Abikaasade ühisvara

Tere! Vajaksin nõu järgmises juhtumis. 1994. a lahutati üks abielu kohtus ning jagati ilmselt ka ühisvara, kuid konkreetseid dokumente pole selle kohta säilinud. 30 aastat hiljem üks abikaasadest sureb ja pärandab korteri testamendiga endiste abikaasade ühisele lapsele. Korter on kinnistusraamatu andmetel pärandaja ainuomandis. Pärimismenetluse algatamisel ilmub välja endine abikaasa, kes väidab, et tegu on ühisvaraga, millest tema tahab saada oma seadusjärgse osa. Inimene pole 30 a korteris käinud, ega ka lapse või lapselastega praktiliselt suhelnud. Korter on 90ndate lõpus kinnistamisavalduse alusel kinnistatud pärandaja ainuomandisse. Pärimismenetlusega tegelev notar ütleb, et kanne on vale ja seni kuni pole pabereid leitud, mis tõendaksid korteri jagamist lahutuse kestel, on tegu ühisvaraga, millest 30 a tagasi lahutatud abikaasa peab pärima poole. Tekib küsimus, kas notaril on õigus ja kinnistusraamatu kanne ongi vale? Oskate ehk nõu anda, mida peaks täpsemalt uurima või tegema? Kas pärandaja omandiõiguse tõestamine sõltubki sellest, kas vanad paberid leitakse või mitte?

Esmalt soovitan selgitada välja, millal soetati korter vallasasjana ehk millal korter erastati. On võimalik, et erastamine toimus peale abielu lahutamist ja enne seda kasutati korterit üürilepingu alusel (Aastatel 1991−1992 andis Vabariigi Valitsus valdava osa riigi valduses olnud eluruumidest üle kohalike omavalitsuste valdusesse ühes järgneva eesmärgiga need üürnikele erastada. Elamufondi valitsemine ja eluruumide erastamine jäi valdavas osas kohalike omavalitsuste ja riiklik järelevalve selle üle maavanemate ülesandeks. Elamureformi osalt üheaegselt ja osalt järjestikku toimunud etapid vaibusid praktiliselt aastaks 2005). Kui erastajal endal ei ole vastavaid dokumente säilinud, võiksite küsida andmeid Rahvusarhiivist.