Tere. Tegelen ehitusega ja sõlmisin leppingu eraisikuga tööde teostamiseks tema korteris. Töö on tehtud kvalitertselt ja vastavalt leppingule. 4 päeva enne tähtaja lõppu klient otsustab et ei taha maksta tehtud tööde eest. Ei lase meil lõppetada 10% jäänud töödest. Mis ma tegema peal sellel juhul ? 

Teie küsimusest võib mõista, et enne töö lõplikku valmimist ütles tellija sõlmitud lepingu üles. Tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.

Seega on Teil õigus nõuda lepingus kokku lepitud tasu, millest on maha arvatud tasu nende tööde eest, mis jäid teostamata lepingu ülesütlemise tõttu. Kas on võimalik nõuda veel mingeid hüvitisi, näiteks leppetrahvi, sõltub sellest, milles lepinguga oli kokku lepitud. Tellijal ei ole õigus tasumisest keelduda ja vaidluse korral on võimalik Teie tasunõue maksma panna kohtus.

Tere! Kui mees sai omale maja kinkelepinguga, mis tehti siis kui olime juba abielus 2-3aastat olnud, mille eest kinkijad küsisid tasu ja ,mis maksti meie ühisest esimesest laenust. Kas mul on mingit õigust lahutuse korral majast oma osa saada? Kinkijatele maksti sularahas ja ilma kirjaliku leppeta.

Kinkeleping on olemuselt leping tasuta käsutuse tegemiseks. Perekonnaseaduse kohaselt on tasuta käsutuse (kinke või pärimise) teel saadu selle abikaasa lahusvara, kelle kasuks käsutus tehti ja ei kuulu abielu lõppedes ühisvarana jagamisele. Seega ei ole Teil õigus saada osa majast. Küll soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele seoses raha üle andmisega kinkijale.

Tere Kas pangal on õigus küsida, mille eest toimuvad minu kontole regulaarselt maksed välisriigist? Vastamata jätmise korral vihjavad, et võivad piirata minul konto edasist kasutamist.

Pankade kohustus olla kursis kliendi tegevusega ei ole ühekordne toiming. Pank saab palju vajalikku infot kliendi kohta igapäevateeninduse käigus (nt klient võtab laenu, teeb tehinguid), kuid on andmeid, mida vastavalt seadusele tuleb uuendada ja mida pangal ilma kliendilt küsimata ei ole võimalik saada. Selliste andmete hulka kuuluvad ka tehingud välisriigi pankadest. Seotud on selline andmete küsimine panga kohustustega rahapesu ja terrorismi tõkestamisel.

Tere. Mul on üürileping, mis on tähtajatu. Soovin lepingut lõpetada. Selle ette teatamiseks on lepingus määratud kuu aega. Olen allergik ja korteris on akendel hallitus, mida alguses näha ei olnud. Omanik aga ütleb, et tema korteris hallitust ei ole. Kas mul on endiselt õigus üürileping erakorraliselt üles öelda või pean tõesti kuu aega ootama?

Tähtajatu üürilepingu võib etteteatamistähtaega järgides üles öelda korraliselt, see tähendab õlesütlemist põhjendamata. Samas saab nii tähtajalist kui ka tähtajatut üürilepingus Võlaõigusseaduse § 313 alusel üles öelda erakorraliselt. Erakorralise ülesütlemise kohta on nimetatud sättes kirjas:

1. Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
2. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel.
3. Üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kui ülesütlemise tingib asjaolu, et Teie allergikuna ei saa üüritud korterit kasutada selles oleva hallituse tõttu, võite Te lepingu erakorraliselt üles öelda (kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja põhjendades) VÕS § 317 alusel (Kumbki lepingupool võib eluruumi üürilepingu üles öelda, kui eluruum on sellises seisukorras, et selle kasutamine on seotud olulise ohuga inimeste tervisele). Vaidluse korral tuleb sel juhul suuta tõendada, et halitus kujutab Teile kui allergikule ohtu.

Tere, Osalesin alaealisena 2003a õpetajate streigil, kuna õpetajad omal ajal palusid toetust. Nüüd foto sellest streigist ja minu näost on kõikjal meediakanalites. Olen näinud seda korduvalt Delfis, Maalehes ja nüüd saadetakse mulle pilte isegi TikTokist selle sama fotoga. Kas mul on ka mingid õigused selle fotoga ja seoses minu näo kasutamisega meediakanalites või kuna tegu oli avaliku protestiga aastal 2003, siis s3da ei saaks kuidagi vaidlustada? 

Inimese nõusolekut avalikus kohas toimuva pildistamise osas fotode avalikustamise eesmärgil asendab isikute teavitamine sellises vormis, mis võimaldab isikul endal fotodele jäämist vältida. Seega saab isikut pildistada fotode avalikustamise eesmärgil juhul, kui pildistamine toimub avalikus kohas ning pildistaja on isikuid toimuvast teavitanud. 

Erandid inimeste pildistamiseks ja fotode avaldamiseks on meedial. Näiteks inimeste pildistamine ajakirjanduslikul eesmärgil ja fotode kasutamine ajakirjanduses on lubatud ilma pildistatava nõusolekuta. Seda juhul, kui see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ja fotode avalikustamine ei kahjusta ülemäära inimese õigusi. Tänavafotode ja videote tegemine on lubatud meedias ka päevakajalistel sündmustel, näiteks meeleavaldusel või rahvaspordi sündmusel.

2021 novembris tegin päringu autoremondi ettevõttesse hammasrihma vahetuseks. Sobiv aeg leiti ja auto käis remondis. 3. jaanuaril autol hammasrihm purunes. Nüüd selgus, et 2021 jäeti hammasrihm vahetamata. Mootoriremont summas u 5000€. Ostsin kasutatud mootori 2200€ lisaks vahetuse maksumus. Küsimus: kuna remondiettevõte jättis tellitud töö teostamata, kas on õigus nõuda osalist või täielikku kulude kompenseerimist?

Teie küsimusest võib mõista, et auto käis remondis hammasrihma vahetamas, arvel seisis, et rihm on vahetatud ja tasu töö eest ning nüüd on ilmnenud, et rihm a tegelikult ei vahetatud, mille tagajärjel on Teil tekkinud konkreetne rahaliselt hinnatav kahju. Kui ma olen Teie küsimust õigesti mõistnud, olete Te tasunud tööde eest, mida tegelikult ei tehtud - selliste tööde eest ei ole klient kohustatud tasuma. Lisaks on remondiettevõtte tegevuse tõttu tekkinud kahju. Kahju tekitajal tuleb kahju hüvitada kui ta on kahju tekkimises süüdi. Seega on Teil kirjeldatu alusel õigus nõuda kogu kahju hüvitamist. Soovitan siiski pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, et kõik asjaolud läbi arutada ja neist lähtuv parim tegutsemine välja selgitada.

Tere päevast! Sooviksin pöörduda Teie poole palvega kaaluda küsimust, mis on seotud keeleseadusega, täpsemalt §26 "Eesti keele oskuse tõendamise erisused", alapunkt 3, kus on märgitud, et eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isik, kes on omandanud eesti keeles põhihariduse, keskhariduse või kõrghariduse. [RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]. Hetkel, mil Teie poole pöördun, olen Tartu Ülikooli Narva Kolledži 3. kursuse üliõpilane, õppides erialal "Keeled ja mitmekeelsus koolis"(eesti keel). Ülikooli lõpetamiseks on vajalik edukalt kaitsta bakalaureusetööd. Ent tekib probleem: tudengitel, kellel puudub tunnistus C1 tasemel eesti keele eksami sooritamise kohta, ei lubata kaitsta tööd. Palun kaaluda minu konkreetset olukorda. Olen omandanud põhi- ja keskhariduse eesti keeles ning edukalt sooritanud B1 ja B2 taseme eksamid 9. ja 12. klassis. Praegu õpin ja saan juba kolmandat aastat kõrgharidust eesti keeles. Viimase kahe aasta jooksul olen kolm korda proovinud sooritada C1 eksamit, kuid viimasel korral jäi puudu vaid 2 punkti. Ees seisab viimane katse eksam edukalt sooritada. Väga palun nõu, kuidas edasi toimida. Suurima lugupidamisega

Keeleseaduses on kirjas, et haridus loetakse omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60 protsenti õppetööst toimus eesti keeles. Küsimusest mõistan, et Teie puhul just nii ongi. Seadusandja on § 26 lõiget 3 seaduse seletuskirjas selgitanud järgmiselt: "eesti keele tasemeeksamit ei pea sooritama isikud, kes on omandanud keskhariduse eesti keeles. Selle tõendamiseks sobivad kõik erinevad keskhariduse omandamist tõendavad dokumendid (gümnaasiumi lõputunnistus, keskkooli lõpu¬tunnistus, kutsekeskhariduse lõputunnistus jne)".

Kahjuks jääb vastajale arusaamatuks, miks nõutakse eesti keelselt inimeselt kes õpib eesti keelse õppekava alusel, eesti keele tasemeeksami tunnistust. Tõenäoliselt on mingid asjas tähtsust omavad asjaolud mulle praegu teadmata. Soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, et selgitada välja kõik asjaolud ja esitatud nõude õiguspärasus.

Tere! Töötan ühe MTÜ heaks käsunduslepinguga. Mul tekkis küsimus tööde esitamise tähtaja kohta. Kas käsundiandja võib käsunduslepingu puhul ette anda kuupäevad, mis ajaks tuleb tööülesanded täita. Näiteks, pühapäeval esitatakse tööülesanne ja antakse kaks päeva, et see ära teha. Lugupidamisega

Seadusega ei ole reguleeritud käsunduslepingu sisu. Nii käsundi sisu kui selle täitmise kord, sealhulgas tähtajad, on poolte vahelise kokkuleppe küsimus ja sisalduvad üldjuhul lepingus. Kui Teie lepingus sellist punkti ei ole, soovitan käsundiandjaga läbi rääkida ja lepingut selles osas täpsustada.

Kas riigikaitse laagris osalemine on kohustuslik, kui laagri toimumis hetkel on arstitõendiga põhjentatud, et ei saa laagris osaleda ja kas neil on õigus takistada mu kooli lõpetamist, tänu sellele, et nende jaoks oli see haigus ainult ajutine ja pean seal laagris järgmisel aastal ära käima, et kool saada lõpetatud kuigi muidu peaksin lõpetama juba sellel suvel.

Kui kool on riigikaitse laagris osalemise lõpetamise tingimusena ette näinud ja õpitav eriala seda ka eeldab, on võimalik, et lõpetada saate alles peale laagri läbimist. Ilma konkreetset õppeasutust teadmata ei ole kahjuks võimalik sellele küsimusele üheselt vastata. Pigem kaldun arvama, et haiguse tõttu laagrist eemale jäämine ei saa olla kooli lõpetamisel takistuseks.  Täpsemat informatsiooni saate aga siiski tutvudes Teie õppeasutuse õppekavadega ja õppekorralduse regulatsioonidega.

Tere, soovin sõlmida tähtajatu eluruumi üürilepingu (mina eraisik, üürileandja on ettevõte), saadetud lepingust jäi silma selline punkt: "Lisaks punktis 3.1. nimetatule kohustub Üürnik tasuma Lepingu allkirjastamisel tagatisraha ........ (.........) eurot. Juhul kui Üürnik taganeb Lepingust enne Eluruumi üleandmist, on Üürileandjal õigus jätta moraalse ja materiaalse kahju tekitamise eest tagastamata tagatisraha .......... (.........) eurot." Kas see on seaduspärane, kas üürileandja võib tagatisraha endale jätta juhul kui üürnik sõlmib lepingu, aga mingil põhjusel siiski lepingust enne eluruumi vastuvõtmist taganeb (st ei võta eluruumi vastu ja ei asugi seda kasutama)? Antud lepingus on mõningaid "vigu" veel, nagu näiteks tähtajatu üürilepingu korralise ülesütlemise täthaeg ainult 2 kuud või üürileandja poolne erakorralise ülesütlemise õigus, kui üürnik on maksete tasumisel viivituses 10 kalendripäeva, neid tean, et need ei kehti, kuna seaduses on teisiti kirjas, mistõttu tekkis küsimus ka üleval oleva puntki kohapealt. Pole küll põhjust ega plaani peale lepingu sõlmimist sellest taganeda, kuid antud puntk tekitas küsimusi. Seadus küll ütleb, et sellised punktid, mis seadusega samu õigusi üürnikule ei taga on tühised, aga mis on üldse üürnikule tagajärjed, kui selliste vigadega lepingu allkirjastab? Kas oleks siiski mõistlik üürileandja tähelepanu juhtida sellele, et lepingus on punktid, mis ei ole seadusega kooskõlas? Tänan!

Üürisuhted on reguleeritud võlaõigusseadusega, milles omakorda on sätestatud, et eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Tühisel kokkuleppel ei ole tagajärgi ja osas, milles lepingutingimused on tühised, lähtutakse seaduses sätestatust. 

Tagatisraha nõudmise võimalus on seadusega ette nähtud.  Ka on seadusega ette nähtud, et üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Seega, et tagatisraha saaks jääda üürileandjale, tuleb tal teatada oma nõudest üürniku vastu kahe kuu jooksul lepingu lõppemisest arvates. Nõude esitaja peab oma nõuet põhjendama ta tõendama. 

Ka nähakse võlaõigusseaduses ette üürniku võimalus lepingust taganeda. Kui üürileandja ei anna asja üle kokkulepitud ajal või annab üle asja, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või piiravad seda olulisel määral, võib üürnik lepingust taganeda. Sel juhul üürileandja kindlasti tagatisrahast mingeid mahaarvamisi teha ei saa.

Kui leping ei ole kooskõlas seadusega, võite üürileandja tähelepanu sellele juhtida ent kui Te ka seda ei tee, ei aseta see Teid halvemasse olukorda seaduses sätestatust.