Kas kohtutäituril on õigus arestida täies mahus konto ja jätta inimene ilma nii töötasust kui ka töövõimetus hüvitisest?

Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust (TMS § 132 lg 1).

Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse perioodilise elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni poole palga alammäära suurusest sissetulekust. Kui lapse perioodilise elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust arestitav summa jääb alla poole palga alammäära suurusest summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust (TMS § 132 lg 1¹).

Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui palga alammäär, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Seda sätet ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele (TMS § 132 lg 1²). Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (TMS § 132 lg 1³). Statistikaamet avaldab iga aasta 1. veebruariks möödunud aasta andmete alusel arvestusliku elatusmiinimumi summa eurodes (TMS § 132 lg 1⁴).

Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet (TMS § 132 lg 2). Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue (TMS § 132 lg 3).

Arestimisaktis märgib kohtutäitur, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Kohtutäitur tühistab arestimise võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku, arvestades TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid (TMS § 133 lg 1).

Tere. Kohus on peatanud minu suhtes kohtutäituri poolt algatatud täitemenetlused. Kontod on arestitud. Pean maksma kohtule deposiidi 2000 eurot. Raha on kontol olemas, aga panga poolt esitatakse erinevaid nõudmisi (kas kohtumäärus on ikka jõustunud, las kohtutäitur annab loa jms). Asi on juba absurdne. Pangatöötaja, kellega suhtlen, keeldub kontot avamast. Seda n.ö. viimasel minutil, sest makse tähtaeg on juba täna. Mida teha?

Kohtumääruse alusel täitemenetluse peatamisel jäävad tehtud täitetoimingud jõusse (TMS § 47 lg 1). Kohtutäitur koostab otsuse täitemenetluse peatamiseks hiljemalt kolmandal tööpäeval alates täitemenetluse peatamise aluseks oleva asjaolu teadasaamisest (TMS § 47 lg 1¹).

Täitemenetluse peatamise korral edastab kohtutäitur täitemenetluse peatamise otsuse viivitamata kolmandale isikule, kes täidab võlgniku vara suhtes kohtutäituri arestimisakti (TMS § 47 lg 1²). Täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine (TMS § 47 lg 1²). Võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima (TMS § 47 lg 1²).

Seega, kuigi täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine ja võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima (TMS § 47 lg 1²), ei anna see õigust arestitud arvelduskontot kasutada, kuna arestimise hetkel kehtestatud käsutuskeeld jääb kehtima ja tehtud täitetoimingud jäävad jõusse (TMS § 47 lg 1, TMS § 54 lg 1).

Tere Küsimus on kohtutäituri nõuete kohta. Kui võlgnik saab päranduse teel sõiduauto omanikuks, kas täituril on õigus auto kohe müüki panna või pannakse peale müügikeeld. Võlgnikul peetakse igakuiselt võlga palgast kinni ehk tasumine toimub. Lisaks on sõiduvahend vajalik tööl käimiseks. Lugupidamisega

Võlgniku varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel (TMS § 52 lg 1). Vara arestimisel ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik (TMS § 53 lg 1). Vara ei arestita, kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes täitekulude katteks (TMS § 53 lg 2). Vara arestimise järjekorra määrab kohtutäitur, kuulates eelnevalt ära sissenõudja ettepaneku. Järjekorda määrates arvestatakse, et sissenõudja nõue tuleb rahuldada kõige kiiremal viisil ning et võlgniku õigustatud huve ei või kahjustada (TMS § 53 lg 3).

Võlgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada. Käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TMS § 54 lg 2). Omandi, piiratud asjaõiguse või varalise õiguse käsutamise keelamisel tehakse seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge. Keelumärge keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta (TMS § 54 lg 3).

Seega sõltub arestitud vara müümine võlgnevuse suurusest, igakuiselt sissetulekust kinnipeetava summa suurusest, arestitud vara väärtusest ja sissenõudja ettepanekutest arvestades eeltoodud õiguslikke selgitusi.

Tere Mure on järgnev, mul on võlgnevus maksu ja tolliametile ning on ka algatatud täitementlus selles asjas. Võlgnevus on suur minu jaoks ning mul pole võimalust seda kiiresti tasuda.Küsisin täiturilt maksegraafiku kohta ja tema vastas, et ma peaksin kohtu poole pöörduma maksegraafiku palvega. Kuidas ma peaksin kohtu poole pöörduma selles asjas ning kas maksegraafik on üldse võimalik kui sissenõudjaks on maksu ja tolliamet?

Kohtutäitur saab maksegraafiku kokkuleppe sõlmida vaid sissenõudja nõusolekul. Samuti juhul, kui olete ise sissenõudjaga saavutanud kokkuleppe ning selle mõlemapoolselt allkirjastanud, võlgnevuse ositi tasumise kohta.

Soovitan esmalt pöörduda Maksu- ja Tolliametisse palvega võimaldada tasuda võlgnevus osade kaupa ja sooviga sõlmida mõlemapoolsete allkirjadega vastav kokkulepe. Kui sissenõudja sellega nõustub, saate esitada sõlmitud kokkuleppe kohtutäiturile.

Tere. Kuna mul on täitemenetlus kohtutäituri käes ja on arestitud ka vara. Kuna sõidukiga juhtus õnnetus ja vaja viia vanarauda. Siis selle jaoks vajalik ka kohtutäituri käest võõrandamiseks akt. Aga kas see akt peabki välja nägema nagu kohtutäitur mulle saatnud on kus kõik anded peal palju ja kellele ma võlgu olen? Kas tegu ei ole mitte andmekaitse seaduse rikkumisega?

Kui vara on arestitud, saab seda müüa vaid kohtutäituri kontrolli all. Selleks tuleb Teil taotleda kohtutäiturilt nõusolek vara müügiks ja kui kohtutäitur selleks nõusoleku annab, annab ta ka kinnituse selle kohta, kus on näha, millisele kohtutäituri arvelduskontole müügist saadud summa (või osa sellest) peab laekuma. Iseenesest ei ole oluline, et aktilt nähtuks kõik võlgnevused sissenõudjate lõikes. Soovitan suhelda kohtutäituriga. Kahjuks on akti nägemata ja teadmata mida Te täpselt kohtutäiturilt küsisite, võimatu anda hinnangut kas saadud akt on just see vajalik.

Probleem seisneb selles, et minu vastu on algatatud kaks täitemenetlust kohustusliku kaitseväe tervisekontrolli. Nende tervisekontrollide ajal viibisin ma kinnipidamisasutuses välismaal Ma olen suhelnud Kaitseressursside ametiga ja saatnud neile tõendi minu vanglas viibimise kohta. Algul küll öeldi sealt, et nemad täitemenetlust enam peatada ei saa kuid paluti mul saata neile mingisugune tõend, ma ootan nende poolset vastust ja seda mis edasi saab. Minu küsimused oleksid mida mul oleks vaja edasi teha, kas kohtu poole pöörduda või kuidas need täitemenetluste lõpetamine käib?Kas oleks ka võimalik peatada neid täitemenetlusi uurimise ajaks,kui jah siis kuidas see toimib? Vabandan pika teksti ning loodan, et minu selgitused on arusaadavad.Ma tänan teid vastuste eest

Kohtutäitur peatab täitemenetluse järgmistel alustel (TMS § 46 lg 1):

• sissenõudja avalduse alusel;
• kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada;
• kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt võib täitetoimingu teha või täitemenetlust jätkata üksnes tagatise vastu;
• kirjaliku tõendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmisele esitatud nõude maksetähtpäeva edasilükkamine;

Seega, kui Kaitseressursside Amet sissenõudjana esitab avalduse menetluse peatamiseks, on kohtutäitur kohustatud selle peatama. Samuti peatatakse täitemenetlus juhul, kui sõlmite sissenõudjaga mõlemalt poolt allkirjastatud kokkuleppe, et sunniraha tasumise tähtaeg on edasi lükatud.

Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse järgmistel alustel (TMS § 48 lg 1):

• sissenõudja avalduse alusel;
• kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud;
• nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel;
• kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine;

Sarnaselt peatamisele saab ka lõpetada juba alustatud täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel.

Kui sissenõudja jõuab seisukohale, et sunniraha otsust ei tühistata ja sissenõudja kohtutäiturile peatamise ja/või lõpetamise avaldust ei esita, tuleb Teil pöörduda maakohtusse, kus saate esitada nõude sissenõudja vastu täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. Kohtumenetlus võib kesta kaua ja Teile soodsaim on ikkagi sissenõudjaga kokkuleppe saavutamine või sissenõudjapoolne sunnirahaotsuse tühistamine.

Tere,selline kusimus,et Estis on mul auto arestitud ja kui ma tahan votta Soome registrisse enda nimele auto,et kas see ka läheb aresti alla, ei too autot Eesti auto jääb soome.Ei ole Soomes mingeid volgnevusi.

Kohtutäitur teeb täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil (TMS § 4 lg 4). Välisriigis toimuvale täitemenetlusele kohaldatakse selle riigi õigust, kus täitemenetlus toimub (TMS § 4 lg 4). See aga ei välista võimalust, et sissenõudja alustab täitemenetlust ka Soomes. Sellisel juhul viiakse täitemenetlus läbi Soome siseriikliku õiguse alusel ning võidakse sissenõue pöörata ka Soome registris olevale varale.

Tere! Kui mul on tehtud kohtutäituriga maksegraafik siis kas mul on õigus saada näiteks üks kuu maksepuhkust. Täituri käest sain vastuse, et sellisel juhul algatatakse kohe vara müük ja, et pean otsima kuskil selle raha või laenama. Ise ma hetkel tööl ei käi (taastun operatsioonist) ja rahaline seis ei ole kiita

Täitemenetluse seadustiku § 46 lg 2 punkt 2 kohaselt võib kohtutäitur täitemenetluse peatada võlgniku raskesti haigestumise või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul. Selleks tuleks kohtutäiturile esitada kirjalik taotlus menetluse peatamiseks näidates ära võimaliku peatamise vajaduse. Täitemenetluse peatamine TMS § 46 lg 2 p 2 alusel on kohtutäituri diskretsiooniõigus ning kohtutäitur teeb taolise otsuse asjaolusid ning poolte huve kaaludes. 

Kui kohtutäitur vaatamata asjaoludele ja täitemenetlusosaliste huvide kaalumisele, millest tulenevalt oleks peatamine õigustatud, otsustab siiski menetlust jätkata, saate esitada avalduse kohtusse TMS §-le 45 tuginedes, mille kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane, sealhulgas võlgniku ootamatu haigestumine. Peatamise üle otsustades tulebki kohtul arvestada ka sissenõudja huve ja muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku tervist, perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

Tere Probleem on lühidalt selline, et minu vastu algatati kaks täitemenetlust kaiteväeressursside ameti palvel. Esimese täitemenetlus 16.09.2023 Ja teine jõustus 23.05.2024.Kaitseressurside amet oli mind kutsunud tervisekontrolli 23.10.2023 ja 26.02.2024. Ma ei ilmunud sinna kohale ja selletõttu rakendati sunniraha mis läks edasi kohtutäiturite kätesse. Asi on selles, et ma viibisin 11.04.2023-06.09.2024 vanglas välismaal. Järelikult polnud mul füüsiliselt kuidagi osaleda seal ja minuga ei saanud ka ühendust kaitseressurside amet. Kui ma nüüd õieti aru saan on minu vastu algatatud täitenõuded alusetud. Kelle poole ma peaksin pöörduma, et luua sellesse olukorda mingisugune selgus? Aitäh, jään teie vastust ootama.

Täitemenetlused on küsimuse kohaselt algatatud Kaitseressursside ameti sunniraha määramise otsuse alusel. Seega tuleb Teil pöörduda sunniraha määraja poole, vaidlustada sunniraha määramine, vajadusel ennistada vaidlustamise tähtaeg ning esitada tõendid, mis vaide aluseks olevaid asjaolusid (kinnipidamisasutuses viibimine) tõendavad.

Tere! Kohtutäituritel on õigus kinni pidada ajutise haiguslehe raha täies mahus, aga kui on laps haige ehk tegu hoolduslehega, kas siis kehtib sama seadus?

Täitemenetluses ei saa ajutise töövõimetuse hüvitist täies mahus arestida ei siis, kui ollake ise haiguslehel ega ka lapse hoolduslehe alusel makstuava hüvitise korral. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lõike 1 punkti 9 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata rahalisele ravikindlustushüvitisele ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis. See tähendab, et ajutise töövõimetuse hüvitis on põhimõtteliselt küll arestitav, kuid arvestada tuleb sissetuleku arestimisel kehtivaid piiranguid. Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust (TMS § 132 lg 1). Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet (TMS § 132 lg 2).

Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Seda sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue (TMS § 132 lg 3).

Seega, kuigi ajutise töövõimetuse hüvitis on arestitav sissetulek, ei saa seda täies mahus arestida, kuna kehtivad piirangud sissetuleku mittearestitavale osale. Et kohtutäitur saaks seda arvestada, on vajalik talle teada anda kõigist konkreetsel kuul laekuvatest tasudest ja oma ülalpeetavatest, et kohtutäitur saaks arestimisakti muuta.