Abikaasade ühisvara

1981.a. suri meie isa. Pärandusena sai ema 5/8 ja meie, 3 õde, igaüks 1/8 majast ja krundist (541m2). 1982.a. abiellusin, (abieluvara lepingut meil pole). 2020.a. suri ema ja pärand jagunes 1/3 igale õele kaasomandina. Kas minu 1/3 päranduseks saadud sünnikodust (maja ja krunt) on praeguse seaduse valguses abikaasa ja minu ühisvara? Kui on ühisvara, kas abikaasa on kohustatud panustama vara säilimisse ka materiaalselt? Kas kõik rahalised tehingud peavad olema ka taasesitatavas vormis? Kas õelt tema 1/3 kaasomandi väljaostul minu poolt on minu abikaasa kohustatud samaväärselt, st. poole ostusummast tasuma? Kuna elame al. 2014.a. lahus, kas lahutuse puhul on minul kohustus kompenseerida abikaasale sundosa minu 1/3 kaasomandist (sünnikodu ja minu praegune elukoht) rahaliselt?

Perekonnaseaduse kohaselt ei ole abikaasade ühisvara tasuta käsutuse teel (näiteks pärimine või kinkeleping) saadud vara ka siis, kui vara omandati abielu ajal. Selline vara kuulub vara saanud abikaasa lahusvara hulka. Seega ei ole pärandina saadud 1/3 teie ühisvara. 

Kui Te aga ostate õelt tema 1/3 kaasomandist, saab sellest 1/3 mõttelisest osast abikaasade ühisvara. Kui ollakse abielus, loetakse makse tehtuks mõlema abikaasa poolt sõltumata sellest, kes selle tegelikult tegi, kuna teenitud sissetulekud on samuti ühisvara. Kui soovite, et abielu lahutades ei tekiks Teie abikaasal õigust õe 1/3 mõttelisele osale, ei ole ehk mõistlik seda õelt osta vaid sõlmida kinkeleping.

Kui kogu Teile kuuluv vara on saadud tasuta käsutuse teel (kingitud või päritud), on vara Teie lahusvara, mida abielu lõppedes ei jagata vaid see jääb jätkuvalt Teile.