastega ja oma lapsi ma maha ei jäta (10,18 ja 20a). Lahutuse ametlikult olen nõus andma talle juhul, kui maja kirjutab laste nimele,sest see on meie laste pärand ja ma ei ole nõus, et see läheb meie laste ja ta uue naise vahele jagamisele kunagi. Ja kas ma peaks palkama advokaadi ja mis see mulle maksma võiks minna?
Olukorra kirjeldusest saab mõista, et olete ühe abikaasa lahusvara väärtust suurendanud kogu abielu ajal ühisvara arvelt. Sellisel juhul võib suurenenud väärtus ühisvarana kuuluda jagamisele ja Teil võib olla õigus nõuda hüvitist. Kas ja kuidas see Teie juhtumil täpselt on, soovitan selgitada välja individuaalsel õigusnõustamisel, kus on võimalik kõik faktilised asjaolud välja selgitada ning neid kogumis hinnates õiguslikud selgitused saada.
Esindaja palkamine kohtumenetlusse võib olla asjakohane, ent teenuse maksumus sõltub konkreetse esindaja tunnihinnast, töö mahust ning Teie ja esindaja vahelistest kokkulepetest, mida ei ole võimalik siin prognoosida. Nii näiteks on Harju Maakohus käesoleval, 2025. aastal leidnud, et lepingulise esindaja kulude hüvitamisel ei ole põhjendatud lähtuda tunnitasust 169 eurot, kui hagejat ei esinda vandeadvokaadist esindaja, ning lähtus tunnitasust 120 eurot. Samas on vandeadvokaadi tunnitasu osas lähtutud ka suuremast kui 169 euro suurusest tunnihinnast.