Tere, Tekkis selline küsimus, et vald tahab eratee teha avalikuks teeks(ma ei ole sellele vastu), läbi sundvalduse seadmisega. Minu kinnistu piirneb valla maaga ja sellest ka küsimus, kas mul on õigus vallalt nõuda sama ruumala maa vahetamist, mis nad minult ära plaanivad võtta ? Nii ei muutuks minu kinnistu ruumala. 

Sundvalduse seadmisega ei muutu maatüki omanik vaid Teie maatükile seatakse kitsendused. Kuivõrd Teie jääte edasi maa omanikuks, lisandub vaid kohustus taluda, et Teie teed kasutavad ka teised, ei saa olla võimalik nõuda maa vahetamist. Eratee avalikuks kasutamiseks määramist reguleerib ehitusseadustiku § 94, mille kohaselt otsustab eratee avalikuks kasutamiseks määramise riik või eratee asukoha kohalik omavalitsus. Sundvalduse talumise eest on võimalik nõuda tasu. Kui sundvaldus seatakse eratee avalikuks kasutamiseks võib kohalik omavalitsus pakkuda kinnisasja omanikule tasu, mida on samas piirkonnas rakendatud teiste sarnaste kinnisasjade koormamisel sarnasel eesmärgil. Sellisel juhul võidakse teha maaomanikule konkreetne pakkumine. Kui tasus kokkulepet ei saavutata võib sundvalduse tasu väljaselgitamiseks kasutada KAHOS § 12 lõikes 2 nimetatud hindamise võimalusi. Kohalikul omavalitsusel on sundvalduse seadmisel kohustus enda kaalutlusi (sh avaliku eesmärgi olemasolu, sundvalduse ulatust, tasu maksmist jm) põhjendada. Kui maaomanik ei ole põhjendustega rahul ning ei nõustu nendega, saab enda õigusi juba kaitsta halduskohtus sundvalduse otsust vaidlustades. 

Toimus liiklusõnnetus kus autojuht soovis pöörate maanteelt kõrvalteele, kuid ta ei leidnud oma “teeotsa” seega ta pidurdas ootamatult, ilma suunatuld näitamata, selle tulemusel sõitis teine juht talle tagant otsa. sellel oli ka pealtnägia kes ütles, et suunatuld ta ei näinud ja toimus pidurdamine( mis pidavat olema politsei arvates olema tühine “häma”) Kas sellisel juhul on õige, et süüdi on 100% taga sõitnud sõiduk? (liiga väike pikivahe)

Liiklusseaduse kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Ka manöövrit sooritav juht peab seaduse kohaselt enne manöövri alustamist sellest suunatulemärguandega teada andma.

Siiski tuleb süü välja selgitamiseks analüüsida, kumma rikkumine avarii põhjustas. Kuna pikivahe peab olema piisav, et vältida mistahes põhjusel ees ootamatult pidurdanud sõidukile otsasõitu, saab asuda seisukohale, et otsasõidu põhjustas ebapiisav pikivahe mitte ees ootamatult pidurdamine.

Kinnistu mis kuulus ühele omanikule jagati KOV poolt kolmeks vallavalitsuse korralduse alusel 2007.a , omanik kinnistutel jäi samaks aga üks osa sellest jagatud kinnistust tehti valla poolt teemaaks, siis transpordimaaks vallavolikogu otsusega 2007.a ja seejärel tehti see kinnistu avalikult kasutatavaks erateeks. Samuti on jäänud arusaamatuks, et enne määrati kinnistule sihtotstarve transpordimaa ja 7 päeva hiljem tehti alles kinnisasja jagamise korraldus, siis sooviksingi teada millistest seadustest pidi KOV lähtuma, et teha järgnevaid toiminguid kehtivate õigusaktide alusel, mis seda valdkonda reguleeris perioodil 01.01.2007.a. kuni 31.12.2007.a. Soovin teada, millistest õigusaktidest 2007.a. oleks pidanud KOV lähtuma, et eraisiku ühte tervikut kinnistut saaks jagada eraldi seisvateks kinnistuteks ja teha järgnevaid toiminguid eraisiku kinnistuga: 1. Kas KOV peab saama kinnistu jagamiseks kinnistu omaniku tahteavalduse, mis on adresseeritud KOV-ile või peab tahteavaldus olema adresseeritud Maa-ameti katastribüroo Maakohtu kinnistusjaoskonda, et jagada kinnistu omaniku maad kolmeks? Kui tahteavaldust ei ole adresseeritud KOV-le, vaid on adresseeritud otse Maa-ameti katastribüroo Maakohtu kinnistusjaoskonda, kas sellisel juhul on omaniku tahteavaldus seadusega kooskõlas ja selle alusel võib KOV algatada katastriüksuse jagamist? 2. Kas kinnistu omaniku tahteavaldus KOV-le on alusdokument kinnistu jagamisel või on selleks mõni muu dokument/avaldus? 3. Kas kinnistu omanik saab esitada katastriüksuse jagamise soovi avaldust kolmeks eraldi katastriüksuseks, omaniku enda poolt esitatud skeemi alusel, mille on koostanud maamõõtja katastriüksuse jagamiseks otse Maa-ameti katastribüroole kinnistusjaoskonda? 4. Kas KOV vajab kinnistu omaniku tahteavaldust, et kinnistu teha teemaaks? 5. Kas KOV vajab kinnistu omaniku tahteavaldust, et kinnistu sihtotstarve muuta maatulundusmaast 100% transpordimaaks? 7. Kas KOV vajab kinnistu omaniku tahteavaldust, et teha kinnistul asetsev tee avalikult kasutatavaks erateeks? 8. Maa-ameti katastribüroo ja KOV peavad tegema maaomanikule teatavaks otsuse kirjalikul teel, kas selleks on lihtkiri või tähitud kiri? 9. Kas KOV saab või võib määrata kinnistule enne sihtotstarve transpordimaa ja 7 päeva hiljem teha kinnisasja jagamise korralduse?

Eratee avalikuks kasutamiseks määramine toimus 2007. aastal Teeseaduse § 4 lg 3 alusel. Nimetatud õigusnormis on sätestatud: Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning Maanteeameti ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku majandus- ja kommunikatsiooniminister riigi huvidest lähtudes. Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku valla- või linnavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad.

Tervitus! Kas ma olen seadust õigesti tõlgendanud et sõiduki juhtimine milles on politsei radarit tuvastav seade on keelatud kuid mulle tundub et selle kasutamine jalakäiana või parklas seistes ei ole keelatud? Või millistel juhtudel selle seadme kasutamine on lubatud? Aitäh!

Vastavalt liiklusseaduse § 228-le on keelatud mootorsõiduki juhtimine, milles asub kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häiriv seade ja liiklusseaduse § 73 lg 8 ei tohi mootorsõidukis ja selle haagises olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. Seega ei ole lubatud omada liiklusvahendis radarit tuvastavat seadet ega juhtida sõidukit, milles selline seade on. 

Mu laps käib eralasteaias (XX), mis asub territooriumil, mille haldusküsimustega tegeleb TE MTÜ. Nüüd on tekkinud MTÜ inimestel probleem väidetavalt kiiresti liiklevate lastevanematega, kelle tõttu kaalutakse kõikide lastevanemate juurdepääsu piiramist antud tänavale (tänav asub lukustatud värava taga). Kuivõrd tegu on siiski avalikku linnaruumi kuuluva tänavaga, siis kas MTÜ-l on õigust piirata minu autoga ligipääsu antud tänavale (kuivõrd mul on kaalutletud põhjus sinnapääsemiseks)?

Tänav võib küll kuuluda avalikku linnaruumi ent olla sellegipoolest eratee. Avalikult kasutatava tee omanikul on õigus ajutiselt või alaliselt piirata sõidukite liiklemist või keelata see liiklejate ohutuse tagamiseks. Kui liikluse piiramine ei ole tingitud looduslikest mõjudest või teistest erakorralistest asjaoludest, peab teeomanik või piirangu kehtestaja tagama liiklejate juurdepääsu liikluspiirangualasse teiste teede kaudu, muu liikumisvõimalusega või teisel ajaperioodil. Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alase loa taotlemise ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 

Tere, Mida teha või kuhu pöörduda öörahu ajal linnas ringi kihutavate läristavate mootoratastega noortega. Politseist abi ei saa, paluti minul endal neid filmida.

Vastavalt korrakaitseseaduse § 57 lähtutakse häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks nii avalikku kohta, kui ka mitte avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. 
Korrakaitseseaduse § 56 lõige 1 sätestab, et avalikus kohas on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra. Korrakaitseseaduse § 56 lõige 2 laiendab teist isikut oluliselt häiriva müra tekitamise keeldu ka mujale kui avalikesse kohtadesse, seda eriti öörahu ajal, ajavahemikul kella 22.00-st kuni 06.00-ni, puhkepäevadele eelneval ööl kella 00.00-st kuni 07.00-ni. Korrakaitseseaduse § 57¹ kohaselt avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet: politsei; valla- või linnavalitsus.

Tere! Sain parkimise eest Tartus trahv. Praegu mulle saadeti ärikiri standartkiri täht. Kui mina ei õnnestu saada kätte seda kirja postilt, kas võib mind Tartu linnavalisus kuidagil trahvida rohkem või nõuda veel rohkem? Üldselt - mis on selle tüüpi olukorda seisukord, kui parkimise rikkula ei saa kätte trahviteavitus?

Kui olete saanud „trahvi“, peate esmalt tegema kindlaks, kas olete oma sõiduki parkinud kohaliku omavalitsuse tasulisel parkimisalal või eraparklas (eramaal). Nimelt lähtutakse kohaliku omavalitsuse tasuliste parkimisalade parkimistingimuste täitmise kontrollimisel ja tagamisel liiklusseadusest, eraparklate puhul aga võlaõigusseadusest. Nii määratakse kohaliku omavalitsuse tasulisel parkimisalal parkimistingimuste rikkumise eest viivistasu, eraparklate parkimistingimuste rikkumiste puhul aga leppetrahv. Kuna olete oma küsimuses märkinud Tartu Linnavalitsust, eeldan et parkisite linna maal ja Teile on määratud viivistasu.

viivistasu otsus koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb parkimisjärelevalvet teostavale ametiisikule, teine antakse mootorsõiduki juhile ning kolmas toimetatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki omanikule kätte. Viivistasu otsus saadetakse elektronposti aadressile, mille on mootorsõiduki omanik või vastutav kasutaja teatanud liiklusregistrile, liikluskindlustuse registrile või rahvastikuregistrile. Juhul, kui viivistasu adressaat ei kinnita elektrooniliselt edastatud viivistasu kättesaamist viie päeva jooksul saatmisest arvates, tema elektronposti aadress pole teada ja viivistasu pole otsuses märgitud tähtajaks laekunud selle kehtestanud kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse, toimetatakse nimetatud otsus kätte allkirja vastu teatisel, posti teel või ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise teel;

viivistasu tähtpäevaks maksmata jätmise korral võib kohalik omavalitsus esitada viivistasu nõude koheseks sundtäitmiseks kohtutäiturile. Sellisel juhul lisanduvad viivistasule kohtutäituri tasud;

täitmisele pööratud viivistasu sissenõue aegub, kui viivistasu ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul viivistasu otsuse tegemisest; viivistasu otsuse puhul ei võeta arvesse, kui selgub, et parkimistingimusi rikkus keegi teine.

Kuna dokumendi mitte vastu võtmine ei vabasta Teid trahvi tasumise kohustusest (võidakse toimetada kätte avalikult läbi Ametlike Teadaannete), soovitan dokument vastu võtta ja vajadusel viivistasu otsus Tartu Linnavalitsuses vaidlustada või esitada kaebus halduskohtusse.

Tere! Veel kord tänan esialgse vastuse eest! Lisan veel 2 täpsustavat küsimust. 1. Millele toetub Teie poolt küsimusele antud seisukoht kõnealuses küsimuses? 2. Mida tähendab õiguslikult see, et kinnistul on olemas aadressijärgne ligipääs avalikule teele? 3. Kas on võimalik nimetada umbtänava äärse kinnistuomaniku vajadusi/õigusi, mis võiksid piirata õigust kinnistule mitteaadressijärgse avaliku tee kasutamist ligipääsuna, sest aadressijärgne on olemas?

Teie küsimusest võib järeldada, et kinnisasjale on võimalik pääseda kasutades kaht erinevat avalikuks kasutamiseks mõeldud teed (tänavat). Seega on kinnistuomanikul ja ka igal teisel isikul võimalik valida, millist avalikuks kasutamiseks mõeldud teed ta kinnisasjale pääsemiseks kasutab. Teistsugune oleks pilt siis, kui vaidlusalune tee oleks kellegi (näiteks Teie) eratee ja oleks Teie kinnisasja koosseisus. Teie küsimusest aga see ei nähtu. Küsimuse kohaselt on mõlema juurdepääsu näol tegemist avaliku linnatänavaga. Jääb arusaamatuks, miks peaks seadusandja Teie hinnangul lubama igal kinnistuomanikul kasutada kinnisasjale juurdepääsuks vaid üht kindlat tänavat ja keelama teisi tänavaid kasutades juurdepääsu.

Tere! Aitäh vastuse eest! Kõigepealt palun minu esialgsest kirjast Teie vastuses aadressi täpsustused eemaldada kui see on avalik info ja veebist leitav. Ma ei soovi ka isegi lühendatud kujul nende kuvamist. Need olid mõeldud selleks, et alginfo oleks Teie jaoks väga täpne. Soovin täpsustada. Kui kinnistule on olemas aadressijärgne ligipääs avalikule tänavale, siis mis alustel saab sel tekkida ligipääs mitteaadressijärgsele avalikule tänavale? Palun defineerige teie vastuses kajastuv termin vajadus.

Defineerima ei peaks mitte terminit vajadus vaid pöörduma peaks ehitusseadustiku poole selles sisalduva mõiste "avalikult kasutatav tee"  sisutamiseks. Avalikult kasutatav tee on seaduse kohaselt nimelt riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee, mida võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Lisaks on asjaõigusseaduse § 155 kohaselt kinnisasja omanikul, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, keelatud takistada või lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. 

Linna tänav on eelduslikult kohalik tee, mis kuulub linnale ja on määratud avalikuks kasutamiseks. Piirangud tee kasutamisel tulenevad peamiselt liiklusseadusest (kiiruspiirang, võimalik massipiirang, peatumise ja parkimise kord). Muus osas on tee igaühe jaoks vabalt kasutatav.

Tere. Olen pöördunud valla poole,et erateele sundvalduse seadmine teha. Tee on kolmele kinnistule ainuke sissesõidutee, mis erastati eesti ajal.Servituuti ei taha tee omanik seada.Vald keeldub sundvalduse seadmisest. Mis võimalused mul on,et tagada sissesõit ja kes peab tee korras hoidma.Tee on väga kohutavas seisus.

Vald võib määrata eratee avalikuks kasutamiseks, siis hoolitseb tee korrashoiu eest vald. Kui vald seda teha ei soovi, saate ise nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist kinnisasjade omanike kasuks, kes teed kasutavad. Vajadusel saab seda nõuda kohtu kaudu. Isikliku kasutusõiguse lepingus lepitakse kokku kõik tee kasutamise ja korrashoiuga seonuv, sealhulgas, kes hoiab teed korras ja kas ning kui palju tuleb tee kasutamise eest maksta.