Tere, olen korteriomanik ja seotud olukorraga, kus korteriühistu on varasemalt andnud minu korteriga seotud võlanõude täitemenetlusse. Täitemenetlus on nüüdseks lõppenud ja kogu summa on tasutud, kuid siiani pole ma saanud juhatuselt arusaadavat ja dokumenteeritud ülevaadet, millest see summa täpselt koosnes. Arvetel, mida ühistu mulle saatis, ei kajastu mitte kuskil täitemenetlusse antud summa (üle 1800 €). Lisaks sellele esines varasemates arvutustes mitmeid vigu: detsembri arve oli märgitud tasumata, kuigi see oli makstud. Veearvestuses leiti samuti viga ja arvet pidime ümber tegema lausa kolmel korral — alguses oli seal näiteks -190 euro suurune ebatäpne kanne, viimasel arvel juba -208 eurot. Veelgi segasemaks teeb asjaolu, et mõnel arvel kajastub ettemaks, teisel mitte, ja pole selgitust, mille eest see ettemaks tekkinud on. Kui ma küsisin täpset võlgnevuse jääki, saadeti mulle lihtsalt meilile üks konkreetne summa, ilma igasuguse selgituseta, millest see koosneb — millised kuud, millised viivised, mis on juba makstud ja mis veel ei ole. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 45 kohaselt on korteriomanikul selge õigus saada teavet oma maksekohustuste ja ühistu tegevuse kohta. Hetkel on tunne, et juhatus ei täida oma seaduslikke kohustusi ega toimi läbipaistvalt. Kas hagita menetlus võiks siin aidata? Kas selline teabe varjamine on seaduslik?

Võlanõude täitemenetlusse andmise eelduseks on jõustunud kohtulahendi olemasolu, millega on Teid kohustatud võlgnevust tasuma. Soovitan tutvuda kohtumenetluse materjalidega. On võimalik, et tasumata arvetele lisaks on kohus Teilt välja mõistnud ka viivisintressi ja KÜ menetluskulud.

Tere Kui olen inkassole võlgu, ja mind ees ootab vara, palga, kontonumbrite arestimine. Küsimus: 1) Kui viin oma palga revolut kontole, kas siis palka ei arestita või palga arestimine toimub läbi tööandja? 2) Kui varast mul on ainult kodulaenus korter ja liisignus auto, kuidas nendega ollakse? Kas mul kodulaenus olevat korterit ähvardab midagi? Kuidas toimida, et korterit ära ei võetaks? Kui kodualeus ja lkiisingus olevaid asju arestitake, kas see tähendab seda et olen kohe pankadele täissummat võlgu? Näiteks kodulaenus olevat korteri turuväörtus on 125 000, kodulaen 108 000, millest jääk 104 000. Kui minu kodu arestitakse, kas see töhendab et pean kodualenu pangala kogu summa? Ja kuidas autoga skeem toimub? Kas mul on parem autost lahti saada (müüa maha) enne arestimist?

Inkassoettevõttel ei ole õigust töötasu ega võlgnikule kuuluvat vara arestida. Arestida saab vaid kohtutäitur ja seda juhul, kui võlgnevus on kohtus välja mõistetud ehk kui olemas on täitedokument kohtulahendi või notariaalse kokkuleppe näol. Kohtutäitur arestib töötasu juba tööandja juures ja arestimist ei ole võimalik vältida kasutades välismaist pangakontot. Kui kinnisasi on koormatud hüpoteegiga ja see arestitakse ning müüakse täitemenetluses, kaetakse tulemist esmalt laenu jääk ja ülejäänud rahast täitemenetluses olev võlgnevus. Kui auto on ostetud liisinguga ja on registris liisindettevõtte nimel, ei saa sellist autot arestida.

Kas ma saan oma töötasu arestimise vältimiseks suunata minu palka sõbrakontole vüi näiteks enda Revolut kontole? Või töötasu arestimine toimuib läbi tööandja?

Kohtutäitur saab sissenõude pöörata ka võlgniku nõuetele, sealhulgas töötasunõudele. Täitur esitab sellekohase arestimisakti tööandjale ja tööandja on kohustatud töötasust vajalikud kinnipidamised tegema ja kohtutäiturile üle kandma. Alles seejärel tohib ta töötaja näidatud pangakontole töötasu üle kanda. Seega ei saa töötasu arestimist vältida raha kandmisega sõbra le kuuluvale või enda välismaisele pangakontole.

TEADE SISSENÕUDE PÖÖRAMISEST ABIKAASADE ÜHISVARALE (TMS § 14 lg 1¹) Kohtutäitur on algatanud võlgniku XX suhtes täitemenetluse. Tasumisele kuuluv summa kokku: 288,10 eurot (sh täitekulud). Rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt olete Teie ja võlgnik abielus  ning vara suhtes kehtib varaühisuse varasuhe. Käesolevaga teatab kohtutäitur, et ta on pööranud sissenõude Teie abikaasa nimel olevale varale. Täitemenetluse seadustiku § 14 lg 1¹ kohaselt kui sissenõue pööratakse abikaasade ühisvarale ühe abikaasa vara suhtes toimuvas täitemenetluses, eeldatakse sissenõudja kasuks võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut. Nimetatud vara võib arestida ja müüa. Nõusoleku eeldus ei kehti kinnisasjade ja võlgnikuks mitteoleva abikaasa sissetuleku ning tema nimel avatud kontol oleva raha suhtes. Kui arestitud vara kuulub Teie ühisvara hulka, on Teil võlgniku abikaasana võimalik esitada kohtutäiturile vastuväide (allkirjastatult). Kuni vastuväite esitamiseni eeldab kohtutäitur võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut sissenõude pööramiseks võlgniku nimel olevale varale. Vastuväite esitamisel lõpetab kohtutäitur sissenõude pööramise võlgniku varale ja teavitab sellest sissenõudjat. Sissenõudjal on õigus nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist (alus: täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2). Kui sissenõudja taotleb kohtu kaudu ühisvara jagamist, siis arvestatakse vara jagamisel muuhulgas ka kinnisasjade, Teie sissetulekute ning Teie nimel avatud pangakontodel oleva rahaga. NB! Juhime tähelepanu asjaolule, et käesolevale kirjale vastamine või vastamata jätmine ei too kaasa automaatselt Teie arvelduskonto või mistahes muule varale sissenõude pööramist (arestimist). Siiski kui esitate vastuväite, peate arvestama võimalike lisanduvate kohtukuludega (õigusabikulud, riigilõivud jne), mida nõutakse sisse ka Teie käest. Здравствуйте Это нормально если за мой не оплаченный штраф хотят арестовать у жены ее имущества или счета в банке?

Kuna abielu jooksul soetatud esemed ja teenitud sissetulekud on abikaasade ühisvara, kuulub ühe abikaasa varast ja sissetulekutest pool teisele abikaasale. Et võlgnikuks oleva abikaasa osale ühisvarast (sealhulgas 1/2 võlgnikuks mitteoleva abikaasa abielu jooksul soetatud varast, mis ei ole lahusvara ja teenitud sissetulekust) saaks sissenõuet pöörata, on vajalik võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolek või ühisvara jagamise kohtus. Sissenõuet ei saa pöörata võlgnikuks mitteoleva abikaasa varale, mis ei ole ühisvara.

Tere, Kohtu kaudu on lastele välja mõistetud elatis. Isa vabatahtlikult seda täitma ei asunud. Andsin asja üle kohtutäiturile. Kihus mõistis välja ka tagasiulatuva elatise. Kui laps sai nüüd 18 ja elatise nõue lõppes ära, kas siis kohtutäitur nõuab võlgnevuses olevat elatist edasi või see lihtsalt kustub ära, kui laps 18?

Lapse täisealiseks saamine ei lõpeta elatisvõlgnevuse nõuet ja kohtutäitur jätkab sundtäitmist kuni võlgnevus on tasutud, sissenõudja esitab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks või nõude aegumiseni, mis ei saa juhtuda enne 10 aasta möödumist lapse täisealiseks saamisest.

Mul võtab praegu kohtutäitur invaliidsuspensionist 61e maha.See on minu ainuke sissetulek.Pangas on mul kasutuslimiit 886e.Nüüd on mul kasutuslimiit34.01kuna see on sotsiaalkindlustusametist tulev puude raskusaste toetus ja seda ei tohi ära võtta.sellele vaatamata võeti mul see kuu see toetus ka ära ja pangas kasutuslimiit 0e.Tegin avalduse,et vabastataks mul kasutuslimiit 886e ja saatsin digialkirjastatud kviitungi näitamaks,et 34.01e läks kohtutaiturile seejärel vabastatigi mul kasutuslimiiti 34.01.Muidugi toodi mulle ettekäändeks,et mul läks invaliidsuspension teisele arvele.Vahepeal töötasin ja töötasu läks ka teisele arvele.Nüüd ei tööta.Mul on ju juba üks kohtutaiturkes võtab mul raha maha.Kas saab siis teine kohtutäitur arve arestida.Mulle kirjutati kiri ka,et see tehti riigikohtumäärusega TMS 132.Oleksin väga tänulik kui vastate.

Tõenäoliselt on Teie probleemi põhjus selles, et Teil on kaks kontot ja olete vahepeal töötanud ent olete unustanud töötamise lõppedes kohtutäiturile sellest teada anda. Et kohtutäitur saaks arestimisele mittekuuluva sissetulekuga arvestada, tuleb esmalt teada anda kõigist oma sissetulekutest, sealhulgas kes maksab, kui palju ja millisele kontole ning anda kõigi pangakontode andmed koos konto väljavõtetega. Kui vahepeal midagi muutub, tuleb ka muutustest teada anda. Vaid nii saab kohtutäitur tagada, et arestitakse vaid need sissetulekud, mida seadusega on lubatud ja vaid selles ulatuses nagu seadus ette näeb.

Tere! Kuidas peaks käituma kui täitemenetlus algatati elatisnõude võla tõttu isiku vangistuses viibimise ajal ning kinnisvarale seati hüpoteek kordades suurem kui esialgselt kokku lepitud elatiste koguvõlg. Isik ei saa vangistuse ajal elatist ega võlga maksta. Eelnevalt oli toimunud kokkuleppemenetlus elatise suuruse kohta, kuid täituri nõudes on kirjas veel täiendavad nõuded iga lapse kohta, mis on suuremad kokkulepitud summast. Kas vangistuses viibimise ajal ei saa nõuet kuidagi peatada? Kas hüpoteegiga ja pangalaenuga kinnisvara saab müüa ka isik ise, et vältida alla turuhinna müümist täituri poolt?

Vangistuses viibimine ei ole aluseks täitemenetluse peatamisele. Täitemenetlus saab toimuda ainult täitedokumendi alusel, seega saab olla arest seatud kohtumääruses märgitud summas. Lisanduda võivad vaid täitemenetluse kulud. Kui kinnisasjale on seatud täitemenetluses arest, saab seda müüa kohtutäituri nõusolekul ja tema antud tingimustel. Kui kinnisasi on koormatud ka hüpoteegiga panga kasuks, on vajalik ka panga kui hüpoteegipidaja nõusolek.

Tere, Kui mul on kohtutäitur peal ning juunis pean osalema kaitseväe kordusõppusel. Siis kas sealt saadud toetus, mida seal veedetud päevade eest saad, kantakse ikka minu kontole või läheb ka see kõik täiturile? 

Täitemenetluse seadustiku kohaselt saab sissenõuet pöörata võlgniku sissetulekule. Sissetulekuks loetakse eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. Täitemenetluse seadustiku § 131 on loetelu sissetuleku liikidest, millele sissenõuet pöörata ei saa. Teie nimetatud toetust nimetatud ei ole, seega saab toetuse arestida.

Tere. Kas Kohtutäituril on õigus saata minu võlgnevuse info minu tööandjale? Kas selline tegevus ei lähe vastuollu isikuandmete kaitse seadusega avaldada minu andmeid kolmandale osapoolele.

Täitemenetluse seadustiku kohaselt on kohtutäituril õigus pöörduda täitemenetluseks vajaliku suulise ja kirjaliku teabe saamiseks kolmanda isiku poole, sealhulgas nõuda andmeid võlgniku elu- või asukoha ning kontaktandmete kohta, kui on alust arvata, et kolmas isik sellist infot omab. Kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluseks vajalikke andmeid võlgniku tasunõude ja muude hüvede kohta võlgniku tööandjalt ja teistelt võlgniku suhtes kohustatud isikutelt. Kolmas isik on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui tal on seaduse alusel õigus andmete esitamisest keelduda. Töötasu on nõue, mis on isikul oma tööandja vastu. Sissenõude pööramiseks nõudele arestib täitemenetluse seadustiku kohaselt kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut ehk tööandjat, täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Seega ei ole arestimisakti edastamine tööandjale ega tööandjalt andmete küsimine seadusega vastuolus.

Tere. Kui üks kohtutäitur kannab lapse hooldulehel oldud aja eest haigekassa hüvitise tagasi, siis kas teine täitur võib sealt võtta osa sellest omale?

Kohtutäitur täidab rahalisi nõudeid, välja arvatud lapse elatisnõuded, nende täitmisele esitamise järjekorras. See tähendab, et esimesena saabunud nõue täidetakse lõpuni ja alles seejärel alustatakse järgmise nõude täitmist. Seega ei saa ühe kohtutäituri poolt arestimata summasid teise kohtutäituri poolt arestida, kui esimene täitemenetlus ei ole veel lõppenud ja kohtutäitur on jätnud arestimata sissetuleku või sissetuleku osa, mis seaduse kohaselt arestimisele ei kuulu. Kui seda tehakse, tuleb valesti arestinud kohtutäiturile kiiresti (3 tööpäeva jooksul) sellest teada anda ja nõuda valesti arestitu tagastamist.