Lugupeetud jurist Soovin õiguslikku hinnangut AÕS § 156 tõlgendamisele naabrusõiguslikus teevaidluses. Olukord: Meie kinnistule (Kinnistu B) on ainukeseks juurdepääsuks naabri kinnistut (Kinnistu A) läbiv ajalooline tee, mis oli kasutusel enne praeguse naabri ostu. Ametlikku servituuti pole. Naaber tegeleb majutusega (kämping) ning väidab, et läbisõit häirib tema äri ja tekitab turvariske. Viitasime AÕS §-le 156, kuid naaber tõlgendab seda nii, et tal on õigus teekasutus lõpetada ja nõuda meilt uue tee ehitamist. Naabri pakutud "alternatiiv" eeldaks aga uut mahasõitu riigiteelt ja läbiks ka kolmanda isiku eramaad (Kinnistu C), milleks puudub nõusolek ja servituut. Tegelikku alternatiivi seega pole. Sellegipoolest teatas naaber kirjalikult, et alates 1. augustist võivad tema haljastustööd läbisõitu takistada ning 2027. aastal suleb ta tee täielikult. Küsimused: AÕS § 156 tõlgendamine: Kas naabril on õigus käsitleda teekasutust "ebamõistliku koormusena" ja nõuda uue tee ehitamist, kui alternatiiv eeldab kolmanda isiku eramaa läbimist nõusolekut, mida hetkel pole? Tee sulgemine ja omavoli: Kas naaber tohib alates 1. augustist remonttööde ettekäändel meie ainsat läbisõitu faktiliselt takistada või tee hiljem sulgeda, kui uut tegelikku juurdepääsu pole rajatud? Huvide kaalumine: Kas kohtupraktikas on sellisel juhul esmaseks lahenduseks juurdepääsutasu määramine, mitte tee sulgemine? Õiguskaitse ja vastus: Kas tee takistamisel 1. augustil on õige käik hagi koos esialgse õiguskaitsega ning millistele õigusargumentidele tugineda naabrile vastamisel? Kas see tähtaegade esitamine naabri poolt muudab siin midagi ehk annab talle õigusi nendeks tegevusteks (nt ajutine tee sulgemine), tuues sisse justkui temapoolse lahenduse ja andes meile aega?

Kirjeldatud asjaolude põhjal ei anna AÕS § 156 naabrile õigust ühepoolselt lõpetada teie senist juurdepääsu ega nõuda, et rajaksite uue tee, kui tegelikult puudub toimiv alternatiivne juurdepääs.

AÕS § 156 eesmärk on tagada kinnisasjale vajalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kui kinnisasjal puudub piisav juurdepääs, võib kohus määrata juurdepääsu üle naaberkinnisasja ning määrata vajadusel selle kasutamise eest tasu. Juurdepääsu muutmine või ümberpaigutamine võib tulla kõne alla juhul, kui selleks on olemas tegelik ja õiguslikult võimalik alternatiiv.

Teie kirjeldatud olukorras ei saa naabri pakutud lahendust pidada tegelikuks alternatiiviks, sest see eeldaks nii uue mahasõidu rajamist riigiteelt kui ka kolmanda isiku kinnistu kasutamist, milleks puudub tema nõusolek või seatud servituut. Seetõttu ei saa üksnes sellisele hüpoteetilisele võimalusele tuginedes olemasolevat juurdepääsu lõpetada.

Asjaolu, et naaberkinnistul tegutseb majutusettevõte, võib olla üks huvide kaalumisel arvestatav asjaolu, kuid see ei tähenda automaatselt, et senine juurdepääs muutuks ebamõistlikuks koormiseks. Kohus kaalub sellistes vaidlustes mõlema poole õigustatud huve ning otsib lahenduse, mis võimalikult vähe piirab mõlema kinnisasja kasutamist. Praktikas tähendab see sageli juurdepääsu kasutamise tingimuste täpsustamist või juurdepääsutasu määramist, mitte ainsa juurdepääsu täielikku sulgemist.

Naabril ei ole õigust omal algatusel teie ainsat juurdepääsu sulgeda või seda oluliselt takistada üksnes põhjusel, et ta soovib oma kinnistu kasutust ümber korraldada või teha haljastus- või remonditöid. Sellised tööd ei anna iseenesest õigust jätta naaberkinnistu ilma vajalikust juurdepääsust. Kui tööd tõepoolest nõuavad ajutisi piiranguid, tuleb need korraldada viisil, mis tagab mõistliku läbipääsu, või saavutada selles küsimuses kokkulepe.

Arvestades, et naaber on juba kirjalikult teatanud kavatsusest hakata alates 1. augustist juurdepääsu takistama ning sulgeda tee hiljem täielikult, ei soovitaks ma oodata, kuni juurdepääs tegelikult katkestatakse. Mõistlik on pöörduda kohtusse juba praegu ning esitada avaldus juurdepääsu määramiseks AÕS § 156 alusel koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Esialgse õiguskaitse eesmärk on säilitada senine olukord kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni ning vältida olukorda, kus kinnistu jääb kohtumenetluse ajaks tegeliku juurdepääsuta.

Naabri kirjas nimetatud tähtajad – näiteks 1. august või 2027. aasta – ei anna talle iseenesest täiendavaid õigusi tee sulgemiseks ega juurdepääsu piiramiseks. Tegemist on üksnes tema kavatsuse teatavakstegemisega. Kui tal puudub õiguslik alus juurdepääsu lõpetamiseks, ei muutu selline tegevus õiguspäraseks pelgalt seetõttu, et sellest on ette teatatud.

Lõplik lahendus sõltub siiski kõigist konkreetse juhtumi asjaoludest, sealhulgas senise teekasutuse kujunemisest, juurdepääsu vajadusest ning sellest, kas mõni muu juurdepääs on tegelikult ja õiguslikult võimalik. Teie kirjelduse põhjal ei nähtu aga, et naabril oleks õigus olemasolev juurdepääs ühepoolselt lõpetada või sundida teid kasutama lahendust, mille realiseerimine sõltub kolmanda isiku nõusolekust.

Tere. Väänasin kohviku ees jala ja olen nüüd kipsis. Kohviku sissepääsu ees olev tee on katkise pinnakattega. Ebatasase pinnase tõttu õnnetusjuhtum aset leidis. Kohvik on majas rentnik ja omanik ei vasta kirjale. Kes vastutab tee korrashoiu eest ja kes peab mulle kahju hüvitama. Kuidas on kokku lepitud kinnistu omaniku ja rentniku vahel, ei tea. Kohvik ei hüvita mulle midagi, nii mulle öeldi. Juhtum on fikseeritud kiirabis, vald on teadlik ja politseisse olen avalduse teinud. Marit

Tee korrasoleku eest vastutab tee omanik. Kui see tee jääb kinnistu piiridesse, millel asub maja, kus tegutseb kohvik, siis vastutab selle kinnistu omanik. Kui tee ei jää selle kinnistu piiridesse, siis on tegemist kohalikule omavalitsusele kuuluva teega. Peaksite oma nõudega pöörduma tee omaniku poole.

Tere! Juhtisin tehnonõuete kontrolli mitte läbinud sõidukit (TÜV lõppes 19 päeva tagasi) remondikohast tagasi koju (õhtul kell 22:00) kõige otsemat teed pidi kui anti politsei poolt peatumismärguanne. Kodukohani (kus on ka ametlik elukoht ja sissekirjutus) oli peatumismärguande saamisel hetkel 2km sirget maanteed. Patrull vormistas kohapeal: Kvalifikatsioon: LS § 207 lg. 1 Lühikirjeldus: Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine LS § 262'1 lg. 2 p. 1 alusel määrata mõjutustrahv 160.00 eurot Liiklusseadus peatükk 3 § 73. Lõige 5 ütleb "(5) Erandkorras võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit ja selle haagist liikluses kasutada juhul, kui nendel ei ole eriti ohtlikke rikkeid või puudusi, mis välistaksid sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on sõidukiga lubatud sõita ettevaatlikult, rikke iseloomu arvestades, mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti, Maanteeameti liiklusregistri büroosse või parkimiskohta. Kui rike, mis võib ohustada liiklust, tekib teel olles, peab juht püüdma seda kõrvaldada." Minu arusaamise järgi on lubatud sõidukiga koju sõita (parkimiskohta) arvestades rikke iseloomu milleks antud juhul oli seisupiduri (käsipiduri) ebapiisav tõhusus. Politseipatrulli minu selgitus ei rahuldanud, vaid öeldi et 3 nädalat oli aega sõiduk korda teha. Kas antud otsust on selles olukorras mõistlik vaidlustada ja kas peale vaidlustamist tuleb kohtuistung, milliseid tõendeid pean olema valmis esitama? Kas lühimenetluse vaidlustamine liigutab selle kohe üldmenetlusse, ehk süüdijäämisel tuleb ka märge karistusregistrisse? On antud olukorras mõistlik proovida otsust vaidlustada või tuleks see trahv nö. "koolituskuludesse" kanda. Suured tänud ette abi eest.

Õige viide oleks antud juhul Liiklussseaduse § 73 lg 7 ülamärkega 4.

Viidatud sätte kohaselt on  lubatud kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. Kas antud juhul on tegemist olukorraga, mis on kirjeldatud Liiklusseaduse § 73 lg 7 ülamärkega 4, seda otsustab kohus; seda pole võimalik nõustajal öelda.

Vaidlustamise korral võib politsei ise trahviotsuse tühistada. Kui politsei trahviotsust ei tühista, siis on Teil võimalik esitada kaebus maakohtule. Maakohus korraldab tavaliselt istungi. Teil oleks vaja tõendada, et olite teel oma elukohta ja et tegemist ei olnud sellise rikkega, mis oleks välistanud lühikese aeglase sõidu elukohta. Mõjutustrahvi ei kanta karistusregistrisse. Aga kui asi läheb üle väärteomenetlusse ja kohus trahviotsust ei tühista, siis tehakse jah väärteo kohta kanne karistusregistrisse. 

Sain trahvi Linnavalitsuse järelevalveosakonnalt LS § 20 lg 4 p 3 alusel:
 Asulas tohib mopeedi ja mootorratast ning alla kuue meetri pikkust haagiseta B-kategooria ja haagiseta D1-alamkategooria mootorsõidukit peatada või parkida: 
 "osaliselt või täielikult kõnniteel ning jalgratta- ja jalgteel, kus seda lubab liikluskorraldusvahend, jättes liiklejale sõiduteest kaugemal teeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse teeosa."
 Auto oli pargitud õuealal kõnniteel ning vabaks oli jäetud 1,7 meetrit. Samas kohas on autosid pargitud juba paarkümmend aastat ning minu teada ei ole seal varem trahve määratud. Antud kohas puuduvad liikluskorraldusvahendid, mis keelaksid parkimist.
 Lisaks LS § 20-le kehtib ka LS § 49, mis reguleerib liiklust õuealal ning sätestab, et parkida võib ainult tähistatud parklas või teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. Kuna antud kohas tähistatud parklat ei ole, oli sõiduk pargitud sellises kohas, kus see ei takistanud ei jalakäijate ega sõidukite liiklust. Küsimused on järgmised: 1. Mida täpselt tähendab LS § 49 sõnastus „parkida teel kohas, kus parkimine ei takista liiklust“? Kas õueala ise on liikluskorraldusvahend mis lubab ka kõnniteel parkida, juhul kui ei takista liikumist? 2. Kumb paragrahv on õuealas prioriteetsem – kas LS § 20 või LS § 49? Kas need ei ole omavahel vastuolus?

Õueala ei ole liikluskorraldusvahend. Liikluskorraldusvahendid on näiteks Liiklusmärgid ja teemärgised, Foorid, Reguleerija märguanded. Küll on liikluskorraldusvahendiks liiklusmärk, mis tähistab õueala ja annab teada, et alal kehtivad õuealal liiklemise reeglid.

Õuealal sõiduki parkimist reguleerivad peamiselt "Liiklusseaduse" (LS) § 64 lõiked 4 ja 5, samuti üldised peatumise ja parkimise nõuded ning keelud, mis kehtivad ka õuealal.

Õuealal parkimise erinõuded:

• Mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks (LS § 64 lg 4).
• Õuealal tohib parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alamkategooria mootorsõidukit (LS § 64 lg 5).
• Parkida tohib ainult tähistatud parklas (LS § 64 lg 5).
• Tähistatud parkla puudumisel tohib parkida teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust (LS § 64 lg 5).

Üldised parkimisnõuded ja keelud, mis on olulised ka õuealal:

Kuigi õueala on spetsiifiline ala, kehtivad seal ka üldised peatumise ja parkimise keelud, mis on sätestatud LS § 20 ja § 21. Eelkõige tuleb arvestada järgmist:

• Juht ei tohi peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas (LS § 20 lg 1).
• Parkida ei tohi kohas, kus ei tohi sõidukit peatada (LS § 21 lg 4 p 1).
• Sõidukit ei tohi peatada kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid (LS § 21 lg 2 p 5).
• Parkida ei tohi kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt (LS § 21 lg 4 p 8).
• Enne sõiduki juurest lahkumist peab juht rakendama abinõusid, mis väldiksid sõiduki iseenesliku liikuma hakkamise ja tõkestaksid selle omavolilise kasutamise (LS § 20 lg 9).

Tere, Selline küsimus: eratee, mille sissepääsu juures on „sissesõit keelatud“ märk, lisatahvliga „välja arvatud territooriumi valdaja loal“ ning silt „eramaa“. Juht sõitis keelumärgi alt sisse ilma loata ja jättis oma auto teele. Munitsipaalpolitsei ei tule kohale, väites, et see pole nende pädevuses. Olen mitu korda helistanud numbrile 112 ja palunud saata politseipatrulli. Mingit reaktsiooni ega tagasisidet pole. Öeldakse, et politsei ei tegele erateedega. Kuid Liiklusseadus ei tee vahet sellel, kellele tee kuulub — juhid peavad järgima liikluseeskirju kõigil teedel ning politsei peab selle üle järelevalvet tegema. Kuidas on võimalik rikkujat vastutusele võtta, kui politseiga ei saa otse suhelda ja Häirekeskus ainult edastab infot edasi ega saa ise probleemi lahendada? Lugupidamisega,

Avalikkusele suletud eratee üle teostatava järelevalve küsimusele vastamiseks tuleb esmalt määratleda, kas tegemist on "teega" Korrakaitseseaduse (KorS) või Liiklusseaduse (LS) tähenduses. 

Kui eratee on avalikkusele suletud, ei pruugi see vastata Korrakaitseseaduse mõistes "avaliku koha" definitsioonile (KorS § 54), mis on oluline avalikus kohas käitumise üldnõuete (KorS § 55) järgimise üle riikliku järelevalve teostamisel (KorS § 57¹).Kui avalikkusele suletud eratee on maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud ala (LS § 2 p 81), siis:

• Liiklusjärelevalvet (liikluse ja maastikusõidukite liikumise üle) teostavad politseiametnikud ja muud ametiisikud seadusega antud pädevuse piires (LS § 193 lg 1). Valla- või linnavalitsus teostab järelevalvet peatumise ja parkimise nõuete üle (LS § 193 lg 1).
• Korrakaitse (ohu ennetamine, tõrjumine, korrarikkumise kõrvaldamine) on pädeva korrakaitseorgani ülesanne (KorS § 2 lg 3). Kui see ei kuulu ühegi muu korrakaitseorgani pädevusse, on see politsei pädevuses (KorS § 6 lg 2). Politseiametnikul on õigus kohaldada Korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve meetmeid (PPVS § 7¹).

Seega teostavad järelevalvet eelkõige politseiametnikud (LS § 193 lg 1, KorS § 6 lg 2, PPVS § 7¹). Valla- või linnavalitsus teostab liiklusjärelevalvet peatumise ja parkimise nõuete üle (LS § 193 lg 1).

Olen Tallinna elanik. Muhu saarel on mu esivanemate kodu. Praegu hooldame seda ja elame seal soojal ajal aastast (kaks pensionäri) . Juurdepääsu tee ca 200m meie taluni kuulub EELK maadele. Läbi aegade on see tee korras olnud, aga nüüd kui kolhoose enam pole ja kirik on oma metsa maha võtnud, kasvab tee võsasse. Kõigepealt keeldus prügiauto meie juurdepääsu teele tulema. Järgmiseks võib see olla mis iganes suurem kui sõiduauto nt kiirabiauto. Kirikul kindlasti selle vastu midagi pole, et me võsa maha võtaks, aga meil käib jõud üle. Olen küsinud kohalikult omavalitsuselt abi, kuid nad on järjekindalt vastanud, et neil puuduvad resursid ja et majas ei ole sissekirjutust. Mind huvitab, kas kohalikul omavalitsusel on õigus keelduda abist juurdepääsu teed võsast vabastada ja millal ta on siiski selline kohustus?

Kohaliku omavalitsuse kohustus tee korrashoiul sõltub sellest, kas tegemist on erateega või erateega, mis on määratud avalikuks kasutamiseks. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on hoida korras kohalikud teed (EhS § 92 lg 7). Eratee avalikuks kasutamiseks määramisega lähevad riigile või kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus (EhS § 94 lg 3). Halduslepingus võib tee omanikuga kokku leppida, et teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus jäävad eratee omanikule (EhS § 94 lg 3). Erateede korrashoiu eest vastutab tee omanik ehk antud juhul EELK. 

Seega, kui kolmanda isiku eratee on määratud avalikuks kasutamiseks ja halduslepinguga ei ole kokku lepitud teisiti, on kohalikul omavalitsusel kohustus seda teed korras hoida. Vastasel juhul on see teeomaniku ülesanne.

Tee kasutamine. Maapiirkonnas KOVis, on asula, kus on mitu krunti kõrvuti ja piir jookseb risti üle tee, teisele poole teed, ehk siis mitu 20 m laiust riba. Viimane elanik peab siis kõigist neist kruntidest “üle sõitma”, sest tal puudub muu ligipääs. Kas on võimalik, et need krundid mõõdetakse ümber vallale ja et tee oleks ikkagi kõigile kasutatav, vald hooldaks jne. Kas säästaks viimase krundi omanikku teiste kruntidest ülesõidu lepingut tegemast?

Soovitan võtta ühendust kohaliku omavalitsusega. Kirjeldatud olukorras võib olla asjakohane tee avalikuks kasutuseks määramine. Eratee määratakse kohaliku omavalitsuse poolt avalikuks kasutamiseks, lähtudes avalikust huvist ning eesmärgiga tagada liiklemise võimalus igaühele, omavalitsuse initsiatiivil või huvitatud isiku taotluse alusel.

1936. a on välja antud kinnistusjaoskonna akt, mille järgi X kinnistul on õigus jäädavalt tasuta kasutada läbisõiduks läbi Y kinnistu maa-ala maanteele viivat teed. Kas see õigus kehtib ka tänapäeval, kui kinnistute piirid on muutunud (sh X kinnistust on osa maad lisatud Y kinnistule ja osa eraldatud omaette kinnistuks)? Samuti ei ole nimetatud teed aastakümneid reaalselt kasutatud ja see ei ole läbitav. Okupatsiooniajast alates on X kinnistule juurdepääsuks kasutatud teist kaudu kulgevat teed, mis läbib hoopis kinnistu Z. Kas X kinnistu peaks niisugusel juhul taotlema seaduslikku juurdepääsu mööda ajaloolist teed, mida tegelikkuses ei eksisteeri, või mööda reaalselt olemasolevat teed?

Kehtiva õiguse järgi tagab eratee kasutamise õiguse kinnistusraamatusse kantud kasutusõigus või serviruut, kui teed ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Kõik need kanded tehakse teeomaniku ja kasutuse soovija kokkuleppel notariaalselt. Seadusandja ei ole määranud, kas taotlema peab juurdepääsu mööda ajaloolist teed või mõnda muud teed. Oluline on, et juurdepääs kinnisasjale oleks tagatud. Soovitan tee omanikul ja seda kasutada soovival isikul leppida kokku tee kasutamises, selle tingimustes ja vormistada kasutusõiguse leping notari juures koos selle kinnistusraamatusse kandmisega.

Tere, Tekkis selline küsimus, et vald tahab eratee teha avalikuks teeks(ma ei ole sellele vastu), läbi sundvalduse seadmisega. Minu kinnistu piirneb valla maaga ja sellest ka küsimus, kas mul on õigus vallalt nõuda sama ruumala maa vahetamist, mis nad minult ära plaanivad võtta ? Nii ei muutuks minu kinnistu ruumala. 

Sundvalduse seadmisega ei muutu maatüki omanik vaid Teie maatükile seatakse kitsendused. Kuivõrd Teie jääte edasi maa omanikuks, lisandub vaid kohustus taluda, et Teie teed kasutavad ka teised, ei saa olla võimalik nõuda maa vahetamist. Eratee avalikuks kasutamiseks määramist reguleerib ehitusseadustiku § 94, mille kohaselt otsustab eratee avalikuks kasutamiseks määramise riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus. Sundvalduse talumise eest on võimalik nõuda tasu. Kui sundvaldus seatakse eratee avalikuks kasutamiseks võib kohalik omavalitsus pakkuda kinnisasja omanikule tasu, mida on samas piirkonnas rakendatud teiste sarnaste kinnisasjade koormamisel sarnasel eesmärgil. Sellisel juhul võidakse teha maaomanikule konkreetne pakkumine. Kui tasus kokkulepet ei saavutata võib sundvalduse tasu väljaselgitamiseks kasutada KAHOS § 12 lõikes 2 nimetatud hindamise võimalusi. Kohalikul omavalitsusel on sundvalduse seadmisel kohustus enda kaalutlusi (sh avaliku eesmärgi olemasolu, sundvalduse ulatust, tasu maksmist jm) põhjendada. Kui maaomanik ei ole põhjendustega rahul ning ei nõustu nendega, saab enda õigusi juba kaitsta halduskohtus sundvalduse otsust vaidlustades. 

Toimus liiklusõnnetus kus autojuht soovis pöörate maanteelt kõrvalteele, kuid ta ei leidnud oma “teeotsa” seega ta pidurdas ootamatult, ilma suunatuld näitamata, selle tulemusel sõitis teine juht talle tagant otsa. sellel oli ka pealtnägia kes ütles, et suunatuld ta ei näinud ja toimus pidurdamine( mis pidavat olema politsei arvates olema tühine “häma”) Kas sellisel juhul on õige, et süüdi on 100% taga sõitnud sõiduk? (liiga väike pikivahe)

Liiklusseaduse kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Ka manöövrit sooritav juht peab seaduse kohaselt enne manöövri alustamist sellest suunatulemärguandega teada andma.

Siiski tuleb süü välja selgitamiseks analüüsida, kumma rikkumine avarii põhjustas. Kuna pikivahe peab olema piisav, et vältida mistahes põhjusel ees ootamatult pidurdanud sõidukile otsasõitu, saab asuda seisukohale, et otsasõidu põhjustas ebapiisav pikivahe mitte ees ootamatult pidurdamine.