Tere! Pöördun teie poole lihtsalt lisainfo saamiseks. Proovin võimalikult lühidalt oma olukorda kirjeldada. Nimelt 4-5 aastat tagasi tehti mu abikaasale ettepanek osta kahe pere peale traktor, mille ostu idee poolest oleks pidanud saama asju ajada siis nii ühe kui ka teise kodukohas. Traktori hind jäi vahemikku 4000-4500€, millest mu abikaasa tasus 2000€. Kahjuks nüüd tagant järele mõeldes, tuleb tõdeda, et ühtegi lepingut kui sellist me tasumise ja kasutamise kohta tollal ei sõlminud. Trakotrit oleme näinud siiani 2-3 korral. Peretuttav käis pärast traktori soetamist meil abis sellega metsast puid välja toomas (eelkõige selle mõttega saigi traktorisse investeeritud), pärast esimest korda on ta ülejäänud aastatel kasutanud puude väljatoomiseks oma naabrimehe traktorit (maksime kütuse eest), seega me pole pärast seda esimest korda rohkem oma traktorit näinudki. Kuna nüüd sai ka mets maha müüdud ja me pole kordagi traktorit näinud, otsustas abikaasa, et tema suhtes on käitutud ülekohtuselt ja ta kirjutas nüüd jaanuaris peretuttavale viisaka kirja, kus ta palus tema makstud raha tagastada, kuna peretuttav ei ole lubadusest kinni pidanud. (Sõnumitele pole peretuttav kordagi reageerinud) Mainisin juba eelnevalt, et lepingut kui sellist tookord ei teinud, kuid saame tõendada 2000€ maksmist pangaülekannetega ning ka FB vestluses on kinnitatud pärast viimast makset, et oleme tasunud traktori eest 2000€. Sellega seoses tekkisidki küsimused, kas meil on veel mingit abi loota või seaduslikku alust kusagilt poolt teda suunata/lükata, et ta meie sõnumitele vastaks ja vähemalt osa rahagi tagasi maksaks? Vastust ootama jäädes 

Kuna dokumendid jäid koostamata, ei ole Teie olukord kiita. Kas ja kuidas on võimalik oma õigusi maksma panna, sõltub olemasolevatest tõenditest. Saan aru, et raha liikumise kohta on tõend olemas. Kas ka selle kohta, et raha kuulub mingil tingimusel tagastamisele või et soetatav vara pidanuks kuuluma ostjatele ühiselt. Kergemaks ei tee Teie olukorda ka see, et tehing toimus 4-5 aastat tagasi. Tsiviilnõude aegumistähtaeg on üldjuhul 3 aastat. Kahjuks kõiki asjaolusid foorumitingimustes analüüsida ei saa. Seetõttu soovitan pöörduda individuaalsele nõustamisele, et Teie võimalused raha tagasi saada välja selgitada.

Tere päevast. Mul on mure korteriühistuga. Suvel oli isal operatsioon ja nüüd tal paremat jalga ei ole (amputeeritud). Läbi riigitoetuste paigaldati talle autole käsijuhtimissüsteem, et inimene saaks liikuda. Nüüd on meil mure, et maja ees ei ole invaliidile parkimiskohti. Nii palju kui mina tean, siis on majas kaks inimest, kellel on invakaardid, kuid invakohad puuduvad. Hetkel toimib maja ees süsteem, kes ees see mees. Isal on vaja, et ligipääs autole oleks piisav (uksed saaks täies ulatuses lahti teha), kuna auto juurde liigub ta karkude abil. Sellisel juhul on ainukesed kohad, mis sobivad invakohtadeks paraadna ees (kus pargib 2 autot). Kuid korteriühistu esimees ütleb, et mitte mingi juhul ta ei hakka tekitama invakohad. Ma küll lugesin siin ehitusseadust (Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele), aga ei tea kas nad kehtivad ka korteriühistu puhul. Mida ma peaks tegema või kuhu peaks pöörduma ? Head soovides, 

Tere

Täname pöördumast! 

Soovitan pöörduda otse juristi poole vastuvõtule või nõustamisele e-kirja teel, kes saaks Teie eest teha pöördumine korteri ühistu esimehele.

Lugupidamisega
 

Parkisin oma auto Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde tasulise parkimise alasse YT76 kell 07:52, mille kohta on minu telefonis ka vastav sõnum. Parkimise lõpetasin kell 11:37, mille kohta on telefonis vastav sõnum. Sellele vaatamata leidsin kojamehe tagant leppetrahvi kviitungi nr. xxx summale 30€ kus väidetakse et parkisin autot N. Lunini tn. 14 parklas kell 08:51. Mina ei tea selle parkimiskoha aadressi. Trahvil peaks olema ikka nimetatud tsoon, mille järgi orjenteeruda. Püüdsin esitada vaiet kviitungil märgitud kodulehel www.parkimine.ee aga seal puudub mulle määratud trahv ja seega ei saa vaiet esitada. Ometi nõutakse minult leppetrahvi 14 päeva jooksul. Minu arvates pole asjalood sugugi loogilised. Nii võib iga suli sulle trahvi määrata. Pealegi pole trahv õigustatud, sest parkisin samal ajal tsoonis YT76.

Kirjeldatud asjaoludel on leppetrahvi määramine arusaamatu ja tegemist võib olla eksitusega. Kui iseteeninduse kaudu ei õnnestu vaiet esitada, soovitan esitada vaie, kirjeldada kõik asjaolud ning lisada juurde foto leppetrahviotsusest ning ekraanipilt parkimise alguse ja lõpu ajaga oma telefonist e-postiga aadressile [email protected].

Üürilepingu erakorraline lõpetamine. Kuidas üürnikuga õigesti leping lõpetada? Üürnikust on võlad ülesse jäänud ja võimalik, et peab kohtusse minema.

ÜÜrilepingu saab erakorraliselt üles öelda vaid mõjuval põhjusel. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige võlaõigusseaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. https://www.riigiteataja.ee/akt/961235?leiaKehtiv#para314 Nii võib üürilepingu erakorraliselt üles öelda näiteks kui erakorraliselt lõpetada, kui üürnik on viivitanud kahel järjestikusel maksetähtpäeval (näiteks jaanuaris ja veebruaris) tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude, hoone korrashoiu- ja parenduskulude või nende olulise osa maksmisega, kusjuures oluline osa on vähemalt ühe kuu üür, kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud või võlgnetav üür või tagatisraha ületab 2 kuu eest maksmisele kuuluva üüri või võlgnetavad kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud ületavad 2 kuu eest maksmisele kuuluvad kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud.

Üürileandja ülesütlemisavaldus peab olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldama vähemalt järgmised andmed:
1) üüritud asi;
2) lepingu lõppemise päev;
3) ülesütlemise alus;
4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg.

Minul on kehtiv leping moodulmaja ehitamiseks firmaga Ö H OÜ (registrikood). Kaks osamakset on juba tehtud. Hetkel on firmas probleemid ja läheb likvideerimiseks. Firma pakub lahenduseks, et nad suunavad minu tellimust teisele ettevõttele S OÜ (reg. kood  ). Mulle tundub, et see on kahtlane ettevõtte. Mida saaksite soovitada edasi teha? Kuidas Teie hinnangul, kas see võib olla pettus?

Kahjuks ei ole võimalik foorumitingimustes ühegi ettevõtte usaldusväärsusele hinnangut anda. Iseenesest ei ole võimatu, et tellimuse täidab keegi teine. See võib olla Teie enda valitud ettevõte, aga ka algse tellimuse saanud ettevõtte soovitatud. Pigem võib probleemiks kujuneda juba tasutud osamaksed. Kui saavutate mõistliku kokkuleppe tasutud osamaksete tasgastamiseks, ei näe ma probleemi selles, kes maja valmis ehitab.

Tere, Kui OÜ A annab ruumid 2020 aasta rendile teadmisega firma OÜ B-le, aga OÜ ei allkirjasta üürilepingut, aga tasub OÜ A pangakontole raha selgituses üür. Firma esindaja eraisik P selgitas algul, et ei ole arvetest huvitatud, sest teevad seda äri läbi Soome firma. Algul 2020 ja 2021 aasta maksab OÜ A-le eraisikud M ja P üüri, siis 2021 juulist kuni 2022 juuni maksab OÜ B.( Kõik kuud ei ole üür laekunud, vaid rohkete meeldetuletustega sõnumite teel) Praeguseks on OÜ B "hingusele" saadetud, esindajaks on keegi ukrainlane ja äriregistris on osanik 75% ukrainlane ja 25% omanik keelumärkega eraisik meesterahvas H. Siis hakkab aastal 2023 jaanuar üüri maksma OÜ C, kus on juhatuse liige eraisik P ning ühe kuu üür laekub ka eraisiku kontolt P. OÜ A on kogu aeg suhelnud ja üüri küsinud eraisiku P käest. Nüüd oleks OÜ A vaja esitada arve kommunaalkulude kohta. Kas saab arvet esitada 2021, 2022 ja 2023 eest ning kellele peaks arve esitama s.t kelle arve maksjaks märkima? Kas algusaastate kommunaalarved OÜ B-le ( keda sisuliselt enam ei eksisteeri), siis on selle võla kätte saamine sisuliselt võimatu. Või saab OÜ A esitada kõik arved OÜ C-le, sest selle juhatuses ning omanik on eraisik P, kellega on kõik need aastad suheldud. Või tuleks hoopis arved esitada eraisikule? Kui tagasiulatuvalt võib kommunaalkulusi küsida? Kõige suurem küsimus vist see kellele saab kommunaalkulude ja tasumata üüri arved esitada?

Teie küsimuse puhul ei ole oluline, kes on tasunud arveid ega ka see, kes pinda tegelikult kasutab vaid arveid saate esitada ikka isikule, kellega peeti lepingueelseid läbirääkimisi ja kellega lepiti tingimustes kokku (sõlmiti leping, isegi kui see jäi allkirjastamata).  Arveid esitada võib kogu perioodi eest, mil teenuseid tarbiti, ent vanema kui 3-aastase võlgnevuse juures tuleb arvestada, et võlgnik võib sellise nõude tasumisest keelduda, esitades aegumise vastuväite. 

Kas digiallkirjastaud ja KOV dokumendiregistrisse registreeritud volikogu protokolli võib teha 5 päeva hiljem parandusi nii,et paranduse tegemist ei fikseerita,vaid jääb mulje nagu oleks tegemist algse dokumendiga(minu arvates on see siis juba ju uus dokument).Kas selline tegevus on ebaseaduslik või on täiesti korrektne?

Kahjuks on selgusetu mida ja kui palju protokollis muudeti ning kas koosolekul räägitut kajastab õigesti algne või uus protokoll. Kui algses protokollis olid ebatäpsused ja see võis olla allkirjastatud ja avaldatud ekslikult, on uue korrektse protokolli avaldamine igati õigustatud. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja, kes vastutab ka protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 

Elasime elukaaslase ja laste isaga koos 12aastat. Meie esimene kaasomandisse ostetud vara oli korter. Mille müüsime maha. Korterist jäi üle summa. Ostsime uue maja. Me ei saanud seda kaasomandisse võtta kuna ma olen Fie ja oleksin laenu summa nii alla tõmmanud et poleks maja kätte saanud. Elukaaslane võttis enda nimele. Jagasime kohustused pooleks. Mina maksin lasteaeda, kommunaale, ja kooliga seonduvaid asju . Tema maksis maja laenu. Summad tulid suht võrdsed. Meil on 3 poega 9, 4, 3a. Läksime lahku. Mees ütles et majast midagi mul saada pole, see on tema oma. Käisin advokaadi juures ja advokaat arvutas välja et 25tuhat eurot peaksin temalt ikkagi saama. Leppisime siis eksiga kokku et 20 000 maksab. Sellest on juba möödas pea 2a. Kui küsin millal siis maksma hakkab, vastab mulle et ootab millal lotoga võidab või et temal raha pole. Mida teha sellises olukorras?

Kui vaatamata kokkuleppele ja advokaadi seisukohale Teile vara väärtust kokkuleppel ei hüvitata, soovitan pöörduda uuesti advokaadi poole, kes aitab koostada nõude ja selle vajaduse korral ka kohtusse esitab.

Tere.Mul on selline küsimus,töötan kooli sööklas abikokana ja küsin kas kooli menüüde koostajal peab olema vastav kutsetunnistus ehk peakoka haridus ning kas ta peab ka ise neid toite suutma ja oskama teha mida ta kooli menüüsse paneb? Aitäh.

Menüüd võib koostada nii kokk kui ka näiteks toitlustusjuht. Oluline on, et tal oleks võimekus menüüd koostada ja kaloraaži arvutada. Kas menüü koostaja ka ise süüa teeb, sõltub asutuse töökorraldusest.

Tere Osaühing A andis ruumid üürile teisele osaühingule B ja nüüd vahetas osaühing B ukseluku ja ruumide omanik ei saa oma ruumidesse sisse. Kui nüüd ruumide omanik osaühing A uuesti luku vahetab ja osaühingul B on ruumides vara. Kas osaühing A saab osaühingu B vara maha müüa rendivõla katteks? Kas osaühing A peab kaasama osaühingu B esindaja ukseluku vahetamisse? Kas osaühingul A on kohustused üürniku osaühing B varaga? Kes, kas või kuidas peaks seda ruumides olevat vara hindama või fikseerima?

Kui leping kehtib, ei ole üürileandjal õigust üüritud ruumidesse siseneda. Kui esinevad alused üürilepingu ülesütlemiseks, tuleb esitada üürnikule ülesütlemisavaldus ja ruumide vabastamist saab nõuda peale tähtaja möödumist. Kui üürisummad ollakse võlgu, on võimalik võlgnevus kohtus maksma panna ja kohtus nõuda ka valduse vabastamist.