Tere. 26.01 sõlmisin poolega x korteri üürilepingu. Lepingus oli kirjas ja üürnik pidi tasuma sulas lepingu sõlmimise päeval 1kuu üür ja tagatisraha. Enne lepingu sõlmimist teatas üürnik ja saatis pilditõendi, et sularaha ei ole tal hetkel võimalik välja võtta. Küsis kas ük sobib. Nõustusin ja sain maksekinnituse. Tänase seisuga esimese kuu üür+ tagatisraha + teise kuu üür laekunud ei ole. Lubatakse iga päev kanda ja tuua. Lepingus on kirjutatud punkt et lepingu võib üürileandja erakorraliselt üles öelda, kui ei ole tasutud 10 päeva jooksul. Leping on käsitsi allkirjastatud mõlema poolt. Olen korduvalt meeldetuletanud, et summad on maksmata. Saatsin täna erakorralise ülesütlemise avalduse, kus oli sätestatud, et summa peab olema laekunud minu kontole kella 10:00ks või üürileping ei kehti. Korter tuleb vabastada täna kell 16:00ks. Tegin kindlaks, et üürileandja saab avalduse kätte ja on näinud seda enne kella 10:00, mida ta ka nägi enne kella 10:00. Vastuseks sain, “Mina sellega ei nõustu ega soovi vabastada ruumi täna 10:00ks. Eluruumi vabastamine peab toimuma vastastikusel kokkuleppel või läbi kohtu. Mina omalt poolt saan pakkuda variandi, et vabastan eluruumi esmaspäeval 19.02.2024 kella 19.00. Leping ei ole kehtetu, sest sellele ma hetkel vaidlen vastu. Juhin teie tähelepanu sellele, et omavoliline eluruumi sisenemine kuni üüriline pole eluruumi vabastanud on karistatav kriminaalkorras. “ Millised on minu õigused antud olukorras. Kas üürileping on ketetu ja võin siseneda korterisse? Kui üürileping on erakorralise ülesütlemise punktis mitte täitmise korral kehtetu, pole ju tegemist enam üürniku elupinnaga? Tooksin välja ka selle, et täna internetis uurides, tuli välja et antud isik on viimastel nädalatel inimestelt raha välja petnud ja tema kohta on esitatud politseisse ka mitmeid avaldusi. Aitäh abi eest

Kirjelduse kohaselt on tegemist eluruumi üürilepinguga. Eluruumi üürilepingus üürniku kahjuks seaduses kõrvale kalduv kokkulepe on tühine. Seega on tühine ka Teie lepingupunkt, mis võimaldab üürilepingut päevapealt üles öelda. Üüri ja kõrvalkulude tasumisega viivitamise tõttu saab üürilepingu küll üles öelda, ent seda peab tegema seaduses sätestatut järgides. Ülesütlemise aused ja etteteatamistähtajad on sätesttaud võlaõigusseaduse § 316.

Tere. Mure suur elukoha kaotuse pärast. Elasin elukaaslasega vabaabielu ja soetasime koos perelaenuga elamise milles elasime mina laps ja vahest ka tema. Mina olin kaastaotleja korteril. Kuigi rahaliselt on tema kõik tasunud ja mina kodus last kasvatanud ja tegelenud kodutoimetustega jne. Nagu tema öeldud minu töö on kasvatada last ja kodused jooksvad toimetused.Laps sai täisealiseks siis teavitas elukaaslane lahkuminekust ja paaraastat tagasi tasus ta korteri täis laenu ja on ainuomanik. Nüüd soovib ta mind siit välja kirjutada ja tänavale. Kas seaduslikult on tal selleks õigus ja kas tõesti mina jään tühjade pihkudega tänavale? Või on minul ka mingi võimalus mitte jääda tühjalt tänavale?Suured tänud!

Ehkki vabaabielus ühisvara ei teki, on kohtud korduvalt asunud seisukohale, et vabaabieluliste varasuhete reguleerimiseks on kohaldatavad võlaõigusseaduse Seltsingulepingu sätted. Seltsingu regulatsiooni kohaldamine vabaabielu poolte varalistele suhetele eeldab mitte ainult sellekohase seltsingulepingu sõlmimist vaid võib tuleneda poolte faktilisest käitumisest, tegtsemisest ühise eesmärgi saavutamiseks. Ühiseks eesmärgiks on kohtud lugenud ühise pereelu elamist ja laste kasvatamist, samuti ühise eluaseme renoveerimist ja korrashoidu Nii on leitud, et seltsinglase kohustuseks võib olla muuhulgas ka vanemakohustuse täitmine. Seega olukorras, kus üks pool käib tööl ja peab peret majanduslikul üleval ning teine pool kasvatab kodus nende ühiseid lapsi, tuleb lugeda seltsinglaste kohustused täidetuks ning nende panus seltsingusse võrdseks. Sellisel juhul ei saa eeldada, et ühel päeval, kui elukaaslased peaksid kooselu lõpetama, peab teine elukaaslane kõik tehtud kulutused kas osaliselt või täielikult hüvitama või oma osast tekkinud omandis tasuta loobuma.
VÕS § 600 lg 1 sätestab, et seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. Likvideerimisele kohaldatakse kaasomandi jaotamise sätteid. Asjaõigusseaduse § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed. Seda tuleb silmas pidada ka vara jaotamisel vabaabieluliste suhete lõppemisel.

Nimetatud sätted võivad olla kohaldatavad ka Teie juhtumil.

Kas linnavalitsusel on õigus kuulutada avalikult välja konkurss loodava sihtasutuse juhatuse liikme leidmiseks ennem, kui linnavolikogu pole vastavasisulist otsust vastu võtnud sihtasutuse loomiseks?

Iseenesest ei ole keelatud asuda töötajaid otsima enne asutuse loomist või isegi loomise lõplikku otsustamist. Kui sihtasutust luua ei otsustatagi, on tehtud lihtsalt tühja tööd. Küll ei saa enne loomise otsustamist sõlmida leitud töötajatega lepinguid.

Hello, I recently discovered discrepancies in the utility bill invoice provided by my landlord compared to the promotional numbers presented during the leasing process. This has raised concerns about transparency and integrity. I am seeking legal guidance on my rights as a tenant in this situation: What legal options do I have against the landlord for misleading promotional numbers? Are there tenant protection laws regarding such practices? Can I appeal the utility bill discrepancies, and where should I do so? Thank you in advance for any assistance provided.

Eluruumi üürilepingu puhul on üürnikul seadusest tulenevalt suurem kaitse kui üürileandjal. Esmalt peavad esitatud arved olema kooskõlas üürilepingus kokkulepituga. Kui üürileandja esitab Teile vaid kõrvalkulude summa, on Teil õigus nõuda teenuste eest esitatud arveid, et veenduda tasutava rahasumma õigsuses. Kui rahasumma ei klapi või on vastuolus lepingus sätestatuga, on Teil õigus ülemäärase summa tasumisest keelduda, andes üürileandjale teada mille eet ja mis põhjusel Te keeldute tasumast.

Enne lõpliku otsuse tegemist soovitan siiki pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, et veenduda oma seisukohtade õigsuses.

Tere. Ettevõte rajas kinnistule salvkaevu. Omaniku järelvalvet teostasin isiklikult. Peale suuremate kaevetööde lõppu, konsulteerides vahetult asjatundjatega, leidsin, et antud ehitis ei vasta ettenähtud nõuetele (kaev ülemäära - 10cm viltu, rakked tihendamata ja katkised, pinnavesi tuleb sisse jne). Antud vigadest ka teise ettevõtte poolt koostatud hindamisraport. Peatasin edasise töö ja saatsin töömehed objektilt, kuna edasine tegevus oleks olnud otstarbetu rahaline kulu. Ka hilisemast kontrollraportist selgus samuti, et rajamise käigus tehtud ehitusvigu ei ole võimalik takkajärgi parandada ja kaev on kasutuskõlbmatu. Minu ettepanekutele osa ettemakstud summast tagastada ei ole reageeritud. Viimasele saadetud kirjale sain vaid vastuse juhatuse liikmelt, et hetkel on kogu ettevõttega seotud tegevus antud politseisse ja et tööde teostaja on tegutsenud ilma juhatuse liikme volituseta. Kontrollida ma seda väidet ei saa. Hetkel on mul kinnistul mittetoimiv lõpetamata kaev ja rahaline kadu ettemaksu näol. Küsimus: millisesse õigusvaldkonda antud situatsioon langeb ja kas mul on juriidilist alust alustada mainitud ettevõtte vastu näiteks maksekäsu kiirmenetlust?

Foorumi tingimustes on kirjeldatud olukorrale keerukas hinnangut anda. Kes vastutab, sõltub sellest, kellega oli Teil leping, kellelt tellisite tööd, kes tegi hinnapakkumise ja kas tööde teostajal on seos mainitud ettevõttega. 

Kui hinnapakkumise tegi ettevõte, tööd telliti ettevõttelt ja ettevõttega oli sõlmitud leping ning ettemaks on teostatud ettevõtte arvelduskontole, on Teil nõue ettevõtte vastu. Kas tööde teostajal olid selleks juhatuse liikmelt saadud volitused, on ettevõtte ssene asi ja kui ettevõtte töötaja on oma pädevust ületanud, saab ettevõte omakorda nõuda töötajalt kahjude hüvitamist.

OÜ on loonud projekti raames ja EL toetusega uudisveebi, tellija oli Kultuuriministeerium, veeb on suunatud kolmandate riikide kodanikele integreerumiseks Eesti ühiskonda. Rahastaja nõue oli, et projekt peab olema mittetulunduslik, st loodud uudisveebiga ei tohi tulu teenida. Projekt lõppes 31.12.2022. Uudisveeb kuulub selle loonud OÜ-le (sisu ja domeen kuuluvad OÜ-le). Küsimused: 1) millal lõppeb/aegub rahastaja piirang tulu teenida selle veebiga? 2) kas OÜ-l on õigus see uudisveeb ära müüa/kinkida/üle anda teisele juriidilisele isikule? Tänud

Rahastja nõuded rahastatavale projektile ei tulene seadusest vaid rahastaja ja projekti elluviija vahelise lepingu tingimustest. Seega sisalduvad vastused mõlemale Teie küsimusele lepingus ja/või nende lisadokumentides, mida soovitan lugeda ja vajadusel tõlgenduse saamiseks põõrduda individuaalsele õigusnõustamisele.

firma paigaldas mulle 2022a sügisel õhk-vesi pumba aga akti ei andnud tehtud töödele. kas on võimalik tagant järgi seda küsida? firma lubas anda akti aga enam ei vasta telefonile ja ilma aktita ma ei saa pumbale kasutus luba taotleda. Kas on mingeid vahendeid kuidas ma saaks selle akti ikkagi kätte?

Teenuseosutaja ja toote müüja peavad andma üle ka vajaliku dokumentatsiooni. On kahetsusväärne, et akt jäi õigeaegselt saamata ja nüüd ei vasta enam telefon. Soovitan uurida, kas ettevõte on jätkuvalt tegutsev ja ettevõtte ametlikule e-posti aadressile kirjutada. Kui ettevõte tegutseb, ei näe ma põhjust miks nad peaksid akti andmisest keelduma. Kui ettevõte on likvideeritud, võib akti saamine osutuda võimatuks. 

Tere uusarenduses on paigaldatud maja parkimisala ette tiibvärav. Parkimisala peaks mahutama 2 sõidukit (välja toodud müügipakkumises, broneerimislepingu lisas, joonistel). Reaalsuses on võimalik kahte sõidukit parkida ainult juhul, kui tegemist on väikeste sõidukitega, sest värav pole piisavalt lai. Asendiplaanis on joonisele märgitud aga liugvärav, muudes dokumentides ei ole täpsustatud, mis värav paigaldatakse. Kas ja mis juhtudel on võimalik arendajalt siiski nõuda liugvärava paigaldamist? Kui jah, siis kas nõude esitamine on ka ajaliselt kuidagi piiratud?

Ostjal on õigus ootusele, et ostetud asi vastab lepingutingimustele. Kui mittevastavus oli tuvastatav lepingusõlmimise eeslselt lihtsa eseme ülevaatamisega, ei saa ostja pärast mittevastavusele tugineda. Kui aga mittevastavud ilmnes pealelepingu sõlmimist, tuleb sellest müüjale teada anda esimesel võimalusel mõistliku aja jooksul ja anda võimalus mittevastavuse kõrvaldamiseks.

Tere! Tuttav vanem inimene võttis facebookis laenude grupist laenu. Nüüd kaotas töö ja raskustes laenu tagasi maksega. Nüüd laenu ndja küsib tema kontoväljavõtet. Kas eraisikul on selline õigus olemas?

Eraisikute vahelist laenamist ei reguleerita seadusandja poolt nii rangelt kui näiteks tarbijakrediiti, mille teiseks pooleks on isik, kes tegutseb majandus- ja kutsetegevuses. Seega ei sätesta seadus ka, milliseid dokumente küsitakse ja küsida võib üldjoontes kõike. Siiski ei soovita ma, seda eriti olukorras, kus laen on juba saadud ja laenuleping on allkirjastatud, ilma veenva põhjuse ja tõsise vajaduseta mingeid dokumente välja anda. Kahjuks ei ole sotsiaalmeedia konto põhjal võimalik isikut tunda ja pole võimalik olla kindel, et saadud andmeid kuidagi kurjasti ei kasutata.

Osutasin raamatupid.teenuseid KÜle .2021a.lõpuni. 2021lõpus rp programm ei toiminud. Uude arvutisse polnud võimalik ITfirmadel progr.üle tõsta .Pst12-9 omanik esitas nüüd uuele rp-le kirja,kus soovib teada millest koosneb tema tollane võlg 2556eurot. 2021a.töö lõpetasimisel,teatasin talle sellest sõnumiga ja sooviga täpsustada saldot.Ta ei reageerinud ja arvasin et on saldoga rahul. 2023.a lõpus pidin tööruumi tühjaks tegema,viskasin tulle kõik kaustad ja hajameelsusest ka KÜ12 rp-e kõik kaustad.Prpgr.ei tööta,dokumente pole.Pangast saab vaadata,et kahel viimasel aastal ta tasunud arveid pole. Lisaks olen haigestunud,peaaegu liikumisvõimetu.Kohtusse ma pöörduda ei taha ega saagi ,ennem maksan ise võla kuid mitte täies ulatuses.Minu tervisliku seisundi juures on ülepinge.Kuidas toimida ,või mis mind ootab.

Seaduse järgi tuleb kõiki algdokumente säilitada 7 aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui dokumendijärgne tehing raamatupidamisregistris kirjendati. Dokumendid, mis on tänaseks vanemad, võiski hävitada. 

Raamatupidamiskohustuslase vastutusega seoses tuleb eristada juhatuse ja raamatupidaja vastutust. Juhatus vastutab ettevõtja raamatupidamise õigsuse, aruannete tähtaegse esitamise ning andmete säilitamise eest, lisaks on juhatuse kohustuseks sisekontrolli korraldamine, sealhulgas järelevalve oma töötajate, kaasaarvatud raamatupidaja, üle. Seega sisuliselt, kui juhatus on andnud allkirja, millega kinnitatakse aruannete õigsust ja vastavust seadusega, tekib juhatusel vastutus. Raamatupidajale saab aruannetes oleva informatsiooni valesti kajastamise eest vastutus tekkida tööõigusliku või võlaõigusliku õigussuhte olemasolul ehk vastavalt tööandajaga sõlmitud lepingu kohaselt.