Sain trahvi Linnavalitsuse järelevalveosakonnalt LS § 20 lg 4 p 3 alusel:
 Asulas tohib mopeedi ja mootorratast ning alla kuue meetri pikkust haagiseta B-kategooria ja haagiseta D1-alamkategooria mootorsõidukit peatada või parkida: 
 "osaliselt või täielikult kõnniteel ning jalgratta- ja jalgteel, kus seda lubab liikluskorraldusvahend, jättes liiklejale sõiduteest kaugemal teeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse teeosa."
 Auto oli pargitud õuealal kõnniteel ning vabaks oli jäetud 1,7 meetrit. Samas kohas on autosid pargitud juba paarkümmend aastat ning minu teada ei ole seal varem trahve määratud. Antud kohas puuduvad liikluskorraldusvahendid, mis keelaksid parkimist.
 Lisaks LS § 20-le kehtib ka LS § 49, mis reguleerib liiklust õuealal ning sätestab, et parkida võib ainult tähistatud parklas või teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. Kuna antud kohas tähistatud parklat ei ole, oli sõiduk pargitud sellises kohas, kus see ei takistanud ei jalakäijate ega sõidukite liiklust. Küsimused on järgmised: 1. Mida täpselt tähendab LS § 49 sõnastus „parkida teel kohas, kus parkimine ei takista liiklust“? Kas õueala ise on liikluskorraldusvahend mis lubab ka kõnniteel parkida, juhul kui ei takista liikumist? 2. Kumb paragrahv on õuealas prioriteetsem – kas LS § 20 või LS § 49? Kas need ei ole omavahel vastuolus?

Õueala ei ole liikluskorraldusvahend. Liikluskorraldusvahendid on näiteks Liiklusmärgid ja teemärgised, Foorid, Reguleerija märguanded. Küll on liikluskorraldusvahendiks liiklusmärk, mis tähistab õueala ja annab teada, et alal kehtivad õuealal liiklemise reeglid.

Õuealal sõiduki parkimist reguleerivad peamiselt "Liiklusseaduse" (LS) § 64 lõiked 4 ja 5, samuti üldised peatumise ja parkimise nõuded ning keelud, mis kehtivad ka õuealal.

Õuealal parkimise erinõuded:

• Mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks (LS § 64 lg 4).
• Õuealal tohib parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alamkategooria mootorsõidukit (LS § 64 lg 5).
• Parkida tohib ainult tähistatud parklas (LS § 64 lg 5).
• Tähistatud parkla puudumisel tohib parkida teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust (LS § 64 lg 5).

Üldised parkimisnõuded ja keelud, mis on olulised ka õuealal:

Kuigi õueala on spetsiifiline ala, kehtivad seal ka üldised peatumise ja parkimise keelud, mis on sätestatud LS § 20 ja § 21. Eelkõige tuleb arvestada järgmist:

• Juht ei tohi peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas (LS § 20 lg 1).
• Parkida ei tohi kohas, kus ei tohi sõidukit peatada (LS § 21 lg 4 p 1).
• Sõidukit ei tohi peatada kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid (LS § 21 lg 2 p 5).
• Parkida ei tohi kohas, kus takistatakse teise sõiduki sõitmist parkimiskohale või väljasõitu sealt (LS § 21 lg 4 p 8).
• Enne sõiduki juurest lahkumist peab juht rakendama abinõusid, mis väldiksid sõiduki iseenesliku liikuma hakkamise ja tõkestaksid selle omavolilise kasutamise (LS § 20 lg 9).

Tere, Selline küsimus: eratee, mille sissepääsu juures on „sissesõit keelatud“ märk, lisatahvliga „välja arvatud territooriumi valdaja loal“ ning silt „eramaa“. Juht sõitis keelumärgi alt sisse ilma loata ja jättis oma auto teele. Munitsipaalpolitsei ei tule kohale, väites, et see pole nende pädevuses. Olen mitu korda helistanud numbrile 112 ja palunud saata politseipatrulli. Mingit reaktsiooni ega tagasisidet pole. Öeldakse, et politsei ei tegele erateedega. Kuid Liiklusseadus ei tee vahet sellel, kellele tee kuulub — juhid peavad järgima liikluseeskirju kõigil teedel ning politsei peab selle üle järelevalvet tegema. Kuidas on võimalik rikkujat vastutusele võtta, kui politseiga ei saa otse suhelda ja Häirekeskus ainult edastab infot edasi ega saa ise probleemi lahendada? Lugupidamisega,

Avalikkusele suletud eratee üle teostatava järelevalve küsimusele vastamiseks tuleb esmalt määratleda, kas tegemist on "teega" Korrakaitseseaduse (KorS) või Liiklusseaduse (LS) tähenduses. 

Kui eratee on avalikkusele suletud, ei pruugi see vastata Korrakaitseseaduse mõistes "avaliku koha" definitsioonile (KorS § 54), mis on oluline avalikus kohas käitumise üldnõuete (KorS § 55) järgimise üle riikliku järelevalve teostamisel (KorS § 57¹).Kui avalikkusele suletud eratee on maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud ala (LS § 2 p 81), siis:

• Liiklusjärelevalvet (liikluse ja maastikusõidukite liikumise üle) teostavad politseiametnikud ja muud ametiisikud seadusega antud pädevuse piires (LS § 193 lg 1). Valla- või linnavalitsus teostab järelevalvet peatumise ja parkimise nõuete üle (LS § 193 lg 1).
• Korrakaitse (ohu ennetamine, tõrjumine, korrarikkumise kõrvaldamine) on pädeva korrakaitseorgani ülesanne (KorS § 2 lg 3). Kui see ei kuulu ühegi muu korrakaitseorgani pädevusse, on see politsei pädevuses (KorS § 6 lg 2). Politseiametnikul on õigus kohaldada Korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve meetmeid (PPVS § 7¹).

Seega teostavad järelevalvet eelkõige politseiametnikud (LS § 193 lg 1, KorS § 6 lg 2, PPVS § 7¹). Valla- või linnavalitsus teostab liiklusjärelevalvet peatumise ja parkimise nõuete üle (LS § 193 lg 1).

Olen Tallinna elanik. Muhu saarel on mu esivanemate kodu. Praegu hooldame seda ja elame seal soojal ajal aastast (kaks pensionäri) . Juurdepääsu tee ca 200m meie taluni kuulub EELK maadele. Läbi aegade on see tee korras olnud, aga nüüd kui kolhoose enam pole ja kirik on oma metsa maha võtnud, kasvab tee võsasse. Kõigepealt keeldus prügiauto meie juurdepääsu teele tulema. Järgmiseks võib see olla mis iganes suurem kui sõiduauto nt kiirabiauto. Kirikul kindlasti selle vastu midagi pole, et me võsa maha võtaks, aga meil käib jõud üle. Olen küsinud kohalikult omavalitsuselt abi, kuid nad on järjekindalt vastanud, et neil puuduvad resursid ja et majas ei ole sissekirjutust. Mind huvitab, kas kohalikul omavalitsusel on õigus keelduda abist juurdepääsu teed võsast vabastada ja millal ta on siiski selline kohustus?

Kohaliku omavalitsuse kohustus tee korrashoiul sõltub sellest, kas tegemist on erateega või erateega, mis on määratud avalikuks kasutamiseks. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on hoida korras kohalikud teed (EhS § 92 lg 7). Eratee avalikuks kasutamiseks määramisega lähevad riigile või kohalikule omavalitsusele üle kõik teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus (EhS § 94 lg 3). Halduslepingus võib tee omanikuga kokku leppida, et teeomaniku kohustused, õigused ja vastutus jäävad eratee omanikule (EhS § 94 lg 3). Erateede korrashoiu eest vastutab tee omanik ehk antud juhul EELK. 

Seega, kui kolmanda isiku eratee on määratud avalikuks kasutamiseks ja halduslepinguga ei ole kokku lepitud teisiti, on kohalikul omavalitsusel kohustus seda teed korras hoida. Vastasel juhul on see teeomaniku ülesanne.

Tee kasutamine. Maapiirkonnas KOVis, on asula, kus on mitu krunti kõrvuti ja piir jookseb risti üle tee, teisele poole teed, ehk siis mitu 20 m laiust riba. Viimane elanik peab siis kõigist neist kruntidest “üle sõitma”, sest tal puudub muu ligipääs. Kas on võimalik, et need krundid mõõdetakse ümber vallale ja et tee oleks ikkagi kõigile kasutatav, vald hooldaks jne. Kas säästaks viimase krundi omanikku teiste kruntidest ülesõidu lepingut tegemast?

Soovitan võtta ühendust kohaliku omavalitsusega. Kirjeldatud olukorras võib olla asjakohane tee avalikuks kasutuseks määramine. Eratee määratakse kohaliku omavalitsuse poolt avalikuks kasutamiseks, lähtudes avalikust huvist ning eesmärgiga tagada liiklemise võimalus igaühele, omavalitsuse initsiatiivil või huvitatud isiku taotluse alusel.

1936. a on välja antud kinnistusjaoskonna akt, mille järgi X kinnistul on õigus jäädavalt tasuta kasutada läbisõiduks läbi Y kinnistu maa-ala maanteele viivat teed. Kas see õigus kehtib ka tänapäeval, kui kinnistute piirid on muutunud (sh X kinnistust on osa maad lisatud Y kinnistule ja osa eraldatud omaette kinnistuks)? Samuti ei ole nimetatud teed aastakümneid reaalselt kasutatud ja see ei ole läbitav. Okupatsiooniajast alates on X kinnistule juurdepääsuks kasutatud teist kaudu kulgevat teed, mis läbib hoopis kinnistu Z. Kas X kinnistu peaks niisugusel juhul taotlema seaduslikku juurdepääsu mööda ajaloolist teed, mida tegelikkuses ei eksisteeri, või mööda reaalselt olemasolevat teed?

Kehtiva õiguse järgi tagab eratee kasutamise õiguse kinnistusraamatusse kantud kasutusõigus või serviruut, kui teed ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Kõik need kanded tehakse teeomaniku ja kasutuse soovija kokkuleppel notariaalselt. Seadusandja ei ole määranud, kas taotlema peab juurdepääsu mööda ajaloolist teed või mõnda muud teed. Oluline on, et juurdepääs kinnisasjale oleks tagatud. Soovitan tee omanikul ja seda kasutada soovival isikul leppida kokku tee kasutamises, selle tingimustes ja vormistada kasutusõiguse leping notari juures koos selle kinnistusraamatusse kandmisega.

Tere, Tekkis selline küsimus, et vald tahab eratee teha avalikuks teeks(ma ei ole sellele vastu), läbi sundvalduse seadmisega. Minu kinnistu piirneb valla maaga ja sellest ka küsimus, kas mul on õigus vallalt nõuda sama ruumala maa vahetamist, mis nad minult ära plaanivad võtta ? Nii ei muutuks minu kinnistu ruumala. 

Sundvalduse seadmisega ei muutu maatüki omanik vaid Teie maatükile seatakse kitsendused. Kuivõrd Teie jääte edasi maa omanikuks, lisandub vaid kohustus taluda, et Teie teed kasutavad ka teised, ei saa olla võimalik nõuda maa vahetamist. Eratee avalikuks kasutamiseks määramist reguleerib ehitusseadustiku § 94, mille kohaselt otsustab eratee avalikuks kasutamiseks määramise riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus. Sundvalduse talumise eest on võimalik nõuda tasu. Kui sundvaldus seatakse eratee avalikuks kasutamiseks võib kohalik omavalitsus pakkuda kinnisasja omanikule tasu, mida on samas piirkonnas rakendatud teiste sarnaste kinnisasjade koormamisel sarnasel eesmärgil. Sellisel juhul võidakse teha maaomanikule konkreetne pakkumine. Kui tasus kokkulepet ei saavutata võib sundvalduse tasu väljaselgitamiseks kasutada KAHOS § 12 lõikes 2 nimetatud hindamise võimalusi. Kohalikul omavalitsusel on sundvalduse seadmisel kohustus enda kaalutlusi (sh avaliku eesmärgi olemasolu, sundvalduse ulatust, tasu maksmist jm) põhjendada. Kui maaomanik ei ole põhjendustega rahul ning ei nõustu nendega, saab enda õigusi juba kaitsta halduskohtus sundvalduse otsust vaidlustades. 

Toimus liiklusõnnetus kus autojuht soovis pöörate maanteelt kõrvalteele, kuid ta ei leidnud oma “teeotsa” seega ta pidurdas ootamatult, ilma suunatuld näitamata, selle tulemusel sõitis teine juht talle tagant otsa. sellel oli ka pealtnägia kes ütles, et suunatuld ta ei näinud ja toimus pidurdamine( mis pidavat olema politsei arvates olema tühine “häma”) Kas sellisel juhul on õige, et süüdi on 100% taga sõitnud sõiduk? (liiga väike pikivahe)

Liiklusseaduse kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Ka manöövrit sooritav juht peab seaduse kohaselt enne manöövri alustamist sellest suunatulemärguandega teada andma.

Siiski tuleb süü välja selgitamiseks analüüsida, kumma rikkumine avarii põhjustas. Kuna pikivahe peab olema piisav, et vältida mistahes põhjusel ees ootamatult pidurdanud sõidukile otsasõitu, saab asuda seisukohale, et otsasõidu põhjustas ebapiisav pikivahe mitte ees ootamatult pidurdamine.

Kinnistu mis kuulus ühele omanikule jagati KOV poolt kolmeks vallavalitsuse korralduse alusel 2007.a , omanik kinnistutel jäi samaks aga üks osa sellest jagatud kinnistust tehti valla poolt teemaaks, siis transpordimaaks vallavolikogu otsusega 2007.a ja seejärel tehti see kinnistu avalikult kasutatavaks erateeks. Samuti on jäänud arusaamatuks, et enne määrati kinnistule sihtotstarve transpordimaa ja 7 päeva hiljem tehti alles kinnisasja jagamise korraldus, siis sooviksingi teada millistest seadustest pidi KOV lähtuma, et teha järgnevaid toiminguid kehtivate õigusaktide alusel, mis seda valdkonda reguleeris perioodil 01.01.2007.a. kuni 31.12.2007.a. Soovin teada, millistest õigusaktidest 2007.a. oleks pidanud KOV lähtuma, et eraisiku ühte tervikut kinnistut saaks jagada eraldi seisvateks kinnistuteks ja teha järgnevaid toiminguid eraisiku kinnistuga: 1. Kas KOV peab saama kinnistu jagamiseks kinnistu omaniku tahteavalduse, mis on adresseeritud KOV-ile või peab tahteavaldus olema adresseeritud Maa-ameti katastribüroo Maakohtu kinnistusjaoskonda, et jagada kinnistu omaniku maad kolmeks? Kui tahteavaldust ei ole adresseeritud KOV-le, vaid on adresseeritud otse Maa-ameti katastribüroo Maakohtu kinnistusjaoskonda, kas sellisel juhul on omaniku tahteavaldus seadusega kooskõlas ja selle alusel võib KOV algatada katastriüksuse jagamist? 2. Kas kinnistu omaniku tahteavaldus KOV-le on alusdokument kinnistu jagamisel või on selleks mõni muu dokument/avaldus? 3. Kas kinnistu omanik saab esitada katastriüksuse jagamise soovi avaldust kolmeks eraldi katastriüksuseks, omaniku enda poolt esitatud skeemi alusel, mille on koostanud maamõõtja katastriüksuse jagamiseks otse Maa-ameti katastribüroole kinnistusjaoskonda? 4. Kas KOV vajab kinnistu omaniku tahteavaldust, et kinnistu teha teemaaks? 5. Kas KOV vajab kinnistu omaniku tahteavaldust, et kinnistu sihtotstarve muuta maatulundusmaast 100% transpordimaaks? 7. Kas KOV vajab kinnistu omaniku tahteavaldust, et teha kinnistul asetsev tee avalikult kasutatavaks erateeks? 8. Maa-ameti katastribüroo ja KOV peavad tegema maaomanikule teatavaks otsuse kirjalikul teel, kas selleks on lihtkiri või tähitud kiri? 9. Kas KOV saab või võib määrata kinnistule enne sihtotstarve transpordimaa ja 7 päeva hiljem teha kinnisasja jagamise korralduse?

Eratee avalikuks kasutamiseks määramine toimus 2007. aastal Teeseaduse § 4 lg 3 alusel. Nimetatud õigusnormis on sätestatud: Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning Maanteeameti ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku majandus- ja kommunikatsiooniminister riigi huvidest lähtudes. Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku valla- või linnavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad.

Tervitus! Kas ma olen seadust õigesti tõlgendanud et sõiduki juhtimine milles on politsei radarit tuvastav seade on keelatud kuid mulle tundub et selle kasutamine jalakäiana või parklas seistes ei ole keelatud? Või millistel juhtudel selle seadme kasutamine on lubatud? Aitäh!

Vastavalt liiklusseaduse § 228-le on keelatud mootorsõiduki juhtimine, milles asub kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häiriv seade ja liiklusseaduse § 73 lg 8 ei tohi mootorsõidukis ja selle haagises olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. Seega ei ole lubatud omada liiklusvahendis radarit tuvastavat seadet ega juhtida sõidukit, milles selline seade on. 

Mu laps käib eralasteaias (XX), mis asub territooriumil, mille haldusküsimustega tegeleb TE MTÜ. Nüüd on tekkinud MTÜ inimestel probleem väidetavalt kiiresti liiklevate lastevanematega, kelle tõttu kaalutakse kõikide lastevanemate juurdepääsu piiramist antud tänavale (tänav asub lukustatud värava taga). Kuivõrd tegu on siiski avalikku linnaruumi kuuluva tänavaga, siis kas MTÜ-l on õigust piirata minu autoga ligipääsu antud tänavale (kuivõrd mul on kaalutletud põhjus sinnapääsemiseks)?

Tänav võib küll kuuluda avalikku linnaruumi ent olla sellegipoolest eratee. Avalikult kasutatava tee omanikul on õigus ajutiselt või alaliselt piirata sõidukite liiklemist või keelata see liiklejate ohutuse tagamiseks. Kui liikluse piiramine ei ole tingitud looduslikest mõjudest või teistest erakorralistest asjaoludest, peab teeomanik või piirangu kehtestaja tagama liiklejate juurdepääsu liikluspiirangualasse teiste teede kaudu, muu liikumisvõimalusega või teisel ajaperioodil. Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alase loa taotlemise ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.