Haigusleht, ravikindlustus ja töötuna arvelevõtmine

Sõber jäi enne töölepingu lõppemist (koondamine üle 10 a. töösuhe) pikemale haiguslehele. Kuidas ja kui kaua kehtib sellisel juhul ravikindlustus, kui haigusleht kestab üle kahe kuu. Kas ta saab ja kas ta peaks ennast kohe töötuna arvele võtma, et ravikindlustus ei katkeks? Samas pole ta haiguse ajal võimeline tööd otsima.

Kui töötaja koondatakse ajal, mil ta viibib haiguslehel, tuleb eristada kahte küsimust: ravikindlustuse kehtivus ja õigus haigushüvitisele. Samuti tuleb eraldi hinnata, kas ja millal on võimalik inimene töötuna arvele võtta.

1. Ravikindlustus pärast töölepingu lõppemist

Töötaja ravikindlustus ei lõpe töölepingu lõppemise päeval. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 6 lg 3 kohaselt lõpeb töötaja kindlustuskaitse kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise lõppemise päevast (RaKS § 6 lg 3).

Seega on näiteks juhul, kui tööleping lõpeb 30. septembril, töötaja töölepingu alusel tekkinud ravikindlustus veel kahe kuu jooksul pärast töösuhte lõppemist. See, et töötaja on samal ajal haiguslehel, ei pikenda RaKS § 6 lg-s 3 sätestatud kahekuulist kindlustuskaitse perioodi.

2. Haigusleht võib seejuures jätkuda ka pärast töösuhte lõppemist

Töölepingu lõppemine ei tähenda iseenesest, et juba alanud haigusjuhtum tuleb lõpetada. RaKS § 50 lg 1 kohaselt on ajutise töövõimetuse hüvitis rahaline kompensatsioon, mida Tervisekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb ajutise töövõimetuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.

Haiguse või vigastuse korral on kindlustatud isikul õigus haigushüvitisele kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid üldjuhul mitte rohkem kui 182 järjestikust kalendripäeva; tuberkuloosi korral on ülempiir 240 kalendripäeva (RaKS § 57 lg 1).

Oluline on siiski eristada haiguslehe kehtivust ja ravikindlustuse kehtivust. Kahe kuu möödumisel töösuhte lõppemisest ei saa öelda, et inimene oleks automaatselt ravikindlustatud üksnes seetõttu, et tema haigusleht jätkub. Ravikindlustuse seadus sätestab haigushüvitise saamise kohta eraldi reeglid.

Samuti tuleb arvestada, et alates 1. aprillist 2026 ei maksta ajutise töövõimetuse hüvitist isikule, kelle ravikindlustus põhineb töötuskindlustushüvitise saamisel (RaKS § 50 lg 2). Seetõttu tuleb töötuna arvelevõtmise ja töötuskindlustushüvitise taotlemise aega pika haiguslehe puhul hoolikalt hinnata.

3. Kas haiguslehel olev inimene saab ennast töötuna arvele võtta?

Kehtiv Tööturumeetmete seadus (TöMS) ei sätesta haiguslehel viibimist iseseisva absoluutse takistusena töötuna arvelevõtmiseks. Töötuna arvelevõtmise üldreegel on sätestatud TöMS §-s 8.

TöMS § 3 lg 3 kohaselt on töötu inimene, kes ei tööta, on töötuna Eesti Töötukassas arvele võetud ja otsib tööd.

TöMS § 9 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt on töötu põhikohustuseks muu hulgas olla valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma ning otsida tööd iseseisvalt ja teavitada Töötukassat enda tööotsingutest. TöMS § 9 lg 3 kohaselt on töötu valmis kohe tööle asuma, kui puuduvad tema töölerakendumist takistavad asjaolud või need on sellised, mida on võimalik seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud meetmetega kõrvaldada.

Seetõttu ei ole õige öelda, et iga haiguslehel olev inimene ei saa töötuna arvele võtta. Samuti ei ole aga õige öelda, et pikaajalisel haiguslehel olev inimene võib end alati töötuna arvele võtta lihtsalt ravikindlustuse säilitamiseks.

Kui isik on oma terviseseisundi tõttu täielikult töövõimetu ega saa reaalselt tööd otsida ega tööle asuda, võib tekkida probleem TöMS § 9 lg 1 p-des 3 ja 4 ning lg-s 3 sätestatud tingimuste täitmisega. Töötuna arvelolek ei ole üksnes ravikindlustuse säilitamise tehniline võimalus.

Lisaks näeb TöMS § 12 lg 1 p 9 ette, et töötuna arvelolek lõpetatakse, kui töötu ei ole valmis kohe tööle asuma.

Seetõttu tuleks sellises olukorras enne töötuna arvelevõtmise avalduse esitamist hinnata konkreetse inimese tervislikku olukorda ja küsida Töötukassalt kirjalikult üle, kas ta vastab töötuna arvelevõtmise tingimustele ajal, mil tal on kehtiv haigusleht.

4. Töötuna arvelevõtmisega võib tekkida ka mõju haigushüvitisele

See on pika haiguslehe puhul eriti oluline.

RaKS § 50 lg 2 sätestab, et ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta isikule, kelle ravikindlustus põhineb muu hulgas RaKS § 5 lg 2 p-s 6 nimetatud alusel. RaKS § 5 lg 2 p 6 hõlmab isikut, kelle eest tasutakse sotsiaalmaksu töötuskindlustushüvitise saamise tõttu.

Seega ei ole mõistlik käsitleda töötuna arvelevõtmist lihtsalt kui võimalust „haiguslehe ajaks ravikindlustus alles hoida“. Kui töötuna arvelevõtmise tulemusena tekib õigus töötuskindlustushüvitisele ja selle kaudu uus ravikindlustuse alus, tuleb arvestada ka RaKS § 50 lg-st 2 tuleneva piiranguga ajutise töövõimetuse hüvitise maksmisele.

5. Koondamise tõttu üle kümne aasta kestnud töösuhe annab olulise eelise töötuskindlustushüvitise alguse osas

Kui töötaja viimane töösuhe öeldi üles koondamise tõttu ja töösuhe sama tööandjaga kestis üle kümne aasta, on tal täiendavalt õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele 60 kalendripäeva möödumisel töösuhte lõppemisest, eeldusel et täidetud on töötuskindlustushüvitise üldtingimused (TKindlS § 6 lg 4 p 2).

Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise üldiseks eelduseks on muu hulgas, et isik on töötuna arvele võetud TöMS § 8 alusel ning tal on vähemalt 12 kuu pikkune töötuskindlustusstaaž töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul (TKindlS § 6 lg 1 p-d 1–2).

Töötuskindlustusstaaži puhul tuleb aga tähele panna, et ajutise töövõimetuse perioodi üldjuhul töötuskindlustusstaaži hulka ei arvestata (TKindlS § 7 lg 2²), välja arvatud seaduses sätestatud erand.

6. Koondamise korral makstav kindlustushüvitis on eraldi hüvitis

Üle kümne aasta kestnud töösuhte puhul võib töötajal olla õigus ka koondamise korral makstavale kindlustushüvitisele.

Töötuskindlustuse seaduse § 14¹ kohaselt on töötajal õigus kindlustushüvitisele koondamise korral, kui töösuhe sama tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja tööleping on üles öeldud koondamise tõttu.

Kindlustushüvitise suurus on üle kümne aasta kestnud töösuhte puhul kahe kuu keskmise töötasu ulatuses (TKindlS § 14² lg 1 p 2).

See hüvitis tuleb eristada sissetulekupõhisest töötuskindlustushüvitisest: tegemist on kahe erineva hüvitisega ning koondamise kindlustushüvitise saamiseks ei ole töötuna arvelevõtmine iseenesest selle hüvitise üldiseks eelduseks. Tööandja peab koondamise korral kindlustushüvitise taotlemiseks esitama Töötukassale avalduse viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest (TKindlS § 14³ lg 1). Kui tööandja seda tähtajaks ei tee, on avalduse esitamise õigus ka töötajal (TKindlS § 14³ lg 2).

7. Vastus küsimusele, kas inimene peaks haiguslehe ajal töötuna arvele võtma

Minu hinnangul ei peaks inimest ainult ravikindlustuse säilitamise eesmärgil automaatselt haiguslehe ajal töötuna arvele võtma.

Õigem on lähtuda järgmisest:

• töölepingu lõppemise järel säilib töölepingu alusel ravikindlustus veel kaks kuud (RaKS § 6 lg 3);
• haigusleht võib teatud tingimustel jätkuda pärast töösuhte lõppemist ning haiguse korral võib haigushüvitist maksta kuni seaduses sätestatud maksimaalse perioodini (RaKS § 57 lg 1);
• töötuna arvelevõtmine eeldab TöMS § 8 kohaste tingimuste täitmist ning töötu peab vastama ka TöMS § 9 nõuetele;
• kui inimene on haiguse tõttu tegelikult täielikult töövõimetu ega ole valmis kohe tööle asuma, ei saa töötuna arvelevõtmist käsitada pelgalt ravikindlustuse säilitamise abinõuna;
• samas tuleb enne kahekuulise ravikindlustuse perioodi lõppu kindlasti selgitada Töötukassaga, kas ja millisest kuupäevast on võimalik inimene töötuna arvele võtta;
• kui inimene muutub töövõimeliseks ja vastab töötuna arvelevõtmise tingimustele, on mõistlik esitada avaldus kohe, sest töötuskindlustushüvitise saamise õigus on seotud töötuna arvelevõtmisega (TKindlS § 6 lg 1 p 1).

Kokkuvõttes: kui inimene koondatakse pika haiguslehe ajal, ei katke ravikindlustus kohe töölepingu lõppemise päeval, vaid kestab töötaja puhul veel kaks kuud (RaKS § 6 lg 3). Haiguslehe jätkumine iseenesest seda kahekuulist ravikindlustuse garantiiperioodi ei pikenda. Töötuna arvelevõtmine võib anda uue ravikindlustuse aluse, kuid selle eelduseks on töötuna arvelevõtmise tingimuste täitmine ning töötuna arvelolek võib mõjutada õigust haigushüvitisele (RaKS § 50 lg 2). Seetõttu ei ole soovitatav võtta pikaajalisel haiguslehel olevat inimest töötuna arvele automaatselt ainult ravikindlustuse säilitamiseks. Enne kahe kuu möödumist tuleks tema konkreetne olukord Töötukassaga kirjalikult üle kontrollida ning koondamise tõttu tuleb eraldi kontrollida ka õigust TKindlS §-des 14¹ ja 14² sätestatud kindlustushüvitisele.