Kinnistu mis kuulus ühele omanikule jagati KOV poolt kolmeks vallavalitsuse korralduse alusel 2007.a , omanik kinnistutel jäi samaks aga üks osa sellest jagatud kinnistust tehti valla poolt teemaaks, siis transpordimaaks vallavolikogu otsusega 2007.a ja seejärel tehti see kinnistu avalikult kasutatavaks erateeks. Samuti on jäänud arusaamatuks, et enne määrati kinnistule sihtotstarve transpordimaa ja 7 päeva hiljem tehti alles kinnisasja jagamise korraldus, siis sooviksingi teada millistest seadustest pidi KOV lähtuma, et teha järgnevaid toiminguid kehtivate õigusaktide alusel, mis seda valdkonda reguleeris perioodil 01.01.2007.a. kuni 31.12.2007.a. Soovin teada, millistest õigusaktidest 2007.a. oleks pidanud KOV lähtuma, et eraisiku ühte tervikut kinnistut saaks jagada eraldi seisvateks kinnistuteks ja teha järgnevaid toiminguid eraisiku kinnistuga: 1. Kas KOV peab saama kinnistu jagamiseks kinnistu omaniku tahteavalduse, mis on adresseeritud KOV-ile või peab tahteavaldus olema adresseeritud Maa-ameti katastribüroo Maakohtu kinnistusjaoskonda, et jagada kinnistu omaniku maad kolmeks? Kui tahteavaldust ei ole adresseeritud KOV-le, vaid on adresseeritud otse Maa-ameti katastribüroo Maakohtu kinnistusjaoskonda, kas sellisel juhul on omaniku tahteavaldus seadusega kooskõlas ja selle alusel võib KOV algatada katastriüksuse jagamist? 2. Kas kinnistu omaniku tahteavaldus KOV-le on alusdokument kinnistu jagamisel või on selleks mõni muu dokument/avaldus? 3. Kas kinnistu omanik saab esitada katastriüksuse jagamise soovi avaldust kolmeks eraldi katastriüksuseks, omaniku enda poolt esitatud skeemi alusel, mille on koostanud maamõõtja katastriüksuse jagamiseks otse Maa-ameti katastribüroole kinnistusjaoskonda? 4. Kas KOV vajab kinnistu omaniku tahteavaldust, et kinnistu teha teemaaks? 5. Kas KOV vajab kinnistu omaniku tahteavaldust, et kinnistu sihtotstarve muuta maatulundusmaast 100% transpordimaaks? 7. Kas KOV vajab kinnistu omaniku tahteavaldust, et teha kinnistul asetsev tee avalikult kasutatavaks erateeks? 8. Maa-ameti katastribüroo ja KOV peavad tegema maaomanikule teatavaks otsuse kirjalikul teel, kas selleks on lihtkiri või tähitud kiri? 9. Kas KOV saab või võib määrata kinnistule enne sihtotstarve transpordimaa ja 7 päeva hiljem teha kinnisasja jagamise korralduse?

Eratee avalikuks kasutamiseks määramine toimus 2007. aastal Teeseaduse § 4 lg 3 alusel. Nimetatud õigusnormis on sätestatud: Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning Maanteeameti ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku majandus- ja kommunikatsiooniminister riigi huvidest lähtudes. Tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku valla- või linnavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad.

Tervitus! Kas ma olen seadust õigesti tõlgendanud et sõiduki juhtimine milles on politsei radarit tuvastav seade on keelatud kuid mulle tundub et selle kasutamine jalakäiana või parklas seistes ei ole keelatud? Või millistel juhtudel selle seadme kasutamine on lubatud? Aitäh!

Vastavalt liiklusseaduse § 228-le on keelatud mootorsõiduki juhtimine, milles asub kiirusemõõteseadet avastav või selle tööd häiriv seade ja liiklusseaduse § 73 lg 8 ei tohi mootorsõidukis ja selle haagises olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd. Seega ei ole lubatud omada liiklusvahendis radarit tuvastavat seadet ega juhtida sõidukit, milles selline seade on. 

Mu laps käib eralasteaias (XX), mis asub territooriumil, mille haldusküsimustega tegeleb TE MTÜ. Nüüd on tekkinud MTÜ inimestel probleem väidetavalt kiiresti liiklevate lastevanematega, kelle tõttu kaalutakse kõikide lastevanemate juurdepääsu piiramist antud tänavale (tänav asub lukustatud värava taga). Kuivõrd tegu on siiski avalikku linnaruumi kuuluva tänavaga, siis kas MTÜ-l on õigust piirata minu autoga ligipääsu antud tänavale (kuivõrd mul on kaalutletud põhjus sinnapääsemiseks)?

Tänav võib küll kuuluda avalikku linnaruumi ent olla sellegipoolest eratee. Avalikult kasutatava tee omanikul on õigus ajutiselt või alaliselt piirata sõidukite liiklemist või keelata see liiklejate ohutuse tagamiseks. Kui liikluse piiramine ei ole tingitud looduslikest mõjudest või teistest erakorralistest asjaoludest, peab teeomanik või piirangu kehtestaja tagama liiklejate juurdepääsu liikluspiirangualasse teiste teede kaudu, muu liikumisvõimalusega või teisel ajaperioodil. Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alase loa taotlemise ja väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 

Tere, Mida teha või kuhu pöörduda öörahu ajal linnas ringi kihutavate läristavate mootoratastega noortega. Politseist abi ei saa, paluti minul endal neid filmida.

Vastavalt korrakaitseseaduse § 57 lähtutakse häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks nii avalikku kohta, kui ka mitte avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. 
Korrakaitseseaduse § 56 lõige 1 sätestab, et avalikus kohas on keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra. Korrakaitseseaduse § 56 lõige 2 laiendab teist isikut oluliselt häiriva müra tekitamise keeldu ka mujale kui avalikesse kohtadesse, seda eriti öörahu ajal, ajavahemikul kella 22.00-st kuni 06.00-ni, puhkepäevadele eelneval ööl kella 00.00-st kuni 07.00-ni. Korrakaitseseaduse § 57¹ kohaselt avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet: politsei; valla- või linnavalitsus.